Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14. aprillil 2015 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-13-28649
Kohtuasi
UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali (õiguseellane Codan Forsikring A/S Eesti filiaal) hagi Xxxx; Xxxxja Xxxx vastu solidaarselt võlgnevuse 2531,44 eurot ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 085.31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal (registrikood 12378577, asukoht Sõpruse pst 145 B-korpus 13417 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa, nõustaja Arvi Luhakooder Kostja 1: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Tiina Pill Kostja 2: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)
Kohtuistungi aeg Resolutsioon
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Kostja 3: Xxxx (isikukood 45106100336; elukoht Xxxx-26; 10152 Tallinn) 4. märts 2015
1.UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali hagi Xxxx, Xxxxja Xxxx vastu solidaarselt võlgnevuse 2531,44 eurot ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista Xxxx , Xxxxja Xxxx solidaarselt UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali kasuks põhivõlg 2531,44 eurot (kaks tuhat viissada kolmkümmend üks eurot ja 44 senti), seisuga 10.06.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 345,02 eurot (kolmsada nelikümmend viis eurot ja 02 senti) ja alates 11.06.2014 VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel arvutatav viivis põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud jätta 99% ulatuses solidaarselt kostjate Xxxx, Xxxx ja Xxxx kanda ja 1% ulatuses hageja UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaali kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud
1.07.06.2013 esitas Codan Forsikring A/S Eesti filiaal, kelle õigusjärglaseks on UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal (edaspidi hageja) hagi Xxxx (edaspidi kostja 1) vastu 2569,84 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kuna 15.10.2012 seisuga oli kahju põhjustanud korter kolme omaniku kaasomandis, siis esitas hageja 12.06.2014 hagi ka Xxxx (edaspidi kostja 2) ja Xxxx (edaspidi kostja 3) vastu solidaarselt põhivõla 2531,44 euro ja seisuga 10.06.2014 viivise 345,02 euro välja mõistmiseks ning alates 11.06.2014 VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel arvutatava viivise väljamõistmiseks põhinõudelt kuni nõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt toimus 15.10.2012 aadressil xxxx, Tallinn korteris kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse. Kahju toimumise kohta esitas e-posti teel kahjuteate korteri Xxxx, Tallinn omanik Xxxx. Nimetatud korter oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja kindlustuslepinguga, poliis nr xxxx. Kahju põhjustas kaasomandis oleva korteri xxxx köögis asuva kraani purunemine. Kahju toimumise fikseeris korteriühistu juhatuse esimees Xxxx, kes korraldas korteriühistu poolt katki läinud kraani vahetuse.
3.Kahjujuhtumi toimumiskoha ülevaatuse teostas hageja koostööpartner Xxxx OÜ ning koostas seejärel sündmuskoha ülevaatuse kokkuvõtte. Xxxx OÜ kirjeldas dokumendis „akt kahju põhjuste kohta“ korteri nr 24 kahjustusi alljärgnevalt: „Kahjustatud sauna eesruum 6 m2. Kipsist laes veekahjustused. Seinakapi ülemine puidust sokli osa kahjustatud. Samuti kahjustatud kipsist värvitud sein 6 m2 (maha arvestada uks). Kahju avastamise hetkel oli laelamp vett täis. /.../“. Sündmuskohal pildistati kahjustatud sauna eesruum ja seinakapp.
4.xxxxOÜ esitas hagejale arve nr 13027 summas 1632,04 eurot. Kuna remondi käigus selgus, et tegemist oli kahekordse kipsiga ning enamus karkassist ei olnud võimalik tagasi panna, siis suurenes esialgne hinnapakkumine 527,52 euro võrra. Seetõttu, et tegemist oli kahekordse kipskonstruktsiooniga, on hinnapakkumisel nr 1302081 uuesti rida „kipsplaadi demontaaž ja montaaž seintest ning laest koos materjaliga“. Kuna Xxxx OÜ on ekslikult hinnapakkumisel nr 1212183 liitnud kokku hinnapakkumise viimase rea „materjalide tarnimine, transport objektile ja firmakaudsed kulud“, siis hageja vähendas kahju hüvitamise nõuet 38,40 euro võrra.
5.Kahjustatud seinakapi taastamiseks tegi hinnapakkumise nr HP25/13 XxxxOÜ summas 681,50 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga on hinnapakkumise summa 817,80 eurot). Hageja hüvitas nimetatud lepingu alusel kahju 1632,04 euro ulatuses korteri Xxxx remontinud ettevõttele Xxxx OÜ ning kahjustatud seinakapi asendusmaksumuse summas 817,80 eurot ettevõttele XxxxOÜ. Kahju suuruse aluseks on Xxxx OÜ hinnapakkumine nr 1212183 ja hinnapakkumine nr 1302081; XxxxOÜ 50% ettemaksu arve nr 13081; XxxxOÜ arve nr 13110. Kahjusummast on võetud maha kindlustusvõtja omavastutus 191,00 eurot.
6.Kahju suurus summas 2531,44 eurot koosneb järgmistest elementidest: 1295,52 eurot Xxxx OÜ hinnapakkumine 1212183, 527,52 eurot Xxxx OÜ hinnapakkumine 1302081, 408,90 eurot XxxxOÜ arve nr 13081, 408,90 eurot XxxxOÜ arve nr 13110, 80,00 eurot Xxxx OÜ arve, -191,00 eurot omavastutus, -38,40 eurot materjali transpordi summa vähendamine, 40,00 eurot nõude esitamise kulu. Hagi nõue kokku on 2531,44 eurot.
7.VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohustus muutus sissenõutavaks alates 16.10.2012, s.o kahju toimumisele järgnevast päevast.
8.Viiviste arvutus: Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2014 oli 0,25%. Viivise määr: 8+0,25=8,25% aastas ehk 8,25/365=0,0226% päevas. Põhinõude suurus: 2531,44 eurot. Viivised hagi täiendamise seisuga 10.06.2014 (periood 16.10.2012 – 10.06.2014 ehk 603 päeva eest): 2531,44 * 603 * 0,0226% = 345,02 eurot. Kostjate vastuväited
9.Kostja 2 hagile vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjad 1 ja 3 esitatud kirjalikes vastustes hagi ei tunnista.
10.Kostja 1 vastuväidete kohaselt on tõendamata, et kahju põhjustas kostja 1 oma õigusvastase teoga. Kostja 1 ei kasuta alates 2006 nimetatud korteriomandit ega vett, gaasi, elektrit. 2011 juunis sõlmiti korteriomanike ja korterühistu vahel kokkulepe, mille alusel kasutavad teised korteriomanikud Tsemuli ja kostja 3 selles korteris vett, gaasi ja elektrit, maksavad selle eest ja vastutavad tehnilise seisukorra eest. Korteriühistu nõustus selle kokkuleppega ja tegi tasaarvelduse kostja 1 võla osas perioodil 2009 ja ka edasiulatuvalt ei nõudnud korteriühistu kostjalt vee kasutamise ja kanalisatsiooni eest.
11.Kostja 1 on seisukohal, et veekahju põhjustajaks oli seal korteris elav kostja 2, kes kostja 3 sõnul lõhkus joobes olekus ära köögis oleva kraani, mille tagajärjel tekkis avarii, mistõttu saavad kõik võimalikud kahjunõuded olla suunatud tegeliku kahju põhjustaja vastu. Teine süüdlane on kostja 3, kes kasutas katkist kraani, ei kutsunud torumeest, et parandada ära kraan, ei teavitanud korteriühistut ega teisi omanikke, mille tagajärjel toimus veeleke. Kumbki korteris elavatest omanikest ei teinud midagi, et vältida õnnetusi.
12.Hageja ei teatanud juhtunust kostjale 1 ega teistele kaasomanikele, neil puudus võimalus tutvuda avarii tagajärgedega ning sellest tulenevalt puudus võimalus ise teha kahju kannatanule tema korter korda või leida alternatiivsed ehitusfirmad odavamate pakkumistega. Hageja kahjunõue on põhjendamatult suur ning kannatanule põhjendamatult suurte kahjusummade väljamaksmine ei saa tingida selles ulatuses nõude rahuldamist. Kostja oleks ise või läbi teiste ehitusfirmade remondi saanud teostada oluliselt odavamalt. Hageja ei ole kontrollinud, kas kahju on kõrvaldatud või kuidas on raha kulutatud.
13.Kostja 3 vastuväidete kohaselt ei põhjustanud veekahju tema, vaid vesi voolas 15.10.2012 öösel läbi tema korteri lae ülemistelt korruselt korterist nr 30. Kostja 3 ärkas selle peale, et
vesi tilkus talle voodisse. Tema korterit on aastate jooksul üheksa korda veega üle ujutanud viiendal korrusel asuva korteri nr 30 omanik, kelle nimi on Tanel. Kohtuotsuse põhjendused
14.Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: •
15.10.2012 toimus aadressil Xxxx, Tallinn korteris kahjujuhtum, kus läbi lae tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse,
•
korter Xxxx oli kahjujuhtumi ajal kindlustatud hageja kindlustuslepinguga,
•
hageja hüvitas nimetatud lepingu alusel kahju 1632,04 euro ulatuses korteri Xxxx remontinud ettevõttele Xxxx OÜ ja kahjustatud seinakapi asendusmaksumuse summas 817,80 eurot ettevõttele XxxxOÜ,
•
kahjusummast võeti maha omavastutus 191,00 eurot.
15.Pooled vaidlevad kahju suuruse üle ning selle üle, kas kahju põhjustasid kostjad.
16.Kodukindlustuse poliisiga nr xxxx (I kd lk 8-10) on tõendatud, et korteri Xxxx Tallinnas kindlustuslepingu on sõlminud Xxxx.
17.Hagiavalduses esile toodud asjaolud selle kohta, et veekahju Xxxx korteris nr 24 põhjustas selle peal asuvas korteris nr 26 asuva köögi kraani purunemise tagajärjel toimunud veeleke, et vesi valgus kannatanu korterisse läbi põranda ning rikkus sauna (6 m2) eesruumi lae, seinad ja seinakapi, on tõendatud alljärgnevate tõenditega: •
hagejale esitatud Xxxx 17.10.2012 kahjuavaldusega (I kd, lk 123-124), millest nähtub, et ülemise korruse torudest on tekkinud veekahju Xxxx Tallinnas,
•
Xxxx 19.10.2012 seletuskirjaga kahjujuhtumi kohta (I kd lk 127), millest nähtub, et ta avastas veekahju 15.10. õhtupoolikul sauna eesruumis ning, et lekkima oli hakanud ülemise korruse torustik, et ajutiselt keerati vesi kinni ja järgmisel päeval läks PLM Halduse seda parandama,
•
OÜ Xxxx aktiga kahju põhjuse kohta (I kd lk 128), millest nähtub, et kahjustatud on sauna eesruum 6 m2, et kipsist laes on veekahjustused, et seinakapi ülemine puidust sokli osa on kahjustatud ning samuti on kahjustatud kipsist värvitud sein (maha arvestada uks), kahju avastamise hetkel oli laelamp vett täis ning kahju põhjustajaks oli ülemine korter 26,
•
OÜ Xxxx kokkuvõttega kindlustusobjekti ülevaatusest (I kd lk 125-126), millest nähtub, et korteris 26 toimus uputus köögis, kus purunes kraan, et korter 26 uputas alumist korterit, kahjustada said sauna eesruum, kipsist lagi ja seinad, samuti seinakapi ülemine puidust sokli osa,
•
sündmuskoha fotodega (I kd lk 132-140), millest nähtuvad veekahjustused korteri nr 24 sauna eesruumi lael, seintel ja seinakapil,
•
tunnistajana üle kuulatud Xxxx ütlustega (II kd lk 43-44) selle kohta, et kahjustada said tema korteris asuva sauna eesruumi lagi, seinad, seinakapi sokli osa ja ka seinakapi uksed, mis olid deformeerunud ning kappi ei oleks saanud korda ainult sokli vahetusega,
•
tunnistajana üle kuulatud Xxxxi ütlustega (II kd lk 46) selle kohta, et talle teatati 15.10.2012 õhtul veekahjust korteris 24, kus ta nägi veekahjustusi laes, et ta läks ka korterisse nr 26, kus ta nägi, et köögi kraan logiseb, lõdvikud on katki, vesi tilgub sealt alla ämbrisse, ämber on vett täis ja vesi tilgub põrandale. Tunnistaja sulges peakraanist veevoolu ja võttis ühendust avariiteenust pakkuva PLM Hoolduse OÜ-ga, kes tuli samal päeval kohale ja vahetas kraani. Tunnistaja korteri nr 26 laes veekahjustusi ei näinud,
•
tunnistaja Xxxx ütlustega (II kd lk 50), kes elab korteris nr 26, selle kohta, et ta nägi 15.10.2012 köögi põrandal palju vett ja hakkas seda koristama. Tunnistaja ei näinud, kuskohast vesi oli tulnud, kuid teab, et probleem oli köögi kraaniga, millele sidus kostja 3 lapi ümber ja mis hiljem vahetati ära.
•
kostja 1 vastuväidetega selle kohta, et veekahju põhjustajaks oli korteris elav kostja 2, kes kostja 3 sõnul lõhkus joobes olekus ära köögis oleva kraani, mille tagajärjel tekkis avarii.
18.Eelnevate tõenditega ja kostja 1 vastuväidetega on vastuolus Xxxx korteris nr 28 elava tunnistaja Xxxxütlused selle kohta, et 14.-ndal või 15.-ndal oktoobril 2012 toimunud veekahju sai alguse 30-st korterist ning see põhjustas kahjustusi ka tema korteris.
19.Kohus on seisukohal, et üksnes tunnistaja Xxxx ütluste põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et vaidlusalune veekahju sai alguse korterist nr 26. Kuna kostjate ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt toimus elamus Xxxx sageli veelekkeid ning 15.10.2012 toimunud sündmusest on ütluste andmise ajaks möödunud rohkem kui kaks aastat, siis on võimalik, et tunnistaja kirjeldas kohtule ekslikult mõnda teist veekahju juhtumit.
20.Kinnistusraamatu väljavõttega (I kd, lk 25-26) on tõendatud, et kostjad on korteriomandi Xxxx kaasomanikud, kusjuures kostja 1 kaasomandi suuruseks on 62/100, kostja 2 kaasomandi suuruseks on 21/100 ja kostja 3 kaasomandi suuruseks on 17/100. Tunnistaja Xxxx ütlustega on tõendatud, et kõigil korteriomanikel on ühine köök.
21.Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
22.Nimetatud kohustus hõlmab ka korteri valdamist viisil, et veekahju ei tekiks. Kuivõrd veekahju sai alguse kostjatelele kuuluva korteri köögi katkisest kraanist, siis kostjad eelnimetud kohustust täitnud ei ole. Kostjate kohustuse täitmata jätmise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui kostjad oleksid järginud oma kohustust tagada, et nendele kuuluva korteri nr 26 valdamisel ei tekiks veekahju, siis poleks kahjulik tagajärg korteri nr 24 omanikule tekkinud. Kostja 1 vastuväited selle kohta, et tema ei vastuta veekahju eest, kuna ta ei ela korteris, ei ole asjakohased, sest KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt ei sõltu kohustus hoida korteriomandi reaalosa korras korteris elamisest. Järelikult on kõik kostjad rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustust.
23.KOS § 11 lg 3 kohaselt ei vastuta korteriomanik oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata.
24.Kohus asub seisukohale, et kostja 3 vastuväiteid, et veekahju põhjustas korteriomandi nr 30 omanik, ei saa lugeda tõendatuks, kuna tunnistaja Xxxx ütlused olid vastuolus kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. Seega puudub alus KOS § 11 lg 3 kohaldamiseks.
25.Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
26.VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
27.Kahju hüvitise suurus summas 2531,44 eurot on tõendatud alljärgnevate tõenditega: •
Xxxx OÜ hinnapakkumisega nr 1212183 summas 1295,52 eurot (I kd lk 14), millest nähtub, et korteris teostati seinte ja lae kipsplaadi demontaaži ja montaažitööd, seinte ja lagede viimistlemine, laelambi, pistikute, stepslite, ventilatsiooni, ukseliistude jms demontaaži ja montaažitööd, katmis- ja koristustööd, põrandaliistude demontaaži ja montaažitööd, kahjustatud kapi demontaažitööd. Tööde maksumusele lisandus materjalide maksumus ja transpordi maksumus, samuti ehitusprügi utiliseerimise, jäätmekäitluse ja prügilasse transportimisega seonduvad kulud. Hageja vähendas arvutusvea tõttu arvel märgitud transpordikulu -38,40 euro võrra,
•
Xxxx OÜ hinnapakkumisega nr 1302081 summas 527,52 eurot (I kd lk 15), millest nähtub, et teostati täiendavad seinte ja lae kipsplaadi demontaaži ja montaažitööd, uute karkasside montaažitööd, toimus lisamaterjalide tarnimine ja transport, samuti lisaprügi utiliseerimine, jäätmekäitlus ja prügilasse transportimine,
•
Xxxx OÜ arvega nr 13027 20.02.2013 (I kd lk 122) ja maksekorraldusega nr 59 22.02.2013 (I kd lk 11), millest nähtub teostatud tööde eest tasumine summas 1632,04 eurot,
•
XxxxOÜ hinnapakkumisega nr HP25/13 (I kd lk 129) summas 681,50 eurot (käibemaksuta), koos käibemaksuga 817,80 eurot, millest nähtub kapi korpuse, sokli, uste, käepidemete ja riiulite valmistamise ja paigaldamise ning transpordi maksumus,
•
XxxxOÜ arvetega nr 13081 (I kd lk 16) ja nr 13110 (I kd lk 17) ning maksekorraldustega nr 38 ja 20 (I kd lk 12-13), millest nähtub kapi valmistamise, transpordi ja paigalduse eest
tasumine summas 817,80 eurot Xxxx OÜ-le; •
OÜ Xxxx arvega nr 1148/12 (I kd lk 131) ja maksekorraldusega nr 27 (I kd lk 18), millest nähtub kahjukäsitlusteenuse eest tasumine kokku summas 80,00 eurot.
28.Vaidlust ei ole, et kahjusumma ei sisalda kindlustusvõtja omavastutust 191,00 eurot.
29.Kohus on seisukohal, et Xxxx OÜ arve nr 13027 summas 1632,04 eurot, mis suurenes 527,52 euro võrra täiendava kipsplaadi ja karkassi materjali ning demontaaži ja montaažitööde eest on põhjendatud täies ulatuses, kuna OÜ Xxxx kokkuvõttest nähtuvalt selgus remondi käigus, et tegemist oli kahekordse kipsplaadiga ning enamus karkassist ei olnud võimalik tagasi panna. Kahekordselt paigaldatud plaat nähtub kokkuvõttes olevalt fotolt (I kd lk 126).
30.Kohus, võttes arvesse korteri nr 24 kahjustusi, peab korteri sauna eesruumi taastamistöödele kulunud summat põhjendatud kuluks. Kostjad ei ole tõendanud, et korteri kahjustused olid väiksemad või, et korteri oleks saanud taastada kahju eelsesse olukorda odavamalt. Xxxx ütlustest nähtuvalt pöördus ta kahjunõudega hageja poole sellepärast, et kostja 1 küll lubas ühel korral teha remondi ise aga jättis selle tegemata. Hagejal ei ole seadusest ega lepingust tulenevalt kohustust arvestada kahju tekitaja soovi korraldada ise kahju kannatanud isiku korteris taastamistöid.
31.Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue. 26.02.2013 kirjaga on tõendatud, et kostjale 1 esitati eeltoodust tulenevalt tagasinõue summas 1883,24 eurot, mida kostja 1 ei ole täitnud.
32.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punkt 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
33.Kostjad on korteriomandi kaasomanikud. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lõike 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Seega on hagi tekitatud kahju summas 2531,44 eurot solidaarselt väljamõistmiseks põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
34.VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
35.Kohustus muutus sissenõutavaks alates 16.10.2012 kahju toimumisele järgnevast päevast. Kostjad ei ole hüvitise maksmise kohustust täitnud. Hageja viivise arvestus on kontrollitav ja
põhineb seadusel. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis seisuga 10.06.2014 summas 345,02 eurot ning TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras põhivõlalt alates 11.06.2014 kuni nõude täieliku täitmiseni. Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja vähendas põhivõlga 38,40 euro võrra, siis rahuldab kohus hagi võrreldes esialgselt esitatud hagiga ligikaudu 99% ulatuses. TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb menetluskulud jätta 99% ulatuses solidaarselt kostjate ja 1% ulatuses hageja kanda.
37.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
38.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.