Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-23-15742 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 07.11.2023 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alaliselt emaga (ema ja kostja abielu lahutatud xxxxxxxxxx). Kostja ei ole hageja ülalpidamises osalenud. Hageja ei viibi aastas kostja juures ühtegi päeva. Hageja esindaja sissetulekuteks on suurperetoetus 910 eurot (väheneb 2024), emapalk 950 eurot, pension 300 eurot ning hageja ja tema elukohaks olev kinnisasi. Kostja on Soomes ettevõtja ning näitab ja kannab endale palka Soome firmalt Eesti kontole. Hageja igakuised kulud on 550 eurot. Hageja taotles kostjalt elatise väljamõistmist 206,16 eurot alates 01.11.2023. Tartu Maakohtu 07.11.2023.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja kinnitas dokumentide kättesaamist 15.12.2023. Kättetoimetamisest 21 päeva jooksul ega hiljem kostja hagile nõuetekohaselt ja sisuliselt ei vastanud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus tegi kindlaks järgnevad vaidlustamata asjaolud: Lxxxxxe-Sxxxxx Txxxx(sünd. xxxxxxxxxx) on Lxxxx Txxxx ja Pxxxx Txxxx laps. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3-5 alusel arvutatav miinimumelatis (arvestamata lasterikka pere toetust, laste arv ega pereliikmete arv hageja esindaja peres pole teada) on käesoleval ajal 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot, millele

2-23-15742 lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 1685 eurot, neist on maha arvestatud pool lapsetoetusest). Hageja nõuab kostjalt elatist muus suuruses, mis on väiksem kui miinimumelatis. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja ei vastanud sisuliselt hagile ega esitanud elatisenõudele põhjendatud vastuväiteid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel veelgi allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 07.11.2023 206,16 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja nõuab elatist ka tagasiulatuvalt, s.o perioodil 01.11.2023-06.11.2023. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on seega põhjendatud. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus hagejale välja ühekordse summana 41,23 eurot (206,16€/30p x 6p). TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta Liisi Tamme pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.