Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2024 Haapsalu
Tsiviilasja number
2-23-8763
Tsiviilasi
S Ki hagiavaldus I Ki vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S K, isikukood XXX, elukoht XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
13. veebruar 2024. a
Kostja I K, isikukood XXX, elukoht XXX
Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei ole edasikaevatav. Hageja nõue ja põhjendused 16.06.2023 esitas S K Harju Maakohtusse hagiavalduse I Ki vastu abielu lahutamise nõudes. 26.06.2023 edastas Harju Maakohus tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Pärnu Maakohtule Haapsalus.
Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielulised suhted on hagi kohaselt lõppenud 2018 aastal, abielus olevad isikud elavad eraldi maakondades ning ei jõua kokkuleppele perekonnaseisuametisse minekuks. Hageja soovib pärast abielu lahutust perekonnanime K. 13.02.2024.a kohtuistungil jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja selgitas, et pooled elavad eraldi alates 2018. aastast. Hageja avaldas, et ei soovi kohtuotsust edasi kaevata. Kostja seisukoht 13.02.2024.a kohtuistungil nõustus kostja esitatud hagiga. Kostja kinnitas, et lahutuse osas vastuväiteid ei ole. Kostja hinnangul on poolte abielulised suhted lõppenud 2016. aastast. Kostja kinnitas, et ei soovi kohtuotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx.a Tallinna Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on koostatud abielukanne nr xxx /dtl 32,35/. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud hiljemalt 2018. aastast ning soovitakse lahutada. Seega puudub alus arvata, et abikaasade abielulised suhted võiksid taastuda. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalide kohaselt kostjal menetluskulud puuduvad. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et välistavad apellatsioonikaebuse kasutamise õiguse. TsMS § 630 lg 2 sätetel apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on teatanud kohtule apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.