Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. veebruari 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
959,34 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C, lepinguline esindaja Õnneli Matt-Tohter Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28. veebruari 2023 otsus osas, milles maakohus vähendas Pärnu Maakohtu 22. juuni 2017 määrusega (kompromiss) tsiviilasjas 217-2703 kinnitatud elatise suurust alates 22. aprillist 2022 kuni Y täisealiseks saamiseni suuremas ulatuses kui 250,54 euroni kuus. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 28. veebruari 2023 otsus muutmata.
3.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 3.1 Hagi rahuldada osaliselt. 3.2 Muuta Pärnu Maakohtu 22. juuni 2017 määrusega (kompromiss) tsiviilasjas 2-172703 kinnitatud elatise suurust alates 22. aprillist 2022 järgnevalt: 3.2.1 Välja mõista Xlt Y kasuks elatis 250,54 eurot kuus alates 22. aprillist 2022 kuni Y täisealiseks saamiseni (s.o kuni 25.01.2027). 3.3 Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
5.Võtta vastu X poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid.
6.Keelduda Y poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest.
7.Võtta vastu Y poolt ringkonnakohtule 08.01.2024 esitatud tõendid, välja arvatud Eesti Päevalehe 28.02.2023 artikkel. Keelduda nimetatud artikli vastuvõtmisest.
8.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 22.04.2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 22.06.2017.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-17-2703 kinnitatud poolte vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustub hageja tasuma alates 01.07.2017 kuni kostja (poja) täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni kostjale ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas, mis vastab 42,5% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast vastaval kuul. Elatise määramisel arvestati mh asjaoluga, et kostjal olid suured transpordikulud seoses kodu asumisega koolist mitmekümne kilomeetri kaugusel. Samuti ei võimaldanud sellel ajal kehtinud perekonnaseadus arvestada sellega, et osa lapse vajadusi on kaetud riikliku peretoetusega või lapse viibimisega hageja juures vahetult. Tänaseks elab laps põhielukohaga Tallinnas, kus ta kool asub oluliselt lähemal ja kasutada saab tasuta ühistransporti. Transpordikulud ühe vanema juurest teise juurde minemisega, mis on jäänud vaid hageja kanda, on oluliselt kallinenud. Samuti on hageja perre lisandunud veel üks laps, mis tähendab, et hagejal on kokku kolm alaealist last, kellele ta ülalpidamist annab.
2.Hagejal ei ole võimalik anda kostjale ülalpidamist 42,5% kuupalga alammäära ulatuses kuus. Andes kostjale ülalpidamist nimetatud ulatuses, osutuksid hageja teised lapsed varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Tegelikkuses on hagejal kostja ülalpidamisega seonduvalt ka täiendavad kulud – hageja katab kulud seoses toidu, kasutuseelise ja meelelahutusega ajal, mil kostja viibib hageja juures. Kostja viibib hageja juures aastas keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus. Samuti on hageja, lisaks elatisele, andnud aeg-ajalt kostjale taskuraha ja soetanud vajalikke riideesemeid. Hageja palub alates hagi esitamisest vähendada kostjale makstava elatise suurust PKS § 101 lg 1 (alates 01.01.2022
kehtivas redaktsioonis) järgi arvestatava määrani. Elatis alates 22.04.2022 on 105,31 eurot kuus.
Vastus hagile
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja viibib hageja juures oluliselt vähem, kui hageja väidab. Kostja ei soovi sageli suhtluskorra kokkulepet täita, vaid tal on oma vanusest tulenevalt omad plaanid. Hagejal on küll lisaks kostjale veel kaks last, kuid nende ülalpidamisel peab hagejat aitama laste ema. Hageja teiste laste ema käib tööl ja saab lastetoetusi. Kostjaga viibides ei tee hageja temale erilisi kulutusi. Hageja juures viibides vähenevad kostja kodus üksnes toidukulud väikesel määral ja minimaalselt elektri ja veekulu. Kostja vajadused ei ole vähenenud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 28.02.2023 otsusega hagi osaliselt, vähendas igakuist elatise suurust selliselt, et hagejal tuleb tasuda kostjale elatist perioodil 22.04.2022-31.12.2022 173,88 eurot kuus ja alates 01.01.2023 kuni kostja täisealiseks saamiseni 168,54 eurot kuus. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
5.PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot. Tulenevalt PKS § 101 lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
6.PKS § 101 lg 6 kohaselt, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Nähtuvalt 22.06.2017 kohtumäärusest tsiviilasjas 2-17-2703 (dtl 10-13) on hageja ja kostja suhtlemise kord määratud selliselt, et hageja veedab kostjaga iga teise nädalavahetuse reede õhtust pühapäeva õhtuni (s.o 4 päeva kuus), suvevaheajal veedab kostja iga kuu 2 nädalat (so 14 päeva) hageja juures, jõuluvaheajast veedab kostja poole hagejaga (s.o 7 päeva). Samuti veedab kostja paarisaastatel talvise (veebruarikuise) ja sügisese vaheaja hagejaga ning kevadise vaheaja emaga ja paaritutel aastatel vastupidi, s.o kokku veel ca 1,5 nädalat aastas. Vaheaegadel muid graafikujärgseid kohtumisi ei toimu. Tähendust ei oma, kas suhtluskorra määrust
tegelikult täidetakse. Riigikohus on leidnud, et nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis kostja lastega tegelikult koos, mh põhjusel, et selline lähenemine pisendaks vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust (2-18-6491, p 14.1). Esitatust ei nähtu, et lapsevanemad oleksid pärast suhtluskorra lahendit kokku leppinud teistsuguses lapsega suhtlemise korras. Aasta keskmine hageja juures viibitavate päevade arv on suhtluskorra järgi 7 päeva kuus ((7 kuud x 4 päeva = 28 päeva) + (3 kuud suvel x 14 päeva = 42 päeva) + ((2 kuud, milles on isaga veedetav vaheaeg ja jõulud (s.o 7 päeva miinus 4 päeva nädalavahetusele langevate vaheaja päevade eest, mis on 4 päeva arvestuses juba arvesse võetud = 10 päeva) + (need 1,5 kuud x 5 lisapäeva seoses vaheaegadega (so 7 päeva miinus 2 päeva nädalavahetusele langevate vaheaja päevade eest, mis on 4 päeva arvestuses juba arvesse võetud) = 7,5 päeva) = 87,5 päeva aastas : 12 kuud = 7,3).
7.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud summa on seega: alates hagi esitamisest 22.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 120,33 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)) = 225,64 x 53,33% (poolest ajast 46,67% viibib isaga); alates 01.01.2023.a. 115 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)) = 215,64 x 53,33%).
8.Kostja väitel ei piisa tema vajaduste rahuldamiseks PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud summast. Kostja väidete kohaselt on tema igakuised kulud kokku 929 eurot (dtl 38).
9.Seoses kostja eluasemekuludega on kostja välja toonud, et elab koos emaga üürikorteris asukohaga XXX, Tallinn, mille igakuiseks kuluks (üür ja kommunaalkulud) on vastavalt kohtule esitatud S OÜ arvetele (dtl 119-129) keskmiselt 741,40 eurot kuus (732,04 + 750,76 : 2). Kostja selgituste kohaselt on tema osa eluasemekuludes 188 eurot kuus. Kohus leiab, et kostja on tõendanud oma eluasemekulude väidetud ulatuse.
10.Kostja on 14-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu1 kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine kulu toidule 133 eurot. Kostja väidete kohaselt on tema toidukulu 299,50 eurot. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks võrreldes 2020.a I kvartaliga käesolevaks ajaks kasvanud 30,9%2. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu ja toiduainete hinna märgatavat kasvu, samuti asjaolu, et kostja näol on tegemist kasvueas poisiga, peab kohus kostja toidukulu põhjendatud suuruseks 190 eurot kuus.
11.Kostja väidete kohaselt on tema kulud riietele ja jalatsitele 85 eurot kuus. Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine kulu riietele ja jalatsitele 52 eurot.
Tarbijahinnaindeksi tõusu arvesse võttes peab kohus kostja jalatsite ja riiete kulu põhjendatud suuruseks 75 eurot kuus.
12.Kostja väidete kohaselt on kulud majapidamistarvetele 15 eurot, tervishoiule 24 eurot, hügieenile (juuksur) 20 eurot, transpordile 25 eurot ja hariduse omandamisele 25 eurot. Kostja on selgitanud, et ta kannab prille, samuti on tal nahaprobleemid, millega kaasnevad keskmisest suuremad tervishoiukulud spetsiaalsetele kreemidele ja dušigeelidele. Hariduse omandamisega seotud kulude osas on kostja selgitanud, et kõnealused kulud seisnevad koolitarvete (vihikud, kirjatarbed, raamatud, värvid jms) ostmise kuludes. Kohus leiab, et üldtuntuks tuleb lugeda mõistlikud vajadused tervishoiule, majapidamistarvetele, hügieenile ja transpordile, mis paratamatult igal inimesel tekkivad, ning kostja märgitud vajadused nimetatule seda mõistlikku ulatust kohtu hinnangul ei ületa. Samuti tuleb kohtu hinnangul koolilaste puhul lugeda üldtuntuks mõistlikud kulud koolitarvetele ja kostja märgitud vajadused seda mõistlikku ulatust ei ületa.
13.Kostja väidete kohaselt on tema igakuised sidekulud 59 eurot kuus. Kostja on 10.11.2022 vastuses selgitanud, et suured sidekulud on seotud covidi tõttu kasutusel olnud distantsõppega. Hageja vastuväidete kohaselt on vastavad kulud ülepaisutatud. Uuringu kohaselt on standardeelarve puhul 13-17aastaste laste keskmine telekommunikatsiooni kulu 25 eurot kuus. Kostja on kohtule esitanud 18.05.2022, 01.07.2022 ja 01.06.2022 Elisa Eesti AS-i arved (dtl 121 – 126) kahe mobiiltelefoni numbri ja mobiilse interneti kulude kohta ning 01.06.2022 ja 01.10.2022 Elisa Eesti AS-i arved (dtl 127-128) televisioonikulude ja koduse interneti kohta. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on mobiilse interneti ja mobiilside kulud kokku 229,62 eurot (52,04 + 65,03 + 112,55), mis teeb keskmiseks kõnealuseks kuluks 76,54 eurot kuus (229,62 : 3). Kuivõrd esitatud arved kajastavad kahe erineva mobiiltelefoni numbri kulusid, siis ei saa antud kulusid käsitleda üksnes kostja kuludena. Kohtule esitatud arvete kohaselt on TV ja koduse interneti keskmine kulu 31,98 eurot kuus (28,98 + 34,97 : 2). Kohus nõustub hageja märkusega, et TV-teenust ja kodust internetti ei kasuta kostja üksinda, vaid antud teenuseid kasutab terve kostja ema pere, mistõttu ei saa neid kulusid lugeda täies ulatuses kostja kuludeks. Kohus hindab mõistlikuks sidekulude suuruseks 35 eurot kuus.
14.Kostja väidete kohaselt on tema huvihariduse kulud kokku 75 eurot kuus. Kostja selgituste kohaselt käib ta tai poksis ja ujumas, treeningu maksumus on 45 eurot kuus (10 kuud aastas). Samuti tekivad kostjal kulud trennivarustusele (kindad, erinevad kaitsmed, ujumispüksid) summas 8 eurot kuus. Kohtule esitatud Spordiklubi Q arvetega (dtl 131-132) ja kostja ema kontoväljavõttega (dtl 86-112) on tõendatud kostja trennikulud summas 45 eurot kuus. Maksekorraldusega (dtl 133) on tõendatud tai poksi laagri kulu tasumine summas 175 eurot. Kohtule esitatud tõendist (dtl 300 – 301) nähtuvalt on tai poksi suvise lastelaagri tasu 350 eurot. Spordivarustuse kulusid tõendavaid dokumente kohtule esitatud ei ole, kuid kuna tai poksi näol on tegemist kontaktalaga, siis kaasnevad nimetatud spordiala harrastamisega paratamatult kulud kaitsevahenditele, kinnastele ja käesidemetele. Kohtu hinnangul tuleb hageja huvihariduse kulu lugeda põhjendatuks 68 euro ulatuses kuus (45 x 10 + 350 + 8 :12).
15.Kostja väidete kohaselt on tema vaba aja veetmisega seotud kulud kokku 90 eurot kuus. Nimetatud kulu koosneb sõprade sünnipäevade kulust, kino, kohvikute, batuudikeskuse jm vaba aja veetmise kohtade külastamise kuludest ning arvutimängude ja arvutitarvikute ostmise kuludest. Uuringu kohaselt on keskmine vaba aja veetmise kulu suurus 1317aastaste laste vanusegrupis 28 eurot kuus. Võttes arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu peab kohus kostja vaba aja veetmise kuluks 45 eurot kuus.
16.Kostja väidete kohaselt on tema puhkusekulud 72,50 eurot kuus. Kostja selgituste kohaselt seisnevad antud kulud spa külastuskuludes, samuti käib kostja kord aastas reisil. Kohtu hinnangul liigituvad puhkusekulud (reisid ja spa) vaba aja veetmise kulude alla. Vaba aja veetmise kulud on kostja eraldi välja toonud ning kohus on antud kulude põhjendatust eelnevalt hinnanud. Puhkusereise jms on vanemal võimalik soovi korral lapsele võimaldada, kuid tegemist ei ole esmavajadusega, mille täitmiseks saaks nõuda vahendeid teiselt vanemalt.
17.Kostja on eraldi kuluna välja toonud muud kulud summas 21 eurot kuus, mis koosnevad idkaardi ja passi vahetamise kulust, voodipesu, mööbli (koolilaud) ja spordivarustuse (pallid, discgolfi kettad, reketid) ostmise kulust. Kohtu hinnangul liigitub spordivarustuse soetamise kulu vaba aja kulude sekka ning antud kulud on kostja eraldi välja toonud. Voodipesu ja mööbli (koolilaud) soetamise kulud liigituvad majapidamiskulude alla, millised on kostja samuti eraldi välja toonud. Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt avalikult kättesaadava info kohaselt on alla 15-aastase lapse passi ja id-kaardi taotlemise riigilõiv 25 eurot. Seega on nimetatud kulu suuruseks 2,08 eurot kuus (25 : 12).
18.Kohus asub seisukohale, et kostja igakuised vajadused kokku on järgmised: kulu eluasemekulud (üür, kommunaalkulud) toit transport vaba aja veetmine riided ja jalatsid majapidamiskulu hügieen hariduse omandamisega seotud kulud sidekulud huviharidus (tai poks, ujumine) tervishoid muud kulud kokku
summa
2,08 712,08
19.2022.a. olid kostja vajadused täidetud lapsetoetuse arvel 60 euro ulatuses ning alates 01.01.2023 80 euro ulatuses, st ülalpidamiskohustuse võrdsel jagamisel oli hagejale langevaks osaks vastavalt 326,04 eurot ning 316,04 eurot, millest vastavalt PKS § 101 lg 6
ja suhtluskorra määrusele tuleb lugeda vahetult täidetuks 46,67% ja kohustus ülalpidamise andmiseks rahas on 53,33% ulatuses, so vastavalt 173,88 eurot ning 168,54 eurot.
20.Hageja on palunud elatist vähendada, kuna tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et hagejal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last. Hageja selgituste (dtl 166) kohaselt on tema igakuised kulud kokku 1404,50 eurot, millest eluasemekulud moodustavad 103 eurot kuus (kostja osa laenumakses), kommunaalkulud (elekter, prügivedu) 52 eurot, autoliising 100,50 eurot ja transpordikulu 90 eurot kuus, toidukulu 333 eurot kuus, tervishoiukulu 35 eurot kuus, hügieenitarvete kulu 17 eurot kuus, vaba aja veetmise kulu 93 eurot kuus (sh puhkusekulud 73 eurot), sidekulud 43 eurot kuus, riiete ja jalatsite kulu 140 eurot kuus, muud kulud (juuksur, maja ja aia korrashoiuks vajalikud kulud) 120 eurot kuus ja kostjale makstav elatis 278 eurot kuus. Samuti on hageja välja toonud, et kahe noorema lapse igakuised kulud kokku on 1183,60 eurot, millest lastetoetusega on kaetud 120 eurot ja ülejäänud osast kannab hageja võimaluse korral umbes poole (1183,60 – 120 : 2 = 531,80). Kohtule esitatud kontoväljavõttega (dtl 323) on tõendatud laenumaksed keskmiselt 507,87 eurot kuus (4065,05 : 8) ning kontoväljavõttega (dtl 321) on tõendatud kindlustusmaksed keskmiselt 12,90 eurot kuus. Hageja pangakonto väljavõttelt (dtl 169-211) nähtuvad igakuised kulud sideteenusele (Elisa Eesti AS ja Telia Eesti AS) kokku 57,98 eurot kuus (19 + 38,98), liisingule (AS SEB Liising) keskmiselt 199 eurot kuus (995,03 : 5) ja elektrienergiale (Eesti Energia AS) keskmiselt 84,06 eurot kuus (420,33 : 5). Hageja pangakonto väljavõtetest (dtl 169-211) nähtuvalt on hageja sissetulekuks töötasu 1600 eurot kuus (neto). Kohtu hinnangul on hagejal võimalus teatud kuludelt kokku hoida (nt vaba aja veetmise kulud, toit, riided). Kohus leiab, et hageja sissetulek on piisav, et osaleda nii nooremate laste ülalpidamises, kui maksta kostjale elatist 173,88 eurot kuus ja alates 01.01.2023 168,54 eurot kuus. Apellatsioonkaebus
21.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi osaliselt rahuldati ja uue otsusega jätta hagi täielikult rahuldamata. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asja maakohtule uueks lahendamiseks.
22.Maakohus on hinnanud kostja kulusid ning on leidnud, et tema põhjendatud kulud kalendrikuus on 712,08 eurot. Seega on kohus ise asunud seisukohale, et kostja kulud ületavad miinimumelatise suurust. Kohus ei ole põhjendanud, miks tuleb kostja senist elustandardit halvendada. Kohus ei ole piisavalt analüüsinud kostja kulusid. Kostja tõendas, et kostja kulud ei ole elatise kokkuleppe tegemisest alates vähenenud, vaid kasvanud. Kohus on lähtunud esimesest kostja esitatud kulutuste tabelist ning jätnud tähelepanuta kostja esitatud täiendavad andmed.
23.Kui hageja kohustus on kanda kulusid 168,54 euro ulatuses kuus ja lapsetoetus on 80 eurot kuus, siis tuleb kostja emal kanda kulusid 463,54 euro ulatuses kuus. Lapsega seotud osade püsikulude kandmine ei sõltu sellest, kumma vanema juures laps viibib. Kostja ema kulud
ei vähene oluliselt ajal, mil kostja viibib hageja juures. Ka seni väljamõistetud elatis ei kata kostja kulusid. Kohus ei pea elatise määramisel lähtuma elatise kalkulaatorist, mis ei ole õiguslikult siduv. Lisaks on kohus lähtunud hageja sissetulekust summas 1600 eurot netos, kuid elatisekalkulaator lähtub brutosummast, mis sellise palga puhul on 2068,81 eurot.
24.Kohus ei ole arvestanud sellega, et pooled sõlmisid ülalpidamiskohustuse osas kompromissi. Kompromissi sõlmides oli hageja teadlik, millised on kostja igapäevavajadused. Sisuliselt aga kohe pärast elatisesüsteemi muutumist, pöördus hageja kohtusse, leides, et varem kokkulepitu käib hagejale üle jõu. Lisaks ei ole käesoleval juhul tegemist PKS § 2172 lg-s 1 sätestatud olukorraga ning hagejal ei ole õigust nõuda elatise suuruse muutmist, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
25.Kohus ei ole võtnud arvesse, et hageja on jätnud suurema osa kuludest menetluse käigus tõendamata. Samuti on kostjal kahtlus, et hageja tegelikud sissetulekud on väidetust suuremad.
26.Kostja on hageja juures vähem, kui suhtluskorra määruses märgitud. Lisaks tuleb silmas pidada, et senise elatise määramisel arvestati, et hagejal on märkimisväärsed kulud seoses lapse transportimisega, kuid tegelikult ei kanna hageja transpordile suuri kulusid. Samuti on ebamõistlik vähendada elatist niivõrd vähe aega enne kostja täisealiseks saamist.
27.Õiglane oleks kui menetluskulud jäävad hageja kanda.
Vastus apellatsioonkaebusele
28.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsus ei kontrolli. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati.
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus vähendas hageja poolt tasumisele kuuluvat elatist suuremas ulatuses kui 250,54 euroni kuus. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
31.Kostja on apellatsioonkaebusele lisanud väljavõtted hageja arvelduskontost AS-is SEB Pank. Ringkonnakohus märgib, et hageja on AS-is SEB Pank asuva arvelduskonto väljavõtte esitanud ise 10.11.2022 maakohtule, mistõttu selle täiendavaks esitamiseks
puudub vajadus. Sellest tulenevalt keeldub kohus apellatsioonkaebusele lisatud arvelduskonto väljavõtete vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1 p 2).
32.Kostja on esitanud 08.01.2014 täiendavate tõenditena bussipiletid hageja juurde sõitmise kohta 2023.a (nendega soovib kostja tõendada hageja juures viibitud aega), fotod hageja suusareisi kohta 2023.a (nendega soovib kostja tõendada hageja majanduslikku olukorda), tõendi kostja ema arstivisiidi kohta 2023.a (sellega soovib kostja tõendada ema füüsilise heaolu halvenemist), X OÜ arvelduskonto väljavõtte ja andmed käibe kohta (nendega soovib kostja tõendada kostja ema äriühingu majandusliku olukorra halvenemist 2023.a) ja e-kirjad apellatsioonimenetluse ajal toiminud kompromissiläbirääkimiste kohta. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendid on asjakohased ja kohus võtab need asja materjalide juurde (TsMS § 238 lg 1). Lisaks on kostja esitanud Eesti Päevalehe 28.02.2023 artikli. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud artikliga ei saa tõendada käesolevas asjas vaidluse all olevaid asjaolusid, mistõttu kohus keeldub selle vastuvõtmisest (TsMS § 238 lg 1). Kostja on lisanud ka exceli tabelid kostja viibimiste kohta isa juures ja kostja igakuiste kulude kohta, kuid tegemist ei ole tõenditega, vaid poole seisukohaga.
33.Hageja on lisanud apellatsioonkaebuse vastusele tõendid kodulaenu maksete ja autoliisingu maksete suurenemise kohta 2023. aastal. 08.01.2024 esitas hageja poolte e-kirjavahetuse kompromissi teemal apellatsioonimenetluse ajal. Lisaks esitas hageja 11.01.2024 tõendina hageja ja kostja sõnumivahetuse 2. märtsist 2023 (sellega soovib hageja tõendada, et kostja ema teeb lapse jaoks plaane nädalavahetustele, mil laps peaks viibima isaga). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid asjakohased ja kohus võtab need asja materjalide juurde (TsMS § 238 lg 1).
34.Pärnu Maakohtu 22.06.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-2703 kinnitatud kompromissi kohaselt kohustus hageja tasuma alates 01.07.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni igakuist elatist summas, mis vastab 42,5 %-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus.
35.TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
36.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hagejal ei ole õigust nõuda elatise suuruse muutmist. Hageja on tuginenud ka sellele, et tal on pärast kompromissi kinnitamist sündinud veel üks laps. Seega on elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud muutunud, kuna hagejal on täiendavalt ühe lapse ülalpidamiskohustus, mida tal tsiviilasjas 2-17-2703 tehtud määruse ajal ei olnud.
37.PKS § 100 lg 1 esimese lause järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 järgi arvutatakse elatis baassumma ja sellele lisanduvate komponentide alusel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.
38.Poolte vahel on vaidlus, mitu päeva kuus keskmiselt viibib kostja hageja juures. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et lähtuda tuleb Pärnu Maakohtu 22.06.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-2703 kinnitatud suhtluskorrast. Riigikohus on 12.05.2021 otsuses tsiviilasjas 2-18-6491 (p 14.1) selgitanud, et nõustuda ei saa seisukohaga, mille kohaselt ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades ei saa lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast, vaid juhinduda tuleb sellest, kui palju aega viibis vanem lastega tegelikult koos. Sellest juhindumine raskendab laste ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormise. Teisalt pisendab selline lähenemine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale kalduda ning selle kaudu omakorda mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust. Asjaolule, et kohustatud vanema juures viibitavate päevade arvu osas tuleb lähtuda suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist, on Riigikohus viidanud ka 22.06.2022 tehtud otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 14.7). Maakohus tuvastas, et Pärnu Maakohtu 22.06.2017 määruse järgi viibib kostja hageja juures keskmiselt 7 päeva kuus.
39.Hageja on selgitanud, et tema töötasu on 1600 eurot (neto) kuus. Sellest saab järeldada, et hageja brutopalk on ca 2070 eurot kuus.
40.Eeltoodust tulenevalt oleks PKS § 101 järgi arvutatav elatis perioodil 22.04.2022 (hagi esitamise aeg) kuni 31.01.2023 128,69 eurot kuus, perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 123,35 eurot kuus ja perioodil 01.04.2023 kuni 31.03.2024 144,99 eurot kuus.
41.Kohus võib aga elatise välja mõista ka suuremas summas kui on PKS § 101 järgi arvutatav elatis. PKS § 99 lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
42.Maakohus leidis, et kostja põhjendatud kulud on 712,08 eurot kuus. Apellatsioonkaebuses on kostja avaldanud, et maakohus on lähtunud kostja esitatud esimesest kulutabelist, kuid ei ole arvestanud täiendavaid andmeid. Ringkonnakohus märgib, et 15.06.2022 seisukohas on kostja avaldanud kostja ema poolt kantavate igakuiste kulutuste suuruseks 929 eurot ning 10.11.2022 seisukohas 990,19 eurot, muutes mõne kulutuse suurust. Kuigi maakohus on
võtnud aluseks 15.06.2022 seisukohas välja toodud kulutuste suuruse, on maakohus kulutusi analüüsinud, tõendeid hinnanud ja kujundanud oma seisukoha. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt välja toonud, milliste kulude hindamisel on maakohus eksinud. Ka hageja ei ole maakohtu poolt tuvastatud kostja ema kantavate kulutuste suurust apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Seega ei anna apellatsioonimenetluses esitatud väited alust asuda kostja ema kantavate põhjendatud kulude suuruse osas maakohtust erinevale seisukohale.
43.Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et tegemist ei ole kostja kogukuludega, vaid kostja ema poolt kantavate kuludega. Hageja 10.11.2022 seisukoha kohaselt on tema igakuised vahetud ülalpidamiskulud kostjale 296,50 eurot koos, mis koosneb järgmisest: eluase 103 eurot (1/5 osa majalaenust), transport 35 eurot, sünnipäev 16 eurot, tervishoid 4 eurot, toit 52 eurot, vaba aeg 5 eurot, taskuraha 7 eurot, hügieenitarbed 4 eurot, side 8 eurot, puhkus 40 eurot, riided ja jalatsid 10 eurot, muud kulud 12,50 eurot (jõulukingid).
44.Ringkonnakohtu arvates on hageja põhjendamatult arvestanud kostja eluasemekuluks 1/5 maja laenukulust. Laenukulu järgi ei saa hinnata kasutuseelise väärtust. Riigikohus on 16.10.2013 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-69-13 (p 17, 20-21) selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada mh lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21). Hageja ei ole eluruumi kasutuseelise kohta tõendeid esitanud. Samas on ilmne, et isa juures viibides kostjal kasutuseelis tekib. Uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (2020 veebruar) kohaselt on 13-17 aastaste laste eluasemekulud 26 eurot kuus. Arvestades, et konkreetse eluaseme kasutuseelise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud, peab ringkonnakohus põhjendatuks arvestada kostja eluasemekuludeks hageja juures 26 eurot kuus.
45.Maakohus on lapse ema kulu suhtes, mis puudutab puhkusereise, asunud seisukohale, et tegemist ei ole esmavajadusega, milliste kulude katmist saaks üks vanem teiselt vanemalt nõuda. Ringkonnakohtu hinnangul käib sama ka lapse isa kantavate puhkusereisi kulude kohta, mistõttu ei ole ka neid alust arvata kulude hulka, mida arvestada vaidluses ülalpidamiskohustuse täitmise üle.
46.Hageja on arvestanud ülalpidamiskulude hulka ka sünnipäevakulud ja jõulukingid. Kolleegiumi hinnangul on alust eeldada, et kumbki vanem teeb lapsele sünnipäeva- ja
jõulukingid eraldiseisvalt. Nendele tehtud kulusid ei ole alust arvata selliste kulude hulka, mida arvestada vaidluses ülalpidamiskohustuse täitmise üle. Ka lapse ema ei ole tema poolt kantud ülalpidamiskuludesse arvestanud sünnipäeva- ja jõulukinke lapsele.
47.Ülejäänud osas saab hageja kantavaid ülalpidamiskulusid lugeda põhjendatuks. Tegemist on tavapäraste kuludega ning ka nende suurust ei saa pidada ülemääraseks.
48.Seega tuleb hageja põhjendatud vahetuteks ülalpidamiskuludeks kostjale lugeda 151 eurot kuus: eluase 26 eurot, transport 35 eurot, tervishoid 4 eurot, toit 52 eurot, vaba aeg 5 eurot, taskuraha 7 eurot, hügieenitarbed 4 eurot, side 8 eurot, riided ja jalatsid 10 eurot.
49.Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ülalpidamiskulu suuruseks kokku 863,08 eurot kuus (712,08 + 151). Sellest on lapsetoetusega kaetud 2022.a 60 eurot kuus. Lähtudes sellest, et vanemad kannavad ülalpidamiskulusid võrdsetes osades, on kummagi vanema osa ülalpidamiskuludest 2022.a 401,54 eurot (863,08-60/2). Arvestades, et hageja kannab sellest vahetult 151 eurot, siis tuleb hagejal tasuda elatisena kostjale alates 22.04.2022.a 250,54 eurot (401,54-151). Kuigi alates 2023.a on lapsetoetuse suurus 80 eurot kuus (st suurem kui 2022.a), ei ole põhjendatud alates 2023.a elatise suurust vähendada võrreldes 2022 aastaga. Otsuses on lähtutud 2022.a esitatud ülalpidamiskulude arvestustest, kuid 2023.a on elukallidus tõusnud. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista hagejalt kostja kasuks välja elatise alates 22.04.2022.a 250,54 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni.
50.Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal majanduslikult võimalik nimetatud suuruses elatist tasuda, mida kinnitab see, et ta on teinud kostjale kompromissipakkumise ligilähedases summas (s.o 245 eurot kuus).
51.Ülaltoodule tuginedes kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
52.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka elatise muutmise vaidlus on ülalpidamisasi, mistõttu tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Seetõttu puuduvad ka kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.