Perekonnaõigus › Abielulahutus

Edasikaebamise kord Määruse (resolutsiooni p-de 3-5) peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu alates päevast, mil määrus määruskaebuse esitajale kätte toimetati. Määruskaebuselt tasuda riigilõiv.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja menetluses on Axxxx Vxxxxx hagi VxxxxxxxxKxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes.. Kohus pidas 28.08.2023.a tsiviilasjas kohtuistungi poolte osavõtul. Hageja tõi välja, et probleemiks on kostja alkoholilembus. Kostja kinnitas probleemi. Hageja oli nõus kohtu määratava leppimisajaga, kuna soovib, et pere jääks kokku. Sellega nõustus ka kostja. Kohus andis 28.08.2023. a abielupooltele leppimisaja 4 kuud. Hageja teavitas 05.01.2024. a kohut, et ei soovi käesolevalt lahutada. Kostja on astunud samme sõltuvusest vabanemiseks. Abielu toimib.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et käesolevalt on põhjendatud tsiviilasja menetluse uuendamine. TsMS § 361 lg 1 näeb ette, et kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Käesolevas tsiviilasjas on menetluse peatamise alus ära langenud. Menetlus oli peatatud 28.08.2023. a määrusega neljaks kuuks. Kohus määras, et hagejal tuleb hiljemalt 04.01.2024. a kohtule leppimise tulemustest teatada. Abikaasad on leppinud ning abielu toimib. TsMS § 361 lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 kohaselt jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS 429 lg 1 alusel. Hagist loobumine on kooskõlas TsMS § 429 sätetega. Hageja 05.01.2024. a esitatust nähtub, et hageja soovib esitatud hagiavaldusest kostja Vxxxxxxx Kxxxxxx vastu abielu lahutamise nõudes loobuda. Pooled on leppinud ning saanud abielu toimima. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS §-ile 432 kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle kui menetlus on lõpetatud. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus selgitab, et uuesti kohtusse pöördumise korral kohus hindab nõude aluseks olevate asjaolude samasust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg.5 järgi Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Need sätted tähendavad, et menetluskulude jaotus sellistel juhtudel sõltub peamiselt sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud. Kohtumenetluses on selgunud, et hageja nõue selle esitamise ajal oli põhjendatud, nõude aluse üle pooled ei vaielnud. Pooled kasutasid tulemuse saavutamiseks seaduses ettenähtud võimalust- leppimisaega ja mõlemale poolele sobiv tulemus saavutati, kostja on astunud samme alkoholisõltuvusest vabanemiseks. Tulenevalt asjaolust, et hageja loobus hagist kostja tegevuse tõttu, mis vastas hageja eesmärgile, ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda. Seetõttu on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel on hagejal õigus tagasi saada pool menetluses tasutud riigilõivust. RLS § 15 lg 1 p 8 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui abielulahutuse hagist loobutakse menetluse kestel. Kohus tuvastas, et hageja on hagi esitamisel tasunud seaduses ette nähtud riigilõivu 100 eurot. Kuna riigilõivuseadus näeb ette riigilõivu tagastamisel erinormi, tuleb tagastada kogu riigilõiv. Esitatud asjaoludest nähtuvalt puuduvad.

pooltel, s.h. kostjal muud kindlaksmääratavad

menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.