Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Y 29.01.2024 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ja täiendavate eluliste asjaoludega arvestamiseks apellatsioonimenetluses.
2.Tühistada Harju Maakohtu 30.06.2023 otsus väljamõistetud elatise suuruse osas perioodidel 15.05.2022–30.09.2022 ja 01.10.2022–30.04.2023 ning alates 01.05.2023 kuni X omandab keskharidust või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni 18.03.2025 ja teha selles osas uus otsus. Muus osas jätta maakohtu otsust muutmata.
3.Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.2.Välja mõista Ylt elatis perioodi XX.XX.XXXX–14.05.2022 eest summas 118,70 eurot X kasuks.
3.3.Välja mõista Ylt elatis perioodi 15.05.2022–30.06.2023 eest summas 1619,86 eurot X kasuks.
3.4.Välja mõista Ylt elatis 201,74 eurot kuus X kasuks alates 01.07.2023 kuni X omandab keskharidust või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni 18.03.2025.
2-22-7236
3.5.Käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 2.4 väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks X pangaarvele XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatisraha“.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja (X, laps) esitas 15.05.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse elatise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Y (kostja, isa) täisealine õppiv laps. Hageja ei ela kostjaga koos. Kostja ei osale hageja ülalpidamises. Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise 337,41 eurot kuus alates XX.XX.XXXX kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni.
3.Hageja igakuised vajadused ühes kuus on järgmised: eluase 81 eurot, toit 320 eurot, transport 30 eurot, side (telefon, internet) 19,50 eurot, tervishoid (sh prillide ja kontaktläätsede soetamine, hambaravi)16,68 eurot, hügieen 34,40 eurot, kool 6,48 eurot, riided-jalanõud 60 eurot, muu (tantsutrenn, jõusaal, taskuraha) 106,76 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja on võimeline ennast ise ülal pidama, kuna on saanud erinevaid stipendiume ja tegeleb ettevõtlusega. Hageja kuulub C OÜ juhatusse ja on äriühingu finantsjuht. Äriühingul on aktiivne majandustegevus ja oma e-pood. Samuti käib hageja tööl. Kostjal on kulud seoses pensionärist ema abistamisega, kes vajab regulaarselt abi igapäevaste toimetuste tegemisel. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 30.06.2023 otsusega hagi osaliselt; mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi XX.XX.XXXX–14.05.2022 eest 118,70 eurot; 15.05.2022–30.09.2022 eest 1195,45 eurot; 01.10.2022–30.04.2023 eest 1193,08 eurot ning elatise 262,83 eurot kuus alates 01.05.2023 kuni hageja omandab keskharidust või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni 18.03.2025. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
2-22-7236
6.Hageja on kostja poeg, kes sai XX.XX.XXXX täisealiseks. Hagi esitamise seisuga õppis hageja 11. klassis. Seega on tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-st 2 hageja ülalpidamist saama õigustatud isikuks.
7.Maakohus kontrollis hageja põhjendatud vajadusi ja kulutusi ühes kuus. Hageja elab koos emaga emale kuuluvas korteris. Korteriühistu arvetest nähtuvalt on hageja tõendanud vajadused seoses eluasemega keskmiselt 77,87 eurot kuus.
8.Toidukulude osas on hageja selgitanud, et keskmisest suurem toidukulu on seotud aktiivse eluviisiga ja asjaoluga, et koolipäevad on pikad ja ta vajab koolitoidule lisa ning ostab seetõttu tihti koolipuhvetist päevaprae või saiakese. Hageja on koduste toidukulude arvestamisel lähtunud maksumusest 10 eurot päevas ja koolipäevade lisatoidukorra maksumusest 2,50 eurot päevas. Kohus leiab, et esmavajaduseks saab lugeda mõistlikke kulutusi toidule, mis ei ületa 270 eurot kuus.
9.Transpordikulu osas on hageja selgitanud, et kütusekulu tekib seoses asjaoluga, et ema sõidutab teda trenni, kooli või vaba aja tegevustele. Kohus leiab, et hageja transpordikulu 30 eurot ei ületa mõistlikku ulatust.
10.Üldtuntuks tuleb lugeda mõistlikud vajadused sidele, tervishoiule ja riietele-jalanõudele, mis paratamatult igal inimesel tekivad. Hageja märgitu mõistlikku ulatust ei ületa. Seega on põhjendatud kulud sidele 19,50 eurot, tervishoiule 16,68 eurot ning riietele-jalanõudele 60 eurot.
11.Seoses õppimisega tekivad tavapäraselt ka väikekulutused koolitarvetele ja -üritustele ning hageja märgitud kooliga seotud väljaminekud 6,48 eurot ei ületa kohtu hinnangul mõistlikku ulatust.
12.Hügieenikulude osas on hageja selgitanud, et tal on akne ning seetõttu vajab ta spetsiaalset näopuhastusvahendit ja näokreemi, mis on tavakosmeetikast kallimad ning millele kulub ca 15,15 eurot kuus, juuksurile kulub 10 eurot kuus ja muudele vahenditele (šampoon, dušigeel, higipulk, raseerija) u 15 eurot kuus. Kohtu hinnangul saab hageja mõistlikeks hügieenikuludeks pidada 30 eurot kuus.
13.Nähtuvalt õppelepingust ja esitatud arvetest käis hageja SA-s Q rahvatantsutrennis, milleks kulus 22,92 eurot kuus. Gym Eesti OÜ arvega on tõendatud, et hageja käis jõusaalis, milleks kulus 13,75 eurot kuus. Hageja on 08.11.2022 menetlusdokumendis märkinud, et käis rahvatantsutrennis kuni 2022. a septembrini, käesoleval ajal aktiivselt sellega ei tegele. 24.04.2023 menetlusdokumendis hageja selgitas, et loobus tantsutreeningutest seoses raske majandusliku olukorraga, samuti ei käi ta enam jõusaalis.
14.Maakohus leidis, et kuigi hageja käesoleval ajal rahvatantsutrennis ei käi, tuleb tantsutrenniga seotud kulusid lugeda vajalikeks. Jõusaali kulusid ei saa kohtu hinnangul vältimatuks vajaduseks pidada. Hageja on selgitanud, et käesoleval ajal ta enam jõusaalis ei käi ja seega käesoleval ajal neid kulusid ei kanna. Maakohus leiab, et füüsilist treeningut on võimalik teha ka väljaspool tasulist jõusaali.
15.Hageja selgituste kohaselt on tema igakuise taskuraha suuruseks 70 eurot. Kohus leiab, et mõistlik vajadus seoses muu meelelahutusega ei ületa 40 eurot kuus. Seega on hageja põhjendatud kulud trennile ja taskurahale 62,92 eurot kuus.
16.Arvestades eeltoodut luges maakohus hageja põhjendatud vajadusteks 573,45 eurot kuus.
17.Kohus ei nõustu kostjaga, et kuna hagejal on oma firma, on ta võimeline ennast ise üleval pidama. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on C OÜ juhatuse liige alates 20.04.2022. Hageja selgituste ja kohtule esitatud tõendi kohaselt on tegemist õpilasfirmaga, mis ei ole vahend
2-22-7236 elatise teenimiseks, vaid osa riiklikust õppekavast. 17.04.2023 menetlusdokumendis on hageja märkinud, et käesolevaks ajaks on C OÜ tegevust lõpetamas ja majandustegevust enam ei toimu.
18.Maakohus märkis, et asjaolust, et C OÜ valiti XXXX. a Eesti parimaks õpilasfirmaks, äriühingul on e-pood või osaühingu registrisse kantud asukohaks on XXX, ei saa kohtu hinnangul automaatselt järeldada suure kasumi teenimist.
19.Kohtu hinnangul ei anna ka asjaolu, et hageja on saanud erinevaid stipendiume, alust arvata, et hagejal puudub vajadus täiendava ülalpidamise saamiseks. Hageja esitatud tõendite kohaselt ei maksa Estonian Business School ega Goethe Instituut stipendiume rahas välja.
20.Kohus ei nõustu kostjaga, et hagi rahuldamiseks puudub alus, kuna hageja on alates 13.09.2022 kooli kõrvalt osalise tööajaga tööl käinud. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt töötab hageja alates 13.09.2022 F AS-s müüjana osalise koormusega. 27.04.2023 esitas hageja tööandjale lahkumisavalduse, kuna seoses lõpueksamite perioodiga ja ülikooli kandideerimisega on suurenenud õppetöö maht. Kohtu hinnangul ei saa gümnaasiumi õpilaselt eeldada enda ülalpidamiseks piisava sissetuleku teenimist. Kontoväljavõttega on tõendatud, et hageja on ajavahemikul 10.10.2022–04.05.2023 saanud F AS-lt töötasuna kokku 1293,48 eurot, mis teeb ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 184,78 eurot (1293,48:7). Täiendavaid sissetulekuid ei nähtu ka 22.05.2023 kohtumääruse alusel kogutud tõenditest. Nimetatud sissetulek ei ole hageja kõigi vajaduste katteks piisav.
21.Kohus leiab, et hagejal oleks võimalik endale osaliselt ise ülalpidamist teenida. Hageja käib keskkoolis, kus juulis-augustis õppetööd ei toimu. Kohus leiab, et hagejast kui täieliku töövõimega isikust võib eeldada, et ta suudab endale ise ülalpidamist teenida vähemalt ühe kuu vajaduste ulatuses aastas, st vajadus saada täiendavalt ülalpidamist on 525,66 eurot kuus (((573,45x12)-573,45):12). Kuivõrd hageja on ajavahemikul 10.10.2022–11.04.2023 teeninud keskmiselt igakuise sissetulekuna 184,78 eurot, oli tal vajadus saada täiendavat ülalpidamist ajavahemikul oktoobrist 2022 aprillini 2023 (k.a) 340,88 eurot kuus (525,66-184,78).
22.Maakohus kontrollis, kas esinevad alused, mis vabastaksid kostjat ülalpidamiskohustuse täitmisest (PKS § 102 lg 1). Jagades kohustuse hageja ülalpidamiseks vanemate vahel võrdselt, on kostjale langev osa 262,83 eurot kuus (525,66:2) ja ajavahemiku oktoober 2022 – aprill 2023 eest 170,44 eurot kuus (340,88:2). Kostja väidete kohaselt on tema töötasu 604,37 eurot kuus, väite tõendamiseks esitas kostja kohtule kontoväljavõtted, millest nähtub perioodil 02.05.2022– 02.11.2022 sissetulek keskmiselt 825 (4950,02:6) ja 1087,20 (6523,18:6) eurot kuus. Kostja on märkinud, et teeb tihti ise ülekandeid ühest pangast teise ja tema AS LHV Pank kontoväljavõttel kajastub sissetulekuna sama raha, mille kostja ise on sinna kandnud. Maakohus leidis, et kostja AS LHV Pank kontoväljavõttelt ei nähtu üksnes kostja enda tehtud ülekanded ja sularaha sissemaksed, vaid laekumisi on 2668,18 euro ulatuses ka erinevatelt isikutelt selgitusega „makse“ ja / või „ülekanne“, lisaks makse 1600 eurot OÜ-lt V selgitusega „laen“. Ka kostja Swedbank AS-i kontoväljavõttest nähtub ülekanne 990 eurot OÜ-lt V selgitusega „laen“. Laenukohustuste olemasolule kostja oma igakuiste kulude loetelus viidanud ei ole. Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on kostja OÜ V ainus osanik ja juhatuse liige.
23.Kahtlusi kostja avaldatud sissetulekute suuruse kohta tekitab ka väide, et tema igakuised kulud on 651,06 eurot ehk igakuiselt 46,69 eurot väidetud töötasust rohkem. Kostja väidete kohaselt on tema kulud riietele ja jalatsitele 21 eurot kuus, hügieenitarvetele ja juuksurile ca 20 eurot kuus, toidule 150 eurot kuus, transpordile 130 eurot kuus, tervishoiule 34 eurot kuus ja eluasemekuludele 297 eurot kuus. Kohtule esitatud arvetest ning kontoväljavõtetest nähtuvad kostja Tallinnas ja Järvamaal asuvate korterite kommunaalkulud perioodil mai 2022–oktoober 2022 kokku 956,76 eurot, mis teeb keskmiselt 159,46 eurot kuus (956,76:6). Kontoväljavõtetest nähtuvad ka kulud Telia Eesti AS-le perioodil mai 2022–oktoober 2022 kokku 314,82 eurot,
2-22-7236 mis teeb keskmiselt 52,47 eurot kuus (314,82:6). Kontoväljavõtetest ja kostja 27.01.2023 menetlusdokumendis esitatud selgitustest nähtuvad Tallinnas korteri elektrienergia kulud kokku 115,44 eurot, mis teeb 28,86 eurot kuus (115,44:4) ja Järvamaal asuva korteri elektrienergia kulud kokku 230,57 eurot (133,39+97,18), mis teeb 38,43 eurot kuus (230,57:6). Tervishoiukulude osas on kostja 27.01.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et vajab hambaravi, samuti on tal seborröadermatiit. Kohtule esitatud Hairlace OÜ arvetest nähtuvad kulud losjoonile, sügavpuhastajale, šampoonile ja kookosmaskile kokku 101,65 eurot. Kostja selgituste kohaselt on tema kulud seborröadermatiidi ravile 34 eurot kuus. Kostja väitel kannab ta suuri transpordikulusid seoses ema ja õe abistamisega. Pensionärist ema ja töövõimetu õde elavad Saarde vallas ning kostja käib neid abistamas vähemalt 4 korda kuus.
24.Maakohus märkis, et tulenevalt PKS § 98 lg-st 1 on kostjal esmajärjekorras kohustus ülal pidada hagejat kui oma last, kes täisealisena omandab haridust ning alles seejärel võimaluse korral anda ülalpidamist emale ja õele. Kohtu hinnangul on kostja sissetulek piisav, et maksta hagejale elatist 262,83 eurot kuus ja ajavahemiku oktoober 2022–aprill 2023 eest 170,44 eurot kuus.
25.PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagi 15.05.2022, elatise väljamõistmist on taotletud alates XX.XX.XXXX. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise järgmiselt: perioodi eest enne hagi esitamist (XX.XX.XXXX–14.05.2022) summas 118,70 eurot ((262,83:31x14p) + 262,83 + (262,83:31x14p)); 15.05.2022–30.09.2022 eest summas 1 195,45 eurot ((262,83:31x17p) + 262,83 x 4k); 01.10.2022–30.04.2023 eest summas 1193,08 eurot (170,44 x 7k); ning alates 01.05.2023 kuni õpingute lõpetamiseni või 21aastaseks saamiseni 262,83 eurot kuus.
26.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
27.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati alates XX.XX.XXXX suuremas ulatuses kui 89,25 eurot kuus ja alates 01.07.2023 suuremas ulatuses kui 129,25 eurot kuus. Kostja palub teha asjas uue otsuse, millega mõista hageja kasuks välja elatis XX.XX.XXXX–14.05.2022 eest summas 169,86 eurot; 15.05.2022–30.09.2022 eest summas 405,94 eurot; 01.10.2022–30.04.2022 eest summas 0 eurot; 01.05.2023–30.06.2023 summas 89,25 eurot; alates 01.07.2023 (s.o peale lapsetoetuse maksmise lõppemist) 129,25 eurot kuus kuni hageja omandab keskharidust või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
28.Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja hindas asjaolusid ning tõendeid meelevaldselt, mistõttu tegi ebaõige otsuse. Maakohus tuvastas ebaõigesti igakuiste vajaduste suuruse, hageja enda igakuise sissetuleku suuruse ja sissetuleku teenimise võimekuse ning andis ebaõige hinnangu kostja majanduslikule olukorrale ja ülalpidamise ulatusele.
29.Täisealise lapse elatise suurus tuleb erinevalt alaealise lapse omast kindlaks määrata rangelt ülalpidamiseks õigustatud isiku tõendatud ülalpidamiskulude suurusele tuginedes. Kostjal ei ole vastuväiteid tuvastatud eluaseme, side ning koolitarvete kuludele, kuid ülejäänud kulude suuruse tuvastas kohus ebaõigesti.
30.Kohus asus seisukohale, et põhjendatud kulu toidule on kuni 270 eurot kuus. Arvestades asjaolu, et 20 päeval kuus sööb hageja ühe põhitoidukorra (lõunasöögi) koolis, mis on tema jaoks tasuta, ei ole kulu kohtu poolt omistatud suuruses põhjendatud. Valdava osa päevasest
2-22-7236 toidust peaks ja võiks moodustada kodune toit, mille hind on võrreldes väljas söömisega oluliselt soodsam. Maakohus ei selgitanud, kuidas kujuneb toidukulu suuruseks 270 eurot. Kostja leiab, et põhjendatud kuluks saab lugeda 160 eurot kuus.
31.Transpordikulu 30 eurot on üle paisutatud, Hageja on Tallinna elanik, kellele on teadaolevalt ühistransport tasuta. Hageja on märkinud, et kasutab liiklemiseks ka jalgratast. Hageja elukoht (Mustamäe, XXX) ja kool (YYY) asuvad üksteisest ca 10 km kaugusel ja nende vahel on hea ühistranspordiühendus, autotransport ei ole vältimatult vajalik. Hageja ei esitanud transpordikulude osas ainsatki tõendit ega selget arvestust kulu kujunemise kohta. Antud kuluartikkel tuleb jätta täielikult arvestamata, kuna ei ole vajalik ega põhjendatud.
32.Tervishoiukulud on üle paisutatud. Kohus hagetavat suurusest 16,68 eurot ei analüüsinud. Kostja ei vaidlusta prillide soetamist iga kahe aasta tagant, kuid arusaamatuks jääb paralleelselt kontaktläätsede soetamise vajadus. Hageja seda ei selgitanud. Lisaks ei ole põhjendatud aastas kahel korral hambaarsti kontrollis käimine, üldteada on soovitus teha seda kord aastas. Eeltoodust lähtuvalt peab kostja põhjendatuks kulusid prillidele 7,48 eurot kuus ja hambaarsti visiiditasu kord aastas (0,45 eurot kuus), kokku 7,93 eurot kuus.
33.Kulud hügieenitarvetele 34,40 eurot kuus on samuti üle paisutatud. Põhjendatud ei ole maakohtu hinnang, et mõistlikuks kuluks on kuni 30 eurot kuus. Hageja ei esitanud tõendeid kulu tõendamiseks, kohus ei selgitanud, kuidas on jõudis tõenditeta järelduseni kulu suuruse kohta. Hageja arvutuskäigud 08.11.2022 menetlusdokumendi punktis 6 ei ole eluliselt usutavad – ligi 500 ml näopesuvahendit ei tule mingil juhul osta iga nelja kuu tagant, samamoodi ei ole usutav kasutada 100 ml kreemi näopinna niisutamiseks 1 kalendrikuu jooksul. 500 ml näopesuvahendi ja 100 ml kreemi kasutusaeg võiks olla kõige vähem 6 kuud, seega võiks kulu olla kuni 2,30 eurot kuus (puhastusvahend 17 eurot + kreem 10,9 eurot jagatuna 12 kalendrikuule). Juuksurikulu 10 eurot kord on usutav, kuid igakuine juuksuris käimine mitte. Meesterahva juukselõikus on keskmiselt vajalik 2 kuu tagant. Seega võiks juuksurikuluna arvestada juukselõikust 6 korda aastas, igakuiselt 5 eurot. Muude vahendite kulu 15 eurot kuus (pesemisvahendid, raseerija jms) on tõendamata ja üle paisutatud. Eluliselt oleks usutav kulu kuus kuni 5 eurot (uut dušigeeli, šampooni jms ei osteta igal kuul). Seega kokku peab kostja antud kuluartiklit põhjendatuks kuni 12,30 eurot kuus.
34.Kulu riietele-jalanõudele on üle paisutatud. Arvestades, et hageja näol on tegemist täiskasvanud inimesega, kes enam riietest välja ei kasva, ei tule riideid-jalanõusid osta nii sageli kui kasvueas lapsele. Mõistlikuks kuluks võib pidada kuni 30 eurot kuus.
35.Kostja ei saa nõustuda kohtu käsitlusega huvialade ja meelelahutusega seotud kulude osas. Kummastav on, et kuigi hageja on selgelt väljendanud, et ei osale enam rahvatantsutreeningutel, luges kohus kulu hageja igakuise ülalpidamiskulu hulka. Taskuraha 40 eurot kuus, s.o 10 eurot nädala kohta, on mõistlik.
36.Lähtuvalt eeltoodust on kostja hinnangul hageja igakuiste põhjendatud ja vajalike ülalpidamiskulude suurus kuni 354,08 eurot.
37.Maakohus jättis tähelepanuta, et hagejal oli kuni 19-aastaseks saamiseni igakuine stabiilne sissetulek riikliku peretoetuse näol. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 alusel makstakse kuni 19aastasele lapsele igakuiselt lapsetoetust 80 eurot. Kuivõrd hageja omandas 19-aastaseks saanuna veel keskharidust, maksti talle lapsetoetust kuni keskkooli lõpetamiseni, s.o kuni 2023. aasta juulini. Toetuse arvelt on hageja saanud katta oma igakuiseid vajadusi 80 euro eest, mis vähendab mõlema vanema rahalist panust 40 euro võrra.
38.Maakohus arvutas ebaõigesti hagejale töötamise perioodil laekunud sissetuleku suuruse. Tegelikult maksis F AS hagejale töötasu kokku 1549,89 eurot. Kohus ei arvestanud 10.05.2023 laekunud 177,96 eurot ja 23.05.2023 laekunud 78,45 eurot.
2-22-7236
39.Täisealise isiku puhul tuleb arvestada tema sissetuleku teenimise võimekust. Kuna keskkoolis käival lapsel on (lisaks muudele koolivaheaegadele) suvisel ajal koolikohustustest täielikult vaba aega kaks kalendrikuud (juuli, august), peaks terve tööealine noormees teenima sissetulekut vähemalt kahe kuu ulatuses aasta jooksul. Kostjal tuleb oma rahalistest vahenditest toetada ka abivajavaid vanaduspensionärist ema ja töövõimetut õde.
40.Kohus jõudis ebaõigesti järeldusele, et igakuisest 604,37 euro suurusest sissetulekust piisab 262,83 euro suuruse elatise maksmiseks, kahjustamata kostja enda toimetulekut. Kostja ei nõustu, et tema igakuise sissetulekuna lähevad lisaks palgale arvesse talle kuuluvate pangakontode vahel teostatud ülekanded ja laen, millega kaasneb igakuine tagasimaksekohustus. Samaaegselt jättis kohus tähelepanuta, et hageja pangakontole laekub igakuiselt lisaks spordipoes teenitud sissetulekule ülekandeid erinevatelt isikutelt mitmesaja euro ulatuses. Vastustaja seisukoht
41.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
42.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel tühistada väljamõistetud elatise suuruse osas perioodidel 15.05.2022–30.09.2022 ja 01.10.2022–30.04.2023 ning alates 01.05.2023 kuni hageja omandab keskharidust või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus ise uue otsuse ja muudab väljamõistetud elatise suurust, arvestades maakohtu otsuse tegemise kuupäeva. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 sõnastab ringkonnakohus otsuse tervikresolutsiooni. Samuti jaotab kolleegium apellatsioonimenetluse kulud.
43.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud kostja. Seega on otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja milles kostja otsust ei vaidlustanud.
44.TsMS § 442 lg 5 (koosmõjus § 639 lg-ga 1) alusel lahendab ringkonnakohus otsuses seni lahendamata taotlused. Kostja esitas 29.01.2024 taotluse täiendavate tõendite ja asjaolude, millised tekkisid peale apellatsioonkaebuse esitamist, vastuvõtmiseks. Kostja väidab ja soovib tõendada, et tema varaline olukord on peale kaebuse esitamist oluliselt muutunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus ei kuulu rahuldamisele TsMS § 238 lg 1 alusel, kuna tegemist ei ole praeguses vaidluses tähtsust omavate asjaoludega. TsMS § 651 lg-st 1 (lisaks TsMS § 12, 657) tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Maakohus lahendas hageja nõuet kostja vastu ja seda mh kostja esitatud vastuväidete alusel. Kui asjaolud, mis mõjutavad perioodiliste maksete suurust või kestust, hiljem muutuvad, on õigustatud isikul õigus pöörduda kohtu poole hagiga maksete muutmiseks (TsMS § 459 lg 1) ning selles menetluses saab maakohus võtta seisukoha, kas kostja uued väited annavad aluse igakuuliste maksete vähendamiseks või mitte. Taotluse rahuldamata jäämisel keeldub kohus täiendavate tõendite vastuvõtmisest, kuid kuna need on esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist esindajale ei toimu.
45.Kostja vaidlustab maakohtu otsuse temalt väljamõistetud tagasiulatuva ning edasiulatuva elatise nõude alates hagi esitamisest osas. Kostja on seisukohal, et maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, hinnates asjaolusid ja tõendeid meelevaldselt. Kostja leiab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud hageja igakuiste vajaduste suuruse, hageja igakuise sissetuleku
2-22-7236 suuruse ning sissetuleku teenimise võimekuse. Samuti ei nõustu kostja maakohtu hinnanguga kostja majanduslikule olukorrale. Kostja heidab mh ette, et ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel ei arvestanud saadud lapsetoetusega.
46.Kolleegiumi hinnangul on osaliselt põhjendatud kostja etteheide maakohtule põhjendamiskohustuse rikkumisest. Kuigi TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (üldtuntud on asjaolu, et kõik inimesed vajavad rõivaid, toitu, hügieenitarbeid), peab kohtu siseveendumuse tekkimine ja selle kujunemine olema põhjendatud. Mh tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus, et kohtu arutluskäik peab olema jälgitav ja seostatud tuvastatud asjaoludega. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusest ei nähtu asjaolud ja tõendid, mille alusel maakohus tuvastas hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse, ega põhjendused, mille alusel saaks ringkonnakohus veenduda, miks pidas maakohus just sellises suurused kulutusi põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus saab puuduse kõrvaldada kostja apellatsioonkaebusele vastates.
47.Maakohus tuvastas õigesti kostja kohustuse tasuda hagejale elatist PKS § 97 p 2 alusel. Kolleegium märgib, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigustus nõuda ülalpidamist. Seega sõltub täisealise lapse ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest ning sellise asja lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
48.Esmalt kontrollib ringkonnakohus kaebuse väidete alusel, kas maakohus tuvastas hageja vajadused ja nende rahuldamiseks vajaliku rahasumma kooskõlas PKS §-ga 99.
49.PKS § 108 annab ka täisealiseks saanud lapsele õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. PKS § 108 alusel elatist välja mõistes tuleb erisätete puudumise tõttu lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Eelneva põhjal on Riigikohus leidnud, et ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist saab määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse lapse toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh vanemate majanduslikku seisundit PKS § 102 ja § 105 lõike 3 tähenduses (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p 13).
50.Maakohus luges põhjendatuks hageja järgmised kulutused ühes kuus: 1) eluasemekulu 77,87 eurot; 2) toidukulu 270 eurot; 3) transpordikulu 30 eurot; 4) sidekulu 19,50 eurot; 5) tervishoiukulu 16,68 eurot; 6) hügieenikulu 30 eurot; 7) koolitarvete kulu 6,48 eurot; 8) kulutused rõivastele ja jalanõudele 60 eurot; 9) muud kulud (tantsutrenn, taskuraha) 62,92 eurot. Kokku 573,45 eurot.
51.Apellatsioonkaebuses on kostja nõustunud, et hageja põhjendatud kuludeks ühes kuus võib lugeda eluasemekulud 77,87 eurot, sidekulud 19,50 eurot ning kulud koolitarvetele 6,48 eurot. Kostja vaidlustab kulud toidule, transpordile, tervishoiule, hügieenile, riietele-jalanõudele ning muud kulud (tantsutrenn).
52.Maakohus hindas hageja toidukulude suuruseks 270 eurot. Kostja leiab, et toidukulu on üle paisutatud ning tõendamata. Kolleegium nõustub kostjaga, et osaliselt on maakohtu tuvastatud toidukulu liigselt suur. Hageja on toidukulude tõendamisel tuginenud Justiitsministeeriumi uuringule "Lapse vajaduspõhine miinimumelatis". Ringkonnakohus märgib, et kuigi hageja viidatud uuring käsitab alaealise lapse vajaduspõhist miinimumelatist (kuni 17-aastased), saab uuringus välja toodud andmeid kasutada abistavana selgitamaks välja hageja toitumisvajadused ning vajaduse katmiseks kuluva rahasumma. Hageja kui 19-aastase noormehe toitumisvajadused ei pruugi oluliselt erineda 17-aastase noormehe omast.
2-22-7236
53.Ringkonnakohus märgib, et 2020. a uuringus kasutati 2016. a andmeid toiduainete keskmiste hindade kohta, mida korrigeeriti 2019. a tarbijahinnaindeksi muutusega. Statistikaameti andmetel (https://www.stat.ee/et/otsing?search=tarbijahinnaindeks; tarbijahinnaindeksi kalkulaator) on tarbijahinnaindeks tõusnud aprilliks 2023 võrreldes 2020. a jaanuariga 36,6% ning toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad on tõusid ajavahemikul augustist 2021 kuni augustini 2022 21,4% ja sealt edasi veel kuni maikuuni 2023 4%. Seega kui RAKE tabelis nr 8 oli Tallinnas elava lapse (sõltumata vanusest) keskmiseks toidukuluks kuus 86 eurot, siis arvestades tarbijahinnaindeksit 25,4%, tuleks praegu ka keskmise lapse puhul arvestada vähemalt 108 euroga kuus. Samas on uuringus toodud esile, et Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt on 13-17-aastate laste keskmine energiavajadus päevas 2600 kcal, toidukorvi maksumus vastavalt 166,89 eurot kuus, millest koolilaste puhul katab u 20% koolitoit koolipäevadel (vt Lapse vajaduspõhine miinimumelatis. Lõpparuanne, veebruar 2020, lk 21–22). Seega, kui arvestada tarbijahinnaindeksi tõusu ja seda, et laps veedab koolis 9 kuu jooksul u 34 nädala jooksul 170 päeva (kalendriaastas keskmiselt 14 päeva kuus), on arvestuslik toidukorv hageja kui praegu 19-aastase noormehe puhul võrreldes uuringu aluseks olnud ajaga 25,4% 166,89-st+166,89=209,28:30=6,90 eurot päevas, st keskmiselt 16 päeval kalendrikuus oleks noormehe arvestuslik toidukorv kodus 6,90 eurot päevas (kokku 110,40 eurot) ja 14 päeval 20% 6,90-st=1,38-6,90=5,52 eurot päevas (kokku 77,28 eurot), kokku kuus seega 187,68 eurot. Seega leiab ringkonnakohus, et hageja toidukulu on põhjendatud ja vajalik 200 euro ulatuses, vastates hageja arvestuslikule energiavajadusele, mis on vajalik vastavas vanuses noormehe toitumiseks tasakaalustatult ja mitmekesiselt. Kuna üldiselt teadaolevalt inimesed söövad ja peavad igapäevaselt sööma / jooma, siis selle kulu kandmist konkreetsete tõenditega tõendamist üldjuhul kohtupraktikas vajalikuks ei peeta.
54.Maakohus hindas hageja transpordikulude suuruseks 30 eurot. Hageja on transpordikulu osas selgitanud, et kütusekulu tekib seoses asjaoluga, et ema sõidutab teda trenni, kooli või vaba aja tegevustesse. Kostja leiab, et käesolev kuluartikkel tuleb jätta arvestamata, kuivõrd transpordikulu ei ole vajalik ega põhjendatud.
55.Kolleegium nõustub kostjaga. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et sõiduauto kasutamine on hageja jaoks vältimatult vajalik. Siinkohal saab arvestada sellega, et hageja on Tallinna linna elanik, kellele on ühistransport tasuta ning seda, et hageja elukoht on Mustamäel, kus on tagatud hea ühistranspordiliiklus erinevate keskuste vahel, mh hageja kodu ja kooli vahel. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei saa hageja esmavajadusteks pidada transpordikulu 30 eurot kuus.
56.Hageja on vastuses kaebusele välja toonud, et 2023. a septembris suurenevad tema transpordikulud veelgi seoses õpingute alustamisega Tartu Ülikoolis. Kolleegium selgitab, et ringkonnakohtu pädevuses on vaadata läbi kaebus esimese astme kohtulahendi peale ja ringkonnakohtu ülesanne on kontrollida, kas maakohus tegi õige otsuse (TsMS § 12, § 631 lg 1, § 657). Ringkonnakohtul puudub pädevus vaadata läbi apellatsioonkaebuse vastuses hageja poolt esitatud uusi nõudeid. Kolleegium märgib täiendavalt, et kui maakohtu otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Poolel on õigus uues hagis nõuda mh maksete suuruse muutmist, kui seda mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2).
57.Maakohus hindas hageja tervishoiukulude suuruseks 16,68 eurot. Hageja on välja toonud, et tervishoiukulude sekka on arvestatud prillide ja kontaktläätsede soetamine ning hambaarsti külastamise visiiditasu kaks korda aastas. Hageja toonitab, et arvestades, et tal on müoopia ehk lühinägelikkus, ei ole prillideta ning kontaktläätsedeta elu võimalik. Kostja ei vaidlusta prillide
2-22-7236 soetamist, kuid talle jääb arusaamatuks samaaegselt läätsede soetamise vajadus. Lisaks leiab kostja, et põhjendatud ei ole kaks korda aastas hambaarsti kontrollis käimine.
58.Ringkonnakohus nõustub, et üldjuhul on soovituslik hambaarsti juures käia ühe korra aastas ning hageja ei ole selgitanud, miks tema puhul esineb vajadus hambaarsti külastada sagedamalt. Seega saab lugeda põhjendatuks hambaarsti visiiditasuks 5 eurot aasta kohta. Kuigi hageja ei ole otseselt välja toonud, mis põhjusel vajab ta paralleelselt prillidele ka kontaktläätsi, siis on kolleegiumi hinnangul eluliselt usutav, et igas olukorras (nt sportimine) ei ole prillide kandmine võimalik ning sellistel puhkudel tuleb prillikandjal eelistada kontaktläätsi. Hageja on välja toonud, et ühes karbis on 15 paari läätsi. Hageja esitatud PRO Optika tellimuselt (dtl 251) nähtub, et ta kasutab ühepäevaseid läätsi. Arvestades, et hageja selgituste kohaselt on ta aktiivne noormees, kes harrastab tihti sporti, on kolleegiumi hinnangul eluliselt usutav, et ühes kuus kulub hagejal vähemalt üks läätsekarp. Eelnevat arvestades ei leia kolleegium, et hageja tervishoiukulusid saaks kontaktläätsede arvelt vähendada ning põhjendatud tervishoiukulude suuruseks saab lugeda 16,26 eurot (16,68-0,42).
59.Maakohus hindas hageja kulu hügieenitarvete põhjendatud suuruseks 34,40 eurot kuus. Hageja on selgitanud, et vastav kuluartikkel sisaldab aknele sobivat näopesuvahendit ja näokreemi, šampooni, dušigeeli, higipulka, žilette ning kulutusi juuksurile. Kostja leiab, et hageja poolt välja toodud akne tooteid tuleb osta tunduvalt harvem kui hageja esile toob, põhjendatud ei ole ka igakuine juuksuris käik. Kostja leiab, et meesterahva juukselõikus on keskmiselt vajalik kahe kuu tagant. Samuti on kostja hinnangul üle paisutatud kulud pesemisvahenditele, higipulgale ja žilettidele.
60.Kolleegium kostjaga ei nõustu ning leiab, et hageja hügieenitarvete kulu suuruse osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et hagejal on akneprobleemid ja et sellest tulenevalt on vajalik kasutada spetsiifilist kosmeetikat. Kolleegium märgib, et kohtul ei ole võimalik kindlaks määrata, kui tihti hageja näopesuvahendit ja kreemi kasutab, st millal on vajalik uute toodete soetamine. Siinkohal ei saa aluseks võtta ka kostja arvamust selle kohta. Lähtuda tuleb mõistlikkuse põhimõttest ning praegusel juhul ei ole hageja poolt väljatoodud arvutuskäik kuidagi ebamõistlik ning on eluliselt usutav (dtl 276). Samuti leiab kolleegium, et mõistlik ja põhjendatud on noormehel juuksurikülastus kord kuus. Ringkonnakohus nõustub siinkohal hagejaga, et iga inimese juuksekasv on erineva kiirusega, mistõttu ei ole kostja sellekohased väited asjakohased. Ühtlasi ei saa nõustuda, et tõendamata ja üle paisutatud on muud hageja hügieenikulud (šampoon, dušigeel, higipulk, žilett). Selge on, et iga inimene selliseid tooteid igapäevaelus vajab ning kolleegiumi hinnangul on hageja poolt väljatoodud kulud nendele mõistlikud.
61.Maakohus hindas hageja riiete-jalanõude kulu suuruseks 60 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ja jääb selgusetuks maakohtu arvutuskäik nimetatud summani jõudmisel. Hageja on selgitanud, et igakuised kulutused on erinevad, mistõttu on keeruline kindlat summat välja tuua; kulud suurenevad õppeaasta alguses; arvestada tuleb nt ujumisriided ujumistundideks, spordiriided kehaliseks kasvatuseks ning trennideks.
62.Ringkonnakohus märgib, et on üldteada, et Eesti kliimas on eluks vajalik riiete-jalanõude olemasolu, samas ei ole hageja enam sellises eas, kus ta riietest-jalanõudest ettearvamatu kiirusega välja kasvab, mistõttu ei ole tõenäoliselt igakuiselt uusi riideid ja jalanõusid vajalik soetada ning neid saab kanda vähemalt ühe hooaja. Samas tuleb arvestada, et hageja vajab erinevaid riideid ja jalanõusid sõltuvalt aastaajast nii siseruumides kui välitingimustes viibimiseks. Ühtlasi on aegajalt vaja garderoobi uuendada, arvestades, et hageja on noor aktiivne inimene. Samuti on usutavad hageja väited, et õppeaasta algusega seondub suuremaid kulutusi. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et hädavajalikud ning mõistlikud on hageja kulud riietele-jalanõudele 50 euro ulatuses kuus.
2-22-7236
63.Maakohus hindas hageja muu kulu suuruseks 62,92 eurot kuus (taskuraha 40 eurot, rahvatants 22,92 eurot). Puudub vaidlus, et hageja ei tegele rahvatantsuga 2022. a septembrist. Kolleegium nõustub kostjaga, et praegusel juhul ei ole põhjendatud arvestada rahvatantsukuluga, kui sellist kulu reaalselt ei eksisteeri. Seega on põhjendatud rahvatantsukulu arvesse võtta vaid kuni 2022. a septembrini. Taskurahaga 40 eurot kuus on kostja nõustunud.
64.Ringkonnakohus märgib, et kostja väide, et elatise suuruse määramisel pidi maakohus arvesse võtma lapsetoetust, on õige. PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 19-aastaseks saamiseni. Lapsetoetuse määr oli kuni 31.12.2022 60 eurot kuus ja on alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). Vastavalt PHS § 17 lg-le 2 kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes ja tal ei ole veel keskharidust, makstakse lapsetoetust kooli lõpetamiseni või selle õppeaasta lõpuni, kui laps saab 19aastaseks. Ringkonnakohus leiab, et gümnaasiumi lõpuklassis saab õppeaasta lõpuks eelduslikult lugeda 30. juunit. Seega saab hageja puhul lapsetoetust 60 eurot arvestada perioodil XX.XX.XXXX–31.12.2022 ning 80 eurot perioodil 01.01.2023–30.06.2023.
65.Nii hageja kui kostja nõustuvad, et maakohus arvutas ebaõigesti hagejale laekunud töötasu suuruse. Vastavalt tõenditele laekus 10.10.2022–23.05.2023 hagejale töötasu summas 1549,89 eurot (dtl 472–515). Kuivõrd ülalpidamist vajava isiku ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks, lähtudes tema vajadustest, tuleneb PKS-i mõttest, et isikul on õigus saada ülalpidamist üksnes juhul, kui ta vajab abi, st tal endal ei ole piisavaid vahendeid oma vajaduste rahuldamiseks. Hageja teenitud sissetulek ei ole küll piisav tema vajaduste rahuldamiseks, kuid sellega saab kostjalt väljamõistetava elatise suuruse määramisel arvestada.
66.Maakohus on õigesti märkinud, et ülalpidamise ulatuse määramisel tuleb arvestada ka PKS § 102 lg-ga 1, mille kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
67.Kostja leiab, et maakohus on andnud ebaõige hinnangu tema majanduslikule olukorrale. Kostja ei nõustu maakohtuga, et tema sissetulekuna lähevad lisaks palgale arvesse talle kuuluvate pangakontode vahel teostatud ülekanded ja laen, millega kaasneb igakuine tagasimaksekohustus. Samuti märgib kostja, et hageja pangakontole laekub igakuiselt lisaks spordipoes teenitud sissetulekule ülekandeid erinevatelt isikutelt mitmesaja euro ulatuses.
68.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti arvestanud kostja sissetulekuna ka Swedbank AS-i ning AS-i LHV Pank kontole laekunud summad 990 eurot ning 1600 eurot, selgitusega „laen“. Tegemist ei ole küll mitte regulaarse sissetulekuga, kuid sisstulekuga, mille arvel saab kostja rahalist ülalpidamiskohustust täita. Kostja ei ole tõendanud laenu tagasimakse kohustust, mis omaks tähendust tema igakuise maksevõimekuse tuvastamisel. Küll aga on õigustatud kostja väited, et maakohus on tema sissetulekuna ekslikult käsitanud tema enda poolt teostatud makseid AS-i LHV Pank kontole summas 1205 eurot. Seega saab kostja sissetulekute osas teha järelduse, arvestamata kõnealuseid summasid, et nähtuvalt Swedbank AS-i kontolt on kostja keskmine ühe kuu sissetulek 825 eurot (4950/6) ning AS-i LHV Pank kontolt nähtuvalt on kostja keskmine ühe kuu sissetulek 886,36 eurot (5318,18/6). Seega saab kostja kuue kuu keskmiseks sissetulekuks lugeda 1711,36 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja AS-i LHV Pank kontolt nähtub, et suuremates summades ülekandeid on teinud hagejale tema ema.
69.Ringkonnakohus toob siinkohal välja, et kostja varalist seisu kontrollides on maakohus kostja elukohaga seotud kulutusi arvestanud topelt. Kostja on selgitanud, et tööpäevadel ja nädalavahetustel viibib kostja kahes erinevas korteris (dtl 90). Maakohus on arvestanud kostja mõlema korteri kommunaal- ning elektrienergia kuludega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole raskes majanduslikus olukorras, nagu väidab end olevat kostja, põhjendatud kahele elukohale kulutusi teha. Selles osas ei ole küll maakohtu otsust vaidlustatud, mistõttu ei saa
2-22-7236 ringkonnakohus maakohtu otsustusse sekkuda, kuid tegemist on kostja jaoks kokkuhoiu kohaga, kui tal peaksid tekkima raskused lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel.
70.Kostja leiab, et kuivõrd keskkoolis käival lapsel on suvisel ajal koolikohustustest täielikult vaba aega kaks kalendrikuud, peaks ja võiks terve tööealine noormees teenida sissetulekut vähemalt kahe kuu ulatuses aasta jooksul. Kostja leiab, et siinkohal tuleb arvestada ka sellega, et tal tuleb oma rahalistest vahenditest toetada oma vanaduspensionärist ema ning töövõimetut õde.
71.Esmalt märgib kolleegium, et praegusel juhul ei ole oluline, kas hageja on terve ja töövõimeline isik, sest mõjuvaks põhjuseks sissetuleku mittehankimiseks on õppetöö, mitte tervislik seisund. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu ning jagab siinkohal maakohtu seisukohta, et hagejalt saab eeldada, et ta suudab endale ülalpidamist teenida vähemalt ühe kuu vajaduste ulatuses. Kolleegium märgib, et seadusandja ei ole elatise maksmist pannud sõltuma koolivaheaegadest ega muudest võimalikest õpivabadest perioodidest. PKS § 97 p 2 alusel ülalpidamise saamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: ülalpidamist nõudev laps peab omandama põhi-, kesk- või kõrgharidust või õppima kutseõppe tasemeõppes ja olema saanud täisealiseks. Seega on lapsel õigus saada ülalpidamist, kui ta õpib ja on täisealiseks saanud (kuni
21.eluaastani). Kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 lg 1 kohaselt kestab õppeaasta 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini, on hageja ka suvevaheajal gümnaasiumiõpilane, kel peab olema suvevaheajal piisavalt aega puhkamiseks.
72.Samuti märgib kolleegium, et kostja kulusid ema ja õe abistamiseks ei saa katta hageja ülalpidamiskohustuse arvelt. PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Seega on kostjal esmajärjekorras kohustus ülal pidada hagejat kui oma last, kes täisealisena omandab haridust ning alles seejärel võimaluse korral anda ülalpidamist emale ja õele.
73.Seega arvestades eeltoodut on hageja põhjendatud vajadused ja vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus ühes kuus järgmine, arvestades mh lapsetoetust ning eeldust, et hageja suudab endale ise ülalpidamist teenida vähemalt ühe kuu vajaduste ulatuses aastas: XX.XX.XXXX–31.08.2022 (eluasemekulu 77,87 + toidukulu 200 + sidekulu 19,50 + tervishoiukulu 16,26 + hügieenikulu 30 + koolitarbed 6,48 + rõivaste-jalanõude kulu 50 + taskuraha 40 + tantsutrenn 22,92) = 463,03 – 60 (lapsetoetus) = 403,03 :12 x 5,5 =184,75 eurot; 01.09.2022–31.12.2022 (eluasemekulu 77,87 + toidukulu 200 + sidekulu 19,50 + tervishoiukulu 16,26 + hügieenikulu 30 + koolitarbed 6,48 + rõivaste-jalanõude kulu 50 + taskuraha 40) = 440,11 – 60 (lapsetoetus) = 380,11 : 12 x 5.5 = 174,24 eurot; 01.01.2023–30.06.2023 (eluasemekulu 77,87 + toidukulu 200 + sidekulu 19,50 + tervishoiukulu 16,26 + hügieenikulu 30 + koolitarbed 6,48 + rõivaste-jalanõude kulu 50 + taskuraha 40) = 440,11 – 80 (lapsetoetus) = 360,11 : 12 x 5,5 = 165 eurot; 01.07.2023–18.03.2025 (eluasemekulu 77,87 + toidukulu 200 + sidekulu 19,50 + tervishoiukulu 16,26 + hügieenikulu 30 + koolitarbed 6,48 + rõivaste-jalanõude kulu 50 + taskuraha 40) = 440,11 : 12 x 5,5 = 201,74 eurot.
74.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on tagasiulatuva elatise perioodil XX.XX.XXXX14.05.2022 arvestanud ebaõiges suuruses. Lähtuvalt otsuse põhjenduste punktis 13 välja toodud arvutuskäigust peaks maakohtu poolt väljamõistetud tagasiulatuv elatis olema 118,70 euro asemel 500,23 eurot ja võttes arvesse ringkonnakohtu eelnevaid põhjendusi, tuleks kostjal
2-22-7236 hagejale perioodi XX.XX.XXXX–14.05.2022 eest maksta 351,63 eurot maakohtu väljamõistetud 118,70 euro asemel. Kuna aga hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud, ei saa kostja kaebuse alusel temalt väljamõistetud summad suureneda (ringkonnakohus ei saa väljuda kaebuse piiridest), mistõttu jääb maakohtu otsuse resolutsioon perioodi XX.XX.XXXX– 14.05.2022 eest väljamõistetud summa osas muutmata.
75.Praegusel juhul saab hageja töötasu 1549,89 eurot arvestada 15.05.2022–30.06.2023 (maakohtu otsuse kuupäev) tasumisele kuuluva elatise katteks. Sel perioodil olid hageja põhjendatud vajadused 6044,17 eurot. Arvestades sellest maha töötasu 1549,89 eurot ning saadud lapsetoetused kokku 960 eurot teeb see kokku 3534,28 eurot. Arvestades mh seda, et hageja peab aasta lõikes vähemalt ühe kuu ulatuses oma vajadused ise katma, teeb see kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 15.05.2022–30.06.2023 1619,86 eurot (3534,28 : 12 x 5,5).
76.Ringkonnakohus muudab tsiviilasja hinda. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Nimelt on ringkonnakohus 07.08.2023 määruses ekslikult märkinud tsiviilasja hinnaks 1202.22 eurot. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Elatisenõuet tagasiulatuvalt hagi esitamisele eelnenud aasta eest ja alates hagi esitamisest edasiulatuvalt ei tule lugeda hagihinna mõttes eraldi nõueteks ja neid ei liideta TsMS § 134 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo 08.01.2014, 3-2- 1-165-13, p 19).
77.Kuna hageja palus hagiavalduses välja mõista elatise 337,41 eurot, siis on tsiviilasja hind maakohtu menetluses 3036,69 eurot (9 * 337,41 eurot) nagu on maakohus vaidlustatud otsuse sissejuhatavas osas õigesti märkinud. TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise kindla summana ja edasiulatuva elatise 262,83 eurot kuus. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse väljamõistetud elatise osas. Seega on apellatsioonkaebuse hind 2365,47 eurot (9 * 262,83 eurot).
78.Kuna nii hagi kui ka apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.