Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. jaanuar 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-5440
Tsiviilasi
Tartu valla avaldus A.S. hooldusõiguse piiramiseks laste A.A. ja B.B. suhtes, J.T. hooldusõiguse piiramiseks lapse B.B. suhtes ning lastele eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.S. ja J.T. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja I: A.S. (puudutatud isik III, ema), ik
XXXXXXXXXXXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja II:
XXXXXXXXXXXX
J.T.
(isa),
ik
Vastustaja: Tartu vald (vallavavalitsuse kaudu, avaldaja), rk 75006486 Puudutatud isikud: I A.A. (laps), ik XXXXXXXXXXXX); esindaja advokaat Tiia Tafenau II B.B. (laps), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja advokaat Tiia Tafenau IV M.S. (puudutatud isik V, vanaisa), ik XXXXXXXXXXX
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2023 määrus muutmata.
3.Jätta A.S., J.T., Tartu valla ja M.S. menetluskulud nende endi kanda.
4.Jätta A.A. ja B.B. menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitas määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Tartu vald (avaldaja) esitas 11. mail 2023 avalduse, milles palus piirata A.S. (ema) ja J.T. (isa) hooldusõigust lapse B.B. suhtes ja ema hooldusõigust lapse A.A. suhtes. Avalduse kohaselt on A.S. mõlema lapse ema ja J.T. on B.B. isa. Lapse A.A. isa ei ole teada. Lapsevanemad ei ole mõistnud piisavalt enda rolli laste kasvatamisel ning nad ei suuda hoiduda alkoholi kuritarvitamisest, neil on raske majanduslikult toime tulla ning luua stabiilne keskkond laste kasvatamiseks. Lapsevanemad on püüdnud tagada lastele peres esmase hoolitsuse (olemas sobivad riided), kuid see ei taga lastele turvalist ja nende arengule vastavat keskkonda. Alkoholi tarvitavad vanemad ei loo alati ebaturvalist keskkonda lastele, aga antud juhtumil mõjutab pere turvalisust oluliselt ema vaimne tervis. Seoses vaimse häirega tarbib ema ravimeid ning alkoholi. Vanematel puudub kriitika enda käitumise üle, kui nad on alkoholi tarbinud. Kuna laste areng ja heaolu on peres tugevalt kahjustatud, siis on põhjendatud lapsed perest eemaldada. Laste arengus on mahajäämust. Lastele tuleks määrata eestkostjaks avaldaja.
2.Ema vaidles avaldusele vastu. Emal on diagnoositud ebastabiilne piirialane isiksusehäire. See diagnoos pandi talle siis, kui ta oli 18. või 19. aastane. Talle on määratud ambulatoorne ravi ja ta on olnud korduvalt ka haiglaravil. Ema tunnistas, et tal tekkinud ravimisõltuvus talle määratud ravimist Pregabaliin. Ema saab ravimisõltuvuse vastast ravi. Ema arvates on ta võimeline ise koos elukaaslasega oma laste eest hoolitsema. Ema seletas, et 13 aastat tagasi juhtus temaga õnnetus, ta jäi rongi alla. Alates sellest ajast ei ole ta töötanud ja tal on tuvastatud töövõimetus, mis kehtib aastani 2025. Tema sissetulekuks on töövõimetoetus- ja puudetoetus, kokku ligi 600 eurot kuus. Alates selle aasta juunist on ta käinud vallaga sõlmitud lepingu alusel ka vabatahtlikul tööl, mille eest saab ka natuke raha, umbes 50 eurot kuus. Rahaliselt tuleb pere toime. Elukaaslane käib tööl ja teenib palka. Ema esindaja advokaat Marina Kelpman leidis, et emalt laste hooldusõiguse äravõtmine ei ole põhjendatud olukorras, kus eelnevalt ei ole rakendatud muid abimeetmeid. Emale ei ole pakutud mingeid programme tema vanemaoskuste parandamiseks. Ravimisõltuvuse ravi võib kesta kuni neli kuud ja sel ajal saab lapsi hooldada ema elukaaslane.
3.Isa leidis, et vanemad saavad ise laste kasvatamisega hakkama. Isa märkis, et tal on esinenud alkoholiga probleeme, kuid 2023. a juunis tehti talle alkoholivastane süst. Isa on käinud mitu korda psühholoogi juures, kus leiti, et psühholoogilist abi ei ole vaja. Isa teeb remondi- ja ehitustöid. Kui ema on ravil, saab laste eest isa hoolitseda.
4.M.S. (vanaisa) avaldas arvamust, et lapsed peaksid kasvama oma bioloogiliste vanemate juures. Ta selgitas, et on laste vanaisa ja varasemalt on tal olnud lastega pidev suhtlus. Põhiline suhtlus on olnud telefoni teel, aga lapsed on ka tema juures olnud koolivaheaegadel ja nädalavahetustel. Juhul, kui kohus peaks vanemate hooldusõigust piirama, siis palub ta end määrata lapse A.A. eestkostjaks. M.S. selgitas, et ta tahaks võtta mõlemad lapsed enda juurde, kuid mõistab, et B. ta hakkama ei saaks. B. on puudega laps, kes vajab arstiabi ja teraapiaid. Tema elukoht on lasteaiast kaugel ja ta ei saa last lasteaeda sõidutada. Samas A. saaks tema juurest ise bussiga XXXXXX koolis käia. Tartu Vallavalitsus ei ole pärast laste perest eraldamist võimaldanud lastel vanemate ja lähedastega suhelda. Tema arvates on vallavalitsuse põhjendused selle kohta, et A. ise ei taha nendega suhelda, ebausutavad, ning temale näib, et vallavalitsuse töötajad ja hoolduspere vanem takistavad lastel lähedastega suhelda ning püüavad neid vanematest võõrandada.
5.Lapsed (riigi õigusabi korras määratud advokaadi kaudu) leidsid, et avaldus on põhjendatud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Tartu Maakohus rahuldas 6. oktoobri 2023 määrusega avalduse osaliselt, peatas ema hooldusõiguse, sh isiku- ja varahooldusõiguse, laste A.A. ja B.B. suhtes ning isa hooldusõiguse, sh isiku- ja varahooldusõiguse, lapse B.B. suhtes. Maakohus määras laste eestkostjaks Tartu valla kuni laste täiskasvanuks saamiseni. Avaldajal tuleb esitada kohtule eestkostetavate laste vara nimekirjad hiljemalt 1. novembriks 2023 ja aruanne eestkostetavate laste vara valitsemise ning eestkostja muude ülesannete täitmise kohta iga aasta 1. novembriks. Laste riigi õigusabi kulud jättis maakohus riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. PKS § 134 lg 1 näeb ette, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas PKS § 134 lg-s 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. Maakohus leidis, et asjas kogutud tõendite põhjal saab järeldada, et vanemad on oma käitumise ja suutmatusega ohtu seadnud laste heaolu, tervise ja turvalisuse. Avaldaja esitatu kohaselt on pere olnud lastekaitsetöötajate vaateväljas juba alates 2019. aastast, kui nad Tartu valda elama asusid. Peamiseks probleemiks on olnud ema vaimse tervise häired, ravimisõltuvus, ravimi üledoosid ja korduvad suitsiidikatsed. Nii kiirabi kui ka ema raviarst pöördusid vallavalitsuse poole, et kontrollida laste turvalisust kodus, põhjusel, et ema ei ole oma seisundist tulenevalt võimeline laste eest hoolitsema. Järelevalve käigus ilmnes probleemina veel vanemate alkoholi tarvitamine ning omavahelised kaklused, mida lapsed on pidanud pealt nägema. Probleemid ema vaimse tervise ja sellest tuleneva vanemliku suutlikkusega on ilmnenud juba 2014. aastal pärast esimese lapse A.A. sündi. Kohus tegi kohtute infosüsteemi andmete alusel
kindlaks, et 2014. aastal pöördus Tartu Linnavalitsus kohtusse avaldusega emalt lapse A.A. hooldusõiguse äravõtmiseks põhjusel, et emal esines psüühikahäire, sh ennast kahjustav käitumine, ravimi üledoosid, suitsiidikatsed. Maakohus otsustas piirata 31. märtsi 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-60704 ema hooldusõigust lapse A.A. suhtes. Avaldaja on esitanud kohtule tõendina XXXXX 11. mai 2023 kirja (dtl 71-73), millest nähtub, et lapsel B.B. tuvastati oluline eakohasest arengust mahajäämus. B. käidi Tartus Hariduse Tugiteenuste Keskuses, kus hinnati lapse vaimset võimekust 2,6-3 aastase lapse tasemele ning tema käeline tegevus vastas umbes 2 aastase lapse arengule (tavaarenguga lapse skaalal). Oli näha, et lapsega ei ole tegeletud eakohaste arendavate tegevustega ja lapse põhitegevus on olnud meedia tarbimine erinevate digivahendite kaudu. Selgus ka, et B. ei olnud harjutatud potil käima, laps oli harjunud olema mähkmetes ja tal puudus täielik kontroll oma urineerimise ja roe väljutamise üle. Lisaks ilmnes, et B. söömisharjumused olid väga kesised. Samuti olid mõlema lapse pesemisharjumused kehvad, A. sõnul käisid nad vahel korra nädalas saunas. Laste hammaste hügieen oli puudulik. Oli märgata, et A. võib olla antud peres oma venna eest hoolitseja (vanemlik) roll, kuna A. mõistis oma venna vajadusi väga hästi.
1.juunil 2023 kohtus kohus isiklikult lastega nende viibimiskohas hooldusperes. Kohtumisel noorem laps B.B. ei rääkinud, küsimuste peale ainult noogutas peaga ja ütles mõne üksiku sõna. Vanem laps A.A. avaldas kohtumisel, et ta ei soovi oma vanemate ja vanaisaga suhelda, sh rääkida nendega telefonitsi ega nendega kokku saada. Selle põhjust laps öelda ei tahtnud. Lastega kohtumisel oli tajutav, et nad tunnevad ennast hooldusperes hästi ja turvaliselt. Samuti nähtus, et vennad on omavahel väga lähedased. B. hoidis ennast vestluse ajal A. külje alla. Kohus kuulas ära ka laste hoolduspere vanema. Hoolduspere vanem rääkis, et lapsed on tema juures hästi kohanenud, aga lastel on avaldunud hulgaliselt probleeme, millega on vajalik edasi tegeleda. Avaldaja on esitanud tõendina logopeed Kairin Koobi 29. augusti 2023 vastuse päringule. Nimetatud tõendist nähtuvalt käis laps B.B. alates 2022. aasta lõpust logopeedi teenusel. Logopeed kirjeldab, et esimestel kuudel käis ema B. teenusel regulaarselt. 2023. aasta esimestel kuudel jättis aga ema teenusele sageli ilmumata. Logopeed pidi ise emale kohtumisi meelde tuletamata ja sageli oli ema ajast teadlik, kuid mitteilmumisest ei teavitanud. Samuti ei võtnud lapse ema kuulda lapse kõne arendamiseks antud koduseid soovitusi. B. oli logopeediga kohtumistel tavaliselt alati rõõmsameelne ja koostööaldis. Logopeedile jäi aga mulje, et laps sai lihtsalt üle pika aja täiskasvanuga mängida ja nautis seda väga. Viimasel kohtumisel märtsikuus märkas logopeed, et B. oli täiesti teistsugune laps. B. polnud tol korral mitte millestki huvitunud, ühegi tegevusega kaasa ei tulnud. Oli näha, et poisi sees oli palju viha, mida ta kuidagi teisiti väljendada ei osanud, kui käsi rusikasse surudes või asi loopides. Ema reaktsioon oli tol korral üsna ootamatu, tema sõnul „näevad nüüd kõik teised ka, milline laps B. tegelikult kodus on“. Avaldaja on esitanud tõendina veel AS-i Põlva Haigla 14. augusti 2023 vastuse, millest nähtub, et lapsele B.B. on seal koostatud rehabilitatsiooniteenuse saamiseks ajakava ja rehabilitatsiooniteenustega alustati 29. mail 2023. Teenust osutanud spetsialistide teatel ei suutnud B. teenusele asudes ennast verbaalselt väljendada, tal puudusid eakohased eneseteenindusoskused, ta ei osanud mängida ega kasutada mänguasju sihtotstarbeliselt, lapse käeline tegevus oli nõrk ja ta ei mõistnud eale kohaseid korraldusi ja siduskõnet. Spetsialistid märgivad, et rehabilitatsiooniteenuse ajal on laps palju edasi arenenud, on suuteline tegema spetsialistidega koostööd ja tema eneseteeninduse oskused on oluliselt paranenud.
Eelnimetatud tõendid, sh lastega kohtumisel vahetult kogetu, annab kinnitust sellest, et vanemad olid lapsed hooletusse jätnud. Kohus tegi kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohtu 11. märtsi 2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-57259 määrati emale eestkostja. Eestkostja määramise menetluses on teostatud kohtupsühhiaatria ekspertiis, mille tulemusena on eksperdid avaldanud arvamust, et emal esinevad psühhikahäired, mis piiravad tema võimet aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida ning see suutmatus on püsiv. Ekspertide arvamuse kohaselt esineb emal piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus, mis avaldub ebastabiilses emotsionaalses seisundis, suitsidiaalses käitumises ja kalduvuses sattuda endale kahjulikkesse suhetesse. Isal on olnud peamiseks probleemiks alkoholi liigtarvitamine. Kohtu ärakuulamisel tunnistas isa alkoholisõltuvuse esinemist. Mõlemad vanemad kinnitasid kohtuistungil, et pärast laste perest eraldamist sel kevadel ei ole nad enam alkoholi tarvitanud. Ema avaldas, et on asunud tegelema oma psüühilise tervise probleemidega ja ravimisõltuvusega, käib psühhiaatri vastuvõttudel ja ravimisõltuvuseks on planeeritud statsionaarne ravi. Isa avaldas, et tema on alustanud alkoholisõltuvuse ravi ja ta on saanud alkoholivastase süsti, mis on aidanud tal alkoholist hoiduda. Ema on esitanud SA Tartu Ülikooli Kliinikum Psühhiaatriakliiniku tõendi, mis kinnitab, et
12.juulil 2023 käis ta vaimse tervise õe vastuvõtul, kus talle manustati depoosüst. Ema on kinnitanud, et 3. oktoobril 2023 algab tema ravimisõltuvuse statsionaarne ravi. Lisaks on esitatud OÜ A-Kliiniku tõend, millest nähtub, et isa pöördus 7. juunil 2023 Tartu A-Kliinikusse vastuvõtule, kus tehti alkoholivastane ravi, mis ei luba ühe aasta vältel alkoholi tarvitada. Nimetatud tõendid kinnitavad vanemate avaldatut selle kohta, et nad on asunud tegelema oma terviseprobleemidega, mis on igati tervitatav. Kohtu hinnangul ei saa aga teha sellest veel järeldust, et vanemad on praegusel ajal suutelised laste hooldusõigust laste vajadustele vastavalt teostama. Kaaludes, millist abinõu laste huvide kaitseks rakendada, leidis maakohus, et kohane on vanemate hooldusõiguse peatamine PKS § 140 lg 1 alusel, sest vanemate suutmatus hooldusõigust teostada on tingitud emal peamiselt vaimse tervise probleemidest ja isal alkoholisõltuvusest. Maakohus selgitas vanematele, et PKS § 140 lg 2 kohaselt saab kohus ennistada vanema hooldusõiguse, kui hooldusõiguse peatamise alused langevad ära. Seega on vanematel võimalik tegeleda oma probleemidega ja näidata, et nad on kestvalt suutelised oma lapsi kasvatama ja hooldama. Kui hooldusõiguse peatamise alused on ära langenud on vanemal õigus pöörduda kohtu poole avaldusega hooldusõiguse taastamiseks. PKS § 174 lg 1, 2 ja 4 kohaselt võib lapse eestkostjaks olla täisealine füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt selleks sobiv, võimeline eestkostja kohustusi täitma ja on andnud selleks nõusoleku. PKS § 175 lg 1 sätestab, et kui eestkostjaks ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku. PKS § 176 lg 2 näeb ette, et kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud. Laps on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.
Maakohus leidis, et põhjendatud on määrata mõlema lapse eestkostjaks avaldaja. Laste vanaisa on küll avaldanud soovi hakata lapse A.A. eestkostjaks, kuid laste huvidest lähtuvalt ei pidanud kohus seda põhjendatuks. Laste ärakuulamisel oli tajutav, et lapsed on omavahel väga lähedased. Seda kinnitasid ka hoolduspere vanema ütlused. Arvestades laste üleelamisi kodus ja suuri elumuutusi, ei ole nende eraldamine põhjendatud, sest see võib põhjustada lastele veelgi psühholoogilisi probleeme ja turvatunde kaotust. Kuna ei ole teada ühtegi sobivat isikut, kes oleks nõus täitma mõlema lapse eestkostja ülesandeid, siis PKS § 176 lg 2 kohaselt määras maakohus laste eestkostjaks nende elukohajärgse kohaliku omavalitsuse.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Ema ja isa esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad Tartu Maakohtu
6.oktoobri 2023 määruse täis ulatuses tühistamist või alternatiivselt määrata lapse A.A. eestkostjaks M.S.. Täiendavalt paluvad vanemad kohtul hinnata advokaat Tiia Tafenau sobivust olla laste esindaja ja määrata lastele psühholoog. Avaldaja on eestkostjana jätnud vanemad ilma lastega suhtlemise ja kohtumise õigusest. Sellega on tekitatud laste võõrandumine vanematest. Eestkostja ei ole lastega võimaldanud ka telefoni teel suhelda. Vanemate hinnangul on maakohus rikkunud seadusi, mis reguleerivad laste ja vanemate suhteid. Vanemad on näidanud reaalse tegevusega, et on enda puudused kõrvaldanud ja nad on võimelised lapsi kasvatama. Alused hooldusõiguse piiramiseks on langenud ära. Advokaat Tiia Tafenau on menetluses käitunud enda kliente (lapsi) kahjustades, sest ta õigustab laste ja vanemate vahelise suhtluse keelamist ilma mõjuva põhjuseta. Vanematega suhtlemise piiramine rikub laste inimõigusi.
8.Lapsed (riigi õigusabi korras määratud advokaadi kaudu) vaidlesid määruskaebusele vastu. Esindaja märkis, et vanemate tegevus seadis lapsed ohtu ja hooldusõiguse piiramine oli vajalik. Ravimi- ja alkoholisõltuvuse ravi on pikaaegne protsess ja praegu ei saa veel hinnata, kas see on olnud tulemuslik.
9.Avaldaja märkis vastusena määruskaebusele, et vallavalitsus ei ole keelanud vanematel lastega suhelda. Lapsed ei ole vanematega ise tahtnud suhelda vanemate varasema käitumise tõttu. Maakohus on õigesti hinnanud tõendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab laste menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, et hooldusõiguse peatamine PKS § 140 lg 1 alusel on praegusel juhul vajalik, järgib maakohtu põhjendusi ja ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Maakohus tegi kaalutlusotsuse materiaal- ja menetlusõiguse norme
järgides, kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ning määrust on põhjendatud kooskõlas TsMS § 442 lõikega 8. Ringkonnakohus selgitab, et hooldusõiguse peatamine ei ole lõplik ning kohus ennistab PKS § 140 lõike 2 alusel vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine. Vanemad on astunud samme vanemlike õiguste teostamise parandamiseks, kuid maakohus on leidnud õigesti, et kasutusele võetud meetmete tõhusust saab hinnata teatava aja möödumisel.
12.PKS § 143 lg 1 alusel on lapsel õigus vanematega suhelda isiklikult vaatamata hooldusõiguse peatamisele. See tähendab muu hulgas, et eestkostja ei tohi laste suhtlemist vanematega keelata. Seejuures tuleb arvestada ka laste soovidega vanematega suhtlemisel ning vajadusel saab kasutada meetmeid, mis aitavad taastada laste ja vanemate suhet, sh suhtlusõigust. Kindlasti ei ole lubatav keelata lastel vanematega telefonis suhelda, kui lapsed seda soovivad. Vanemate väide, et avaldaja on keelanud lastega suhtlemist, ei ole maakohtu määruse tühistamise alus, sest vanemate ja laste suhtlusõigust ei ole maakohus enda määrusega piiranud.
13.PKS § 176 lg 3 alusel määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita. Laste vanaisa on olnud valmis hakkama ühe lapse eestkostjaks. Kuna maakohus tuvastas, et lapsed on omavahel lähedased, ei ole seetõttu vanaisa sobivaks eestkostjaks. Praegusel juhul ei ole laste huvides nende lahutamine.
14.Määruskaebuses on palutud hinnata lapsi esindanud advokaadi sobivust. Esindaja esitatud seisukohad ei ole kohtule siduvad ning ei mõjuta iseenesest asja menetlemist. Vastab tõele, et laste esindaja on seisukoha esitanud vastamiseks määratud tähtaega rikkudes. Tartu Maakohus pikendas 22. novembri 2023 kirjaga vastamise tähtaega kuni 29. novembrini 2023. Advokaat esitas seisukoha aga 5. detsembril 2023. Samas ei ole tähtaja rikkumine põhjustanud menetluse venimist ning ringkonnakohus käsitleb esitatud seisukohta informatiivsena.
15.TsMS § 172 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus laste menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.