Eesti Vabariigi nimel
Kohus Kohtukoosseis
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
13.05.2016, Tallinnas 2-13-28649 AB „Lietuvos draudimas“ hagi GK, RT ja TH vastu võla 2531,44 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3085,31 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.04.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
GK apellatsioonkaebus RT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AB „Lietuvos draudimas“ (Codan Forsikring A/S Eesti filiaali ja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali õigusjärglane, registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja GK (IK XXXXXXXXXXX) Kostja RT (IK XXXXXXXXXXX) Kostja TH (IK XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 14.04.2015 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-28649 muuta, vähendades rahuldamisele kuuluvat hageja põhinõuet ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõuet. TsMS § 654 lg. 22 kohaselt sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon järgmiselt.
sissenõutavaks muutunud viivis 328,66 eurot (kolmsada kakskümmend kaheksa eurot ja 66 senti) ja alates 11.06.2014 VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel arvutatav viivis põhinõudelt kuni nõude täitmiseni.
laelamp vett täis. /.../“. Sündmuskohal pildistati kahjustatud sauna eesruum ja seinakapp. Renoveerimine OÜ esitas hagejale arve nr 13027 - 1632,04 eurot. Kuna remondi käigus selgus, et tegemist oli kahekordse kipsiga ning enamus karkassist ei olnud võimalik tagasi panna, siis suurenes esialgne hinnapakkumine 527,52 euro võrra. Seetõttu, et tegemist oli kahekordse kipskonstruktsiooniga, on hinnapakkumisel nr 1302081 uuesti rida „kipsplaadi demontaaž ja montaaž seintest ning laest koos materjaliga“. Kuna Renoveerimine OÜ on ekslikult hinnapakkumisel nr 1212183 liitnud kokku hinnapakkumise viimase rea „materjalide tarnimine, transport objektile ja firmakaudsed kulud“, siis hageja vähendas kahju hüvitamise nõuet 38,40 euro võrra. Kahjustatud seinakapi taastamiseks tegi hinnapakkumise nr HP25/13 Asur Team OÜ - 681,50 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 817,80 eurot). Hageja hüvitas nimetatud lepingu alusel kahju 1632,04 euro ulatuses korteri Nafta 6-24 remontinud ettevõttele Renoveerimine OÜ ning kahjustatud seinakapi asendusmaksumuse 817,80 eurot ettevõttele ASUR Team OÜ. Kahju suurus summas 2531,44 eurot koosneb järgmistest elementidest: 1295,52 eurot Renoveerimine OÜ hinnapakkumine 1212183; 527,52 eurot Renoveerimine OÜ hinnapakkumine 1302081; 408,90 eurot ASUR Team OÜ arve nr 13081; 408,90 eurot ASUR Team OÜ arve nr 13110; 80 eurot Background OÜ arve;_ -191 eurot omavastutus, -38,40 eurot materjali transpordi summa vähendamine, + 40 eurot nõude esitamise kulu. Hagi nõue kokku on 2531,44 eurot. Kohustus muutus sissenõutavaks alates 16.10.2012, s.o. kahju toimumisele järgnevast päevast. Viiviste arvutus: Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2014 oli 0,25%. Viivise määr: 8+0,25=8,25% aastas ehk 8,25/365=0,0226% päevas. Põhinõude suurus: 2531,44 eurot. Viivised hagi täiendamise seisuga 10.06.2014 (periood 16.10.2012 – 10.06.2014 ehk 603 päeva eest): 2531,44 * 603 * 0,0226% = 345,02 eurot. 12.11.2014 esitasid senine hageja ja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal maakohtule avalduse hageja asendamiseks üldõigusjärglase UAB DK „PZU Lietuva Eesati filiaaliga. Maakohus ei ole selle kohta kirjqalikku määrust teinud, kuid 03.12.2014 istungist alates on maakohus käistanud hagejana UAB DK Eesti filiaali, kelle kasuks on ka tehtud maakohtu otsus. Kostjate vastus Kostjad GK ja TH hagi ei tunnistanud. Kostja RT hagile vastuväiteid ei esitanud. GK vastuväidete kohaselt on tõendamata, et kahju põhjustas kostja oma õigusvastase teoga. Kostja ei kasuta alates 2006.a nimetatud korteriomandit ega vett, gaasi, elektrit. 2011.a juunis sõlmiti korteriomanike ja korterühistu vahel kokkulepe, mille alusel kasutavad teised korteriomanikud T ja TH selles korteris vett, gaasi ja elektrit, maksavad selle eest ja vastutavad tehnilise seisukorra eest. Korteriühistu nõustus selle kokkuleppega ja tegi tasaarvelduse kostja võla osas perioodil 2009.a. ja ka edasiulatuvalt ei nõudnud korteriühistu kostjalt vee kasutamise ja kanalisatsiooni eest. GK leidis, et veekahju põhjustajaks oli RT, kes TH sõnul lõhkus joobes olekus ära köögis oleva kraani, mille tagajärjel tekkis avarii, mistõttu saavad kõik võimalikud kahjunõuded olla suunatud tegeliku kahju põhjustaja vastu. Teine süüdlane on TH, kes kasutas katkist kraani, ei kutsunud torumeest, et parandada ära kraan, ei teavitanud korteriühistut ega teisi omanikke, mille tagajärjel toimus veeleke. Kumbki korteris elavatest omanikest ei teinud midagi, et vältida
õnnetusi. Hageja ei teatanud juhtunust GK-le ega teistele kaasomanikele, neil puudus võimalus tutvuda avarii tagajärgedega ning sellest tulenevalt puudus võimalus ise teha kahju kannatanule tema korter korda või leida alternatiivsed ehitusfirmad odavamate pakkumistega. Hageja kahjunõue on põhjendamatult suur ning kannatanule põhjendamatult suurte kahjusummade väljamaksmine ei saa tingida selles ulatuses nõude rahuldamist. Hageja ei ole kontrollinud, kas kahju on kõrvaldatud või kuidas on raha kulutatud. TH vastuväidete kohaselt ei põhjustanud veekahju tema, vaid vesi voolas 15.10.2012 öösel läbi tema korteri lae ülemistelt korruselt korterist nr 30. Kostja ärkas selle peale, et vesi tilkus talle voodisse. Tema korterit on aastate jooksul üheksa korda veega üle ujutanud viiendal korrusel asuva korteri nr 30 omanik, kelle nimi on T. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus rahuldas 14.04.2015 otsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhivõla 2531,44 eurot ja viivise 345,02 eurot. Menetluskulud jättis kohus 99% solidaarselt kostjate kanda ja 1% ulatuses hageja kanda. Pooltel ei olnud vaidlust, et 15.10.2012 toimus Nafta 6-24 korteris kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse, nimetatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja kindlustuslepinguga. Hageja hüvitas kahju 1632,04 euro ulatuses korteri remontinud ettevõttele Renoveerimine OÜ ja kahjustatud seinakapi asendusmaksumuse 817,80 eurot ettevõttele ASUR Team OÜ. Kahjusummast võeti maha omavastutus 191 eurot. Pooled vaidlesid kahju suuruse üle ning selle üle, kas kahju põhjustasid kostjad. Hagiavalduses esile toodud asjaolud selle kohta, et veekahju korteris nr 24 põhjustas selle peal asuvas korteris nr 26 asuva köögi kraani purunemise tagajärjel toimunud veeleke, et vesi valgus kannatanu korterisse läbi põranda ning rikkus sauna (6 m2) eesruumi lae, seinad ja seinakapi, on tõendatud hagejale esitatud EK 17.10.2012 kahjuavaldusega, millest nähtub, et ülemise korruse torudest on tekkinud veekahju. EK 19.10.2012 seletuskirjast kahjujuhtumi kohta nähtub, et ta avastas veekahju 15.10. õhtupoolikul sauna eesruumis ning, et lekkima oli hakanud ülemise korruse torustik, et ajutiselt keerati vesi kinni ja järgmisel päeval läks PLM Halduse seda parandama. OÜ Background aktist kahju põhjuse kohta nähtus, et kahjustatud on sauna eesruum 6 m2, et kipsist laes on veekahjustused, et seinakapi ülemine puidust sokli osa on kahjustatud ning samuti on kahjustatud kipsist värvitud sein (maha arvestada uks), kahju avastamise hetkel oli laelamp vett täis ning kahju põhjustajaks oli ülemine korter 26. OÜ Background kokkuvõttest kindlustusobjekti ülevaatusest nähtus, et korteris 26 toimus uputus köögis, kus purunes kraan, et korter 26 uputas alumist korterit, kahjustada said sauna eesruum, kipsist lagi ja seinad, samuti seinakapi ülemine puidust sokli osa. Sündmuskoha fotodelt nähtuvad veekahjustused korteri nr 24 sauna eesruumi lael, seintel ja seinakapil. Tunnistajana üle kuulatud EK andis ütlusi selle kohta, et kahjustada said tema korteris asuva sauna eesruumi lagi, seinad, seinakapi sokli osa ja ka seinakapi uksed, mis olid deformeerunud ning kappi ei oleks saanud korda ainult sokli vahetusega. Tunnistaja UA selgitas, et talle teatati 15.10.2012 õhtul veekahjust korteris 24, kus ta nägi veekahjustusi laes, et ta läks ka korterisse nr 26, kus ta nägi, et köögi kraan logiseb, lõdvikud on katki, vesi tilgub sealt alla ämbrisse, ämber on vett täis ja vesi tilgub põrandale. Tunnistaja sulges peakraanist veevoolu ja võttis ühendust avariiteenust pakkuva PLM Hoolduse OÜ-ga, kes tuli samal päeval kohale ja vahetas kraani. Tunnistaja korteri nr 26 laes veekahjustusi ei näinud. Tunnistaja AM, kes elab korteris nr 26, andis ütlusi selle kohta, et ta nägi 15.10.2012 köögi põrandal palju vett ja hakkas seda
koristama. Tunnistaja ei näinud, kuskohast vesi oli tulnud, kuid teadis, et probleem oli köögi kraaniga, millele sidus TH lapi ümber ja mis hiljem vahetati ära. GK märkis, et veekahju põhjustajaks oli korteris elav RT, kes TH sõnul lõhkus joobes olekus ära köögis oleva kraani, mille tagajärjel tekkis avarii. Kohus leidis, et eelnevate tõenditega ja GK vastuväidetega on vastuolus Nafta 6 korteris nr 28 elava tunnistaja EA ütlused selle kohta, et 14.-ndal või 15.-ndal oktoobril 2012 toimunud veekahju sai alguse 30-st korterist ning see põhjustas kahjustusi ka tema korteris. Üksnes nimetatud ütluste põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et vaidlusalune veekahju sai alguse korterist nr 26. Kuna kostjate ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt toimus elamus Nafta 6 sageli veelekkeid ning 15.10.2012 toimunud sündmusest oli ütluste andmise ajaks möödunud rohkem kui kaks aastat, siis on võimalik, et tunnistaja kirjeldas kohtule ekslikult mõnda teist veekahju juhtumit. Kostjad on korteriomandi Nafta 6–26 kaasomanikud - GK kaasomandi suuruseks on 62/100, RT kaasomandi suuruseks 21/100 ja TH kaasomandi suuruseks 17/100. Kõigil korteriomanikel on ühine köök. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Nimetatud kohustus hõlmab ka korteri valdamist viisil, et veekahju ei tekiks. Kuivõrd veekahju sai alguse kostjatelele kuuluva korteri köögi katkisest kraanist, siis kostjad eelnimetud kohustust täitnud ei ole. Kostjate kohustuse täitmata jätmise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostjad oleksid järginud oma kohustust tagada, et nendele kuuluva korteri nr 26 valdamisel ei tekiks veekahju, siis poleks kahjulik tagajärg korteri nr 24 omanikule tekkinud. GK vastuväited selle kohta, et tema ei vastuta veekahju eest, kuna ta ei ela korteris, ei ole asjakohased, sest KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt ei sõltu kohustus hoida korteriomandi reaalosa korras korteris elamisest. Järelikult on kõik kostjad rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustust. Kohus leidis, et TH vastuväiteid, et veekahju põhjustas korteriomandi nr 30 omanik, ei saa lugeda tõendatuks, kuna tunnistaja EA ütlused olid vastuolus kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. Seega puudub alus KOS § 11 lg 3 kohaldamiseks. Kahju hüvitise suurus 2531,44 eurot on tõendatud Renoveerimine OÜ hinnapakkumisega nr 1212183, kus hageja vähendas arvutusvea tõttu arvel märgitud transpordikulu -38,40 euro võrra; Renoveerimine OÜ hinnapakkumisega nr 1302081; Renoveerimine OÜ 20.02.2013 arvega nr 13027 ja 22.02.2013 maksekorraldusega nr 59, millest nähtub teostatud tööde eest tasumine 1632,04 eurot. Asur Team OÜ hinnapakkumisega nr HP25/13 - 681,50 eurot, koos käibemaksuga 817,80 eurot, arvetega nr 13081 ja nr 13110 ning maksekorraldustega nr 38 ja 20, millest nähtub kapi valmistamise, transpordi ja paigalduse eest tasumine 817,80 eurot ASUR Team OÜ-le. OÜ Background arvest nr 1148/12 ja maksekorraldusest nr 27 nähtub kahjukäsitlusteenuse eest tasumine kokku 80 eurot. Kahjusumma ei sisalda kindlustusvõtja omavastutust 191 eurot. Kohus leidis, et Renoveerimine OÜ arve nr 13027, mis suurenes 527,52 euro võrra täiendava kipsplaadi ja karkassi materjali ning demontaaži ja montaažitööde eest, on põhjendatud täies ulatuses, kuna remondi käigus selgus, et tegemist oli kahekordse kipsplaadiga ning enamus karkassist ei olnud võimalik tagasi panna. Kahekordselt paigaldatud plaat nähtub kokkuvõttes olevalt fotolt.
Võttes arvesse korteri nr 24 kahjustusi, leidis kohus, et korteri sauna eesruumi taastamistöödele kulunud summa on põhjendatud kulu. Kostjad ei ole tõendanud, et korteri kahjustused olid väiksemad või, et korteri oleks saanud taastada kahju eelsesse olukorda odavamalt. EK ütlustest nähtuvalt pöördus ta kahjunõudega hageja poole sellepärast, et GK küll lubas ühel korral teha remondi ise aga jättis selle tegemata. Hagejal ei ole seadusest ega lepingust tulenevalt kohustust arvestada kahju tekitaja soovi korraldada ise kahju kannatanud isiku korteris taastamistöid. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue. 26.02.2013 kirjaga on tõendatud, et GK-le esitati eeltoodust tulenevalt tagasinõue 1883,24 eurot, mida kostja ei ole täitnud. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 ja 2 alusel tuleb kahju 2531,44 euro solidaarselt kostjatelt välja mõista. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohustus muutus sissenõutavaks alates 16.10.2012 kahju toimumisele järgnevast päevast. Kostjad ei ole hüvitise maksmise kohustust täitnud. Hageja viivise arvestus on kontrollitav ja põhineb seadusel. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis seisuga 10.06.2014 - 345,02 eurot ning TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 11.06.2014 kuni nõude täieliku täitmiseni. Kohus, tuginedes TsMS § 163 lg-le 1 ja § 165 lg-le 3 ning asjaolule, et hageja vähendas põhivõlga 38,40 euro võrra, jättis menetluskulud 99% ulatuses solidaarselt kostjate ja 1% ulatuses hageja kanda. GK apellatsioonkaebus GK palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata või saata asi tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kahjunõude rahuldas ja hagi esitas Codan Forsikring AS Eesti filiaal. Kohtule esitati teatis, et hageja õigused ja kohustused on üle läinud UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaalile ning sellest tulenevalt tuleb uueks hagejaks lugeda UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal. Hageja lepingut ettevõtte ülemineku tõendamiseks kohtule ei esitanud, seega ei ole tõendatud UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali õigusjärglus. Tõendamist ei ole leidnud, et kahju põhjustasid kostjad. Kahjuavaldus ei tõenda kahju tekkimise põhjust, sest see sisaldab kahju fakti ja asjaolu, et vesi on lekkinud ülemiselt korruselt. Kahjuavaldus ei saa tõendada seda, kust täpselt kahju põhjustaja asus, sest avalduse esitamise hetkeks ei olnud need avaldajatele teada. Isegi kui jaatada, et ülemise korruse kraan lekkis, siis selline leke ei saanud põhjustada alumise korruse korteri üleujutamist ühe õhtuga nii kolossaalselt nagu see aset leidis. Seega pidi esinema suurem veeleke. Asjas ülekuulatud tunnistaja EA viitas, et suuremahuline veeleke samal ajal leidis aset just ülemisel korrusel korteri nr 30, sh oli kahjukannatajaks ka apellant.
OÜ Background aktiga on fikseeritud kahjustused aga mitte kahjustuse põhjus. Seega ei ole viidatud akt tõendiks kahju põhjuse osas. OÜ Background kokkuvõttes ei ole märgitud ja ka tegelikkuses ei teostanud ülemise korruse ülevaatust – seega kahju põhjust ei saa nimetatud akt tõendada. Aktis saab tõepäraseks pidada ainult seda, et vesi tuli ülemiselt korruselt, aga kas see sai alguse kahjustunud korteri kohal paiknevast korterist või selle üleval asuvast korterist, ei ole tõendatud. Apellant leiab, et sündmuskoha fotodega ei ole tõendatud kahju põhjus vaid pigem kahju ulatus. EK ütlustega ei ole tõendatud kahju põhjus, sest ta ei viibinud kahjujuhtumi momendil kodus. Ei ole eluliselt usutav, et kraani tilkumisest põhjustatakse ühe õhtuga alumise korruse korteris ulatuslik veekahju. On aga usutav, et veekahju sai alguse siiski suuremast veejooksust, mis tekkis hoopis kostja korteri kohal olevast korterist nr 30. Tunnistaja AM ülekuulamine eesti keeles oli ebaseaduslik, sest ilmselgelt ei osanud tunnistaja kohaselt eesti keelt rääkida ning kogu tunnistus oli ebaülevaatlik, ebaarusaadav ning tema seisukoht sai protokolli moonutatult. Tunnistaja selgitas apellandile pärast istungit vene keeles, et tema teada sai uputus tol kuupäeval alguse mitte veekraanist, vaid kostja korteri peal olevast korterist nr 30. Tunnistaja oleks pidanud andma ütlusi vene keeles – see oleks taganud selge tunnistuse. Hinnates aga protokolli kirja pandud tunnistaja ütlust, siis sellest ei saa ka sellest teha järeldust, et kahju põhjustaks oli kostja korteris olev kraani tilkumine. Tunnistuses on otsene viide, et tunnistaja ei ole 100% kindel, et vesi tuli meie kraanist. Kostja esitas oma esimeses menetlusdokumendis väite, et veekahju põhjustajaks oli korteris elav RT, kes TH sõnul lõhkus joobes olekus ära köögis oleva kraani, mille tagajärjel tekkis avarii. Menetluse käigus asjaolusid selgitades asus kostja seisukohale, et kahju põhjustas tema korteri peal olevas korteri toimunud veeuputus, mitte aga tilkuv kraan (kostja ei kasutanud ise seda korterit ja seega ei olnud kursis asjaoludega). Seega puudus kohtul alus juhinduda kostja esmasest seisukohast. Kostja vaidles sisuliselt maakohtus vastu sellele, et kahju põhjustas tema korteris olnud veekraan. EA kinnitas, et veejooks toimus viiendalt korrusel nr 30 korterist. Tunnistaja ütlustes ei ole põhjust kahelda. Usutavaks tuleb lugeda sellise tunnistaja ütlusi, kes viibis vahetult sündmuskohal, kirjalikes dokumentides esitatu on kas oletuslik või siis nendes dokumentides ei ole tuvastatud kahju põhjust vaid kahju sisu ja ulatust. Seega on jäänud välja selgitamata ja tõendamata kahju põhjus. Lisaks ei ole põhjendatud hagi rahuldamine täis ulatuses, sest kindlustus ei ole hüvitanud kahju mõistlikus suuruses. Nt ei ole tõendatud, et oli vajalik kipsplaadi soetamine kahekordselt, kahjustatud korteriomaniku enda tunnistajana antud ütluste kohaselt oli korteris ühekordne kipsplaat. Samuti ei olnud põhjendatud kogu kapi välja vahetamine, kuivõrd kahjustatud oli ainult sokli osa. Seega on kohus vääralt kohaldanud VÕS § 127 lg 1. Samuti ei ole kohustatud kostjad tasuma kindlustuse poolt sisse ostetud kahjukäsitluse tasuga seonduvat kulu – Backround OÜ arve 80 eurot ja kostjale nõude esitamisega seotud kulu 40 eurot. Backround OÜ kahjukäsitlustasu ei ole VÕS § 492 lg 1 mõistes käsitletav nõue ja seega selle nõude rahuldamine ei ole kostjate suhtes õigustatud. Samuti ei ole seaduslik kostjale nõude esitamisega seotud kulu 40 eurot rahuldamine. RT apellatsioonkaebus RT palub maakohtu otsuse tühistada ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
Apellant leiab, et korteri Nafta 6-24 veekahju põhjustas uputus korterist nr. 30. Samuti, et väidetava remondi hind on esitatud mitu korda kõrgemana, ning et remonti ei ole tegelikult teostatud. Maakohus tõlgendas segadusse aetud tunnistaja AM ütlusi ebaõigesti. Tunnistaja UA ütlusi ei saa arvesse võtta, kuna ta oli asjas huvitatud pool, ta on avarii tegeliku põhjustaja naaber ja sõber. Maakohus ei pannud tähele ka seda, et tunnistajad andsid toimunust ütlusi erinevatel ajahetkedel – tunnistajad TH, AM ja EA rääkisid sellest, mis juhtus kl 8 hommikul, samas UA ja EK nägid toimunut 10 tundi hiljem. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt muuta ja kostjate apellatsioonkaebused osaliselt rahuldada. Ringkonnaohtu 28.09.2015 määrusega lubati astuda menetlusse AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalil hageja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali asemel üldõigusjärglasena. Sellega seoses tuleb muuta ka isik, kelle kasuks hagi rahuldati. Maakohus tuvastas, et kahjujuhtum kindlustusvõtja korteris Nafta tn 6-24 oli põhjustatud korteri peal asuvas korteris nr. 26 asuva köögi kraani purunemise tagajärjel toimunud veelekke tõttu. Maakohus leidis õigesti, et kostjad on rikkunud KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust. Asjaolu, et kostjad veelekke eest vastutavad ei olnud, ei ole kostjad tõendanud. Seega vastutavad kostjad solidaarselt tekitatud kahju eest. Kahju suuruse ja selle põhjuse tuvastamise osas on maakohus otsust põhjendades järginud TsMS § 442 lg. 8 nõudeid. Ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Mis puutub GK apellatsioonkaebuse väitesse, mille kohaselt ei olnud UAB DK“PZU Lietuva“ Eesti filiaali õigusjärglus esialgse hagejaga tõendatud, siis esitati kohtule 03.03.2015 sellekohane leping kindlustusportfelli ülemineku kohta, mille kohta kostja I lepinguline esindaja 04.03. 2015 toimunud istungil avaldas, et tal sellega seoses täiendavaid taotlusi ja küsimusi ei ole (toimiku II kd., lk. 39). Mis puutub väitesse, et tunnistaja AM ülekuulamine oli ebaseaduslik, kuna too ei vallanud piisavalt eesti keelt, siis sellekohased väited tulnuks esitada kohtuistungil; istungi protokollist taotlusi tõlgi kaasamiseks ei nähtu. Ringkonnakohus leiab, tuginedes VÕS § 492 lg-le 1, et vähendada tuleb kostjatelt välja mõistetud kahjuhüvitise summat. Nimetatud sättest tulenevalt läheb kindlustusandjale üle kindlustusvõtjale tekitatud kahju tema poolt hüvitatava kahju ulatuses. Hageja hüvitas kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahju ASUR Team OÜ arvete nr 13081 ja 13110 alusel kokku 817,80 eurot. Samuti hüvitas hageja Renoveerimine OÜ hinnapakkumiste nr. 1212183 ja 1302081 alusel kahju 1823,04 eurot, millest hageja arvas maha omavastutuse 191 eurot. Eelnimetatud väljamakstud kindlustussumma ulatuses on hagejal õigus nõuda regressi korras kahju hüvitamist kostjatelt. Kostjad ei ole aga kohustatud hüvitama kindlustusandjale tema poolt sisse ostetud kahjukäsitluse tasuga seonduvat kulu, s.o. Backround
OÜ arve 80 eurot, ning kostjatele nõude esitamisega seotud kulu 40 eurot. Nimetatud kulu ei ole selline, mis on algselt tekkinud kindlustusvõtjal, s.t. tegemist ei ole kahjuga (kuluga), mida hageja on kompenseerinud kindlustusvõtjale. Seega tuleb kostjatel hüvitada hagejale kokku 2531,44 – 120 = 2411,44 eurot. Solidaarvastutuse kohaldamise ja kahju sissenõutavaks muutumise aja suhtes ei ole kostjad (apellandid) vastuväiteid esitanud. Eeltoodu tõttu tuleb vähendada kostjatelt välja mõistetavat viivise suurust. Perioodi 16.10.2012 – 10.06.2014 ehk 603 päeva eest on välja mõistetava viivise suuruseks: 2411,44 x 603 x 0,0226% = 328,66 eurot. Seega tuleb kostjatelt välja mõista seisuga 10.06.2014 viivis 328,66 eurot ning TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 11.06.2014 kuni nõude täieliku täitmiseni. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõue tuleb rahuldada ligikaudu 95% ulatuses, jäävad menetluskulud 95% ulatuses kostjate kanda ning 5% ulatuses hageja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.