2-23-11910
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18.01.2024, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Kohtuistungisekretär
Pille Kaarepere
Tsiviilasja number
2-23-11910
Tsiviilasi
E.F.hagi V.F.vastu elatise suurendamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E.F.isikukood: ; elukoht: maakond), seaduslik esindaja K.K.(isikukood: ; elukoht: maakond; e-post: [email protected]); Kostja: V.F.(isikukood: ; e-post: @gmail.com)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistung
11.01.2024
2-23-11910 kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Hageja esitas 21.08.2023 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja palus välja mõista elatise miinimummääras alates 01.08.2023. Hageja kasuks on välja mõistetud elatis 150 eurot kuus (14.09.2021.a määrus tsiviilasjas nr 2-21-8410). Kostja ei taha ka seda elatist vabatahtlikult maksta. Hageja pöördus kohtutäituri poole. Kostja ei ole alates 01.01.2023 hagejaga kohtunud. Hageja igakuised kulud on kokku 475 eurot. Tartu Maakohtu 24.08.2023.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja vaidles hagile ja hageja igakuistele kuludele vastu. 11.01.2024 toimunud istungil jõudsid hageja esindaja ja kostja kokkuleppele elatise tasumise osas. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets
2-23-11910 kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.