Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Määruse tegemise aeg ja koht
09.02.2024. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas
Tsiviilasja number
2-23-18186
Tsiviilasi
R. M. hagi K. M. vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: R. M. (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostja: K. M. (isikukood xxxxxxxxxxx);
Kohtuistungi toimumise aeg
Asja lahendamine kirjalikus menetluses
Rahuldada R. M. hagi K. M. vastu abielu lahutamiseks. Lahutada R. M. ja K. M. abielu, mis sõlmiti 18.01.2014 Tartu Maavalitsuses. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pool võib esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist suulisel istungil.
R. M. (edaspidi ka hageja) esitas 27.12.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse K. M. (edaspidi ka kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 18.01.2014 Tartu Perekonnaseisuametis. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga lõppesid 2023.a augustis. Hageja ei saa abielu kostjaga lahutada kohtuväliselt, sest kostja ei ole nõus abielu lahutama.
Kostja teatas 19.01.2024 vastuses kohtule, et on nõus abielu lahutamisega ega soovi esitada vastuhagi, sh ühisvara jagamise osas, sest selles on saavutatud pooltel kokkulepe. Kostja teatas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Nii hageja kui kostja teatasid oma 07.02.2024 ja 09.02.2024 pöördumises kohtule, et soovivad hagiavalduse rahuldamist ja nende abielu lahutamist kirjalikus menetluses.
Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
Kohus leiab, et abielu lahutamise nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
Kohus tuvastas rahavastikuregistri päringu alusel, et poolte abielu on registreeritud 18.01.2014 Tartu Maavalitsuses (abielukanne nr 13-32-2014/3). Kohus jõudis hageja ja kostja kirjalike menetlusdokumentide põhjal veendumusele, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud, sest nende abielulist kooselu ei ole enam juba alates 2023.a augustikuust ja mõlemad soovivad abielu lahutamist. Sellest lähtuvalt ei pea kohus otstarbekaks määrata pooltele PKS § 67 lg 3 alusel täiendavat leppimisaega ja peab võimalikuks lahendada asi kirjalikus menetluses ilma pooli suuliselt ära kuulamata. Seega tuleb kohtuotsusega lahutada poolte vahel sõlmitud abielu.
Menetluskulud
TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest lähtuvalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.