Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2024. a, Tallinn Kohtuasja number
2-22-10357
Kohtuasi
X (X) avaldus lapsega suhtlemiskorra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.03.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monika Sulg Puudutatud isikud:
1.Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova
2.C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Eestkosteasutus: Tallinna linn (Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Y 25.03.2023 määruskaebuses ja 07.07.2023 menetlusdokumendis esitatud taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Võtta asja juurde nimetatud menetlusdokumentide lisad – väljavõte C digiloost ja menetlusdokument tsiviilasjas nr 2-23-6230.
2.Tühistada Harju Maakohtu 10.03.2023 määrus osas, milles maakohus määras suhtlemise korra kohtumääruse jõustumisest järgmiselt: 1) laps on isaga kahel nädalavahetusel kuus koos ööbimisega (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1); 2) lapse isal on õiguse olla lapsega jõulude ajal 2 päeva järjest koos (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.3); 3) lapse isal on õigus olla lapsega koolivaheaegadel koos (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.4); 4) lapse isal on õigus olla lapsega suvekuudel koos (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.5). Tühistatud osas teha uus määrus, millega teha eeltoodud suhtlemise kord võimalikuks ühe aasta möödumisel
käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning määrata, et kuni selle ajani on lapse isal õigus lapsega kohtuda iga kuu paarisnädala laupäeval kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni ja pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni. Tühistada Harju Maakohtu 10.03.2023 määrus resolutsiooni punktide 2.7, 2.8, 2.10 ja 2.11 osas, milles maakohus määras suhtlemise korra selliselt, et lapse vanem võtab lapse punktides 2.7, 2.8, 2.10 ja 2.11 märgitud tähtpäevale eelneval õhtul enda juurde ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata, et laps on maakohtu määruse punktides 2.7, 2.8, 2.10 ja 2.11 märgitud tähtpäevadel päevasel ajal vanema juures, arvestades ka lapse koolipäeva, huviringe ja trenni. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määrata esialgse õiguskaitse korras suhtlemise kord käesoleva kohtumääruse tegemisest kuni kohtumääruse jõustumiseni järgmiselt:
5.1.Xl on õigus lapse Cga kohtuda iga kuu paarisnädala laupäeval kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni ja pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni.
5.2.Punktis 5.1. nimetatud õiguskaitse abinõu kuulub viivitamatule täitmisele. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon suhtlemise korra osas järgmiselt:
6.1.Rahuldada osaliselt lapse isa X avaldus lapse Cga suhtlemise korra määramiseks ning määrata X ja lapse C suhtlemise kord alljärgnevalt:
6.1.1.Lapse isal on õigus lapsega kohtuda iga kuu paarisnädala laupäeval kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni ja pühapäeval kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni. Lapse üleandmine toimub lapse kodus.
6.1.2.Ühe aasta möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest on lapse isal õigus kohtuda lapsega punktis 6.1.1. määratud korra asemel järgmiselt:
6.1.2.1.laps viibib isaga iga kuu paarisnädala nädalavahetusel reede õhtul kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 18.00-ni. Lapse üleandmine toimub lapse kodus.
6.1.2.2.paarisaastatel viibib laps 23.12-24.12 emaga ja 25.12-26.12 isaga. Paaritutel aastatel viibib laps 23.12.-24.12 isaga ja 25.12.-26.12 emaga.
6.1.2.3.paarisaastatel viibib laps III ja IV koolivaheaja isaga ja I ja II koolivaheaja emaga. Paaritutel aastatel viibib laps III ja IV koolivaheaja emaga ja I ja II koolivaheaja isaga.
6.1.2.4.Suvekuudel viibib laps iga kuu 10 järjestikust päeva emaga ja 10 järjestikust päeva isaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta 31. märtsiks. Vanemate vahelise kokkuleppe puudumisel on laps emaga iga suvekuu viimasel kümnel päeval ja isaga suvekuu esimesel kümnel päeval.
6.1.3.Kui lapsel on üritusi või huviringe, kus laps peab või soovib osaleda, korraldab lapse viimise ja toomise ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel lapsevanem, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt on.
6.1.4.Kumbki vanem peab lapse sünnipäeva suhtluskorra ajal. Vanem võib tulla teise vanema juurde või mujale, kus laps viibib, last õnnitlema lapse sünnipäeva päeval.
6.1.5.Ema sünnipäeva või päeva, millal ema sünnipäeva peetakse, on laps emaga. Isa sünnipäeva või päeva, millal isa sünnipäeva peetakse, on laps isaga. Vanavanemate sünnipäeval on laps selle vanemaga, kelle vanemal sünnipäev on. Vanem peab seejuures arvestama lapse koolipäeva, huviringi ja trenniga.
6.1.6.Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga.
6.1.7.Isa sünnipäeval, isa vanemate sünnipäeval ja isadepäeval toob lapse isa lapse koju tagasi kell 18.00.
2-22-10357
6.1.8.Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st e-kirja või SMS-i teel. Vanemate kokkuleppel võivad toimuda isa ja lapse täiendavad kohtumised.
6.2.Jätta lapse esindamise menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus riigi kanda. Muud menetluskulud jätta kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda.
7.Y määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (lapse isa) esitas 15.07.2022 kohtule avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldaja palus avalduses määrata kindlaks lapsega Cga suhtlemiskord järgmiselt: 1) Kõikides suhtluskorra punktides arvestatakse lapse soovi ja lapse arvamust. Last ei sunnita kummagi vanemaga aega viitma. 2) Vanem kellega laps viibib, kindlustab lapsele vajaliku hoolitsuse ja järelevalve ning jälgib, et lapse koolitööd on tehtud. Juhul, kui lapsel on üritusi või huviringe, kus laps peab või soovib osaleda, korraldab lapse viimise sinna ja toomise sealt ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel lapsevanem, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt on. 3) Lapse alaline elukoht on ema juures. 4) Laps veedab isaga koos iga kuu paaris nädalavahetused alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, kusjuures lapse isa läheb oma pojale alalisse elukohta järgi reede õhtul kell 18.00 ja viib oma poja tagasi tema alalisse elukohta pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00. 5) Vaatamata nn regulaarsele suhtluskorrale veedab laps paarisaastatel (2022 jne) 23- 24. detsembri emaga ja 25-26. detsembri isaga, paaritutel aastatel vastupidi (2023 jne). 6) Vaatamata nn regulaarsele suhtluskorraga veedab laps kummagi vanemaga koolivaheaegu järgmiselt: 6.1)
paarisaastatel (2022 jne) veedab laps koolivaheajad isaga kolmekuninga päevast (06.01.) kuni jaanipühade lõpuni (26.06) ja emaga 01.09. kuni kolmekuningapäevani (06.01). Paaritutel (2023 jne) aastatel on vastupidi;
2-22-10357 6.2)
laps on suvel igas kuus vähemalt 10 järjestikust päeva emaga ja vähemalt kümme järjestikust päeva isaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta 31. märtsiks. Vanemate vahelise kokkuleppe puudumisel on laps emaga iga suvekuu viimasel kümnel päeval ja isaga suvekuu esimesel kümnel päeval.
7) Vaatamata punktis 4 märgitud nn regulaarsele suhtluskorrale ja punktis 6.1 märgitud koolivaheaegadele ja nendele langevatele pühadele, veedab laps kummagi vanema juures pühasid ja tähtpäevi järgmiselt: 7.1)
kumbki vanem peab lapse sünnipäeva oma graafikujärgsel ajal. Vanem võib tulla teise vanema juurde või mujale, kus laps viibib, last õnnitlema lapse sünnipäeva õigel kuupäeval;
7.2)
ema sünnipäeva või päeva, millal ema sünnipäeva peetakse, on laps emaga. Isa sünnipäeva või päeva, millal isa sünnipäeva peetakse, on laps isaga. Vanem, kelle sünnipäev on, tuleb lapsele teise vanema juurde või mujale järele eelmise päeva õhtul kell 20.00;
7.3)
Vanavanemate sünnipäeval võtab vanem, kelle emal või isal on sünnipäev, lapse eelmisel õhtul kell 18.00 ja viib tagasi vanavanema sünnipäeva päeva õhtul kell 20.00;
7.4)
Isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva veedab laps alati emaga;
7.5)
Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapse tema kodust isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja toimetab tagasi ema koju isadepäeva õhtul kell 20.00;
7.6)
Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, võtab ema lapse tema kodust emadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18.00 ja toimetab tagasi isa koju emadepäeva õhtul kell 20.00.
8) Kui lapsel on isa või ema juures viibimise ajal huvitegevusringid, trennid või sõprade sünnipäevad, siis vastavalt see, kelle juures laps on, toob lapse. 9) Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st e-kirja või SMS-i teel. 10) Mõlemad vanemad võivad reisida lapsega välisriiki ajal, kui laps viibib graafiku järgselt vanema juures. Välisreisidest tuleb teisele vanemale ette teatada esimesel võimalusel, aga hiljemalt kolm nädalat enne reisi. Kuni 3 -päevasest reisist lähiriikidesse tuleb teisele vanemale ette teatada ühe nädala. 11) Vanemate ja lapse kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel vanematele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse e-kirja või SMS teel.
2.Avaldaja (lapse isa) ja Y (lapse ema) kooselust sündis XX.XX.XXXX C (laps). Avaldaja ja lapse ema vahelised suhted on keerulised ja kokkulepete saavutamine lapsega suhtlemiskorra saavutamiseks on võimatu. Avaldajal ei ole olnud võimalik pikka aega pojaga regulaarselt kohtuda. Viimati kohtus avaldaja pojaga 23.06.2022 kolm tundi, pikemaks ajaks lapse ema lapsega avaldajal suhelda ei võimaldanud. Sarnane muster on väldanud pikka aega ja lapsega pikemalt koos olemine on lapse ema tegevuse tõttu osutunud võimatuks. Põhjused, miks laps
2-22-10357 isaga kohtuda ei saa, on erinevad ning sageli on isal tunne, et ema põhjused on pahatahtlikud ning teadlikult isa ja lapse suhet takistavad. Käeolevaks ajaks lapse ema enam avaldaja telefonikõnedele ei vasta ja lapsega suhtlemine on muutunud võimatuks. Avaldaja elukoht on peamiselt Soome Vabariigis ja Eestis on avaldaja üksnes nädalavahetustel. Seetõttu soovib avaldaja reguleerida lapsega suhtlemise võimalusi vähemalt nädalavahetustel. Avaldaja palus kohtul lähtuvalt isa poolt tehtud suhtlemiskorra tingimustest määrata suhtlemiskord oma lapsega, kuivõrd lapse emaga vabatahtlikule kokkuleppele jõuda ei õnnestu. Lapse ema seisukohad
3.Lapse ema ei nõustu lapse isa avalduses pakutud lapse ja isa suhtluskorraga. Lapse isa soovib lapsega pikemaid kohtumisi, sh ööbimistega nädalavahetustel, koolivaheajal koos viibimine jne, kuid lapse ema hinnangul ei ole see kooskõlas lapse huvidega.
4.Lapse ema ja isa elasid vabaabielus, mis lõppes umbes 4 aastat tagasi. Lapse isa viskas lapse ema koos lapsega Soomes tänavale, mille tagajärjena nad olid sunnitud tulema tagasi Eestisse elama. Esimesed paar aastat ei tahtnud lapse isa üldse last näha: ta ei käinud külas, ei aidanud, kuigi käis sageli Eestis. Ta ei osalenud kuidagi lapse kasvatamises. Lapse ema palus abi, et saada lapsele koht lasteaias, kuid lapse isa keeldus. Praegu on laps 7-aastane ja sellel sügisel, õppeaasta alguses läks esimesse klassi. Kooliga oli samamoodi - lapse isa ütles, et lapse ema peaks sellega ise tegelema. Iga lapse ema abipalve puhul lapse isa keeldus, põhjusel, et on hõivatud või haige (arvatavasti alkoholist). Mõne aja pärast meenus lapse isale, et tal on poeg, ja palus võimaldada temaga kohtumisi. Lapse ema lasi last näha, kui ta ei olnud hõivatud, vaid alguses ainult tema juuresolekul (kuna lapse isa on tasakaalutu inimene). Lapse ja isa kohtumised lõppesid alati sellega, et laps oli hüsteerias, nuttis ja karjus, et isa lahkuks, sest lapse isa tõstis tema peale alati häält, solvas ja sõimas. Mõnikord lapse ema oli sunnitud lihtsalt lapse isa enda kodust välja viskama, sest laps ütles talle hüsteerias, et ei taha teda enam näha. Lapse isa ilmus kord 4 kuu jooksul ja kogu aeg see lõppes sama konfliktiga. Peale neid juhtumeid keeldus laps ka telefoni teel temaga rääkimast. Lapse eelmise aasta sünnipäevaks tuli lapse isa esimest korda kingitusega, muud ta kunagi ei ostnud. Kui laps ja isa hiljem mänguväljakule läksid, kaotas lapse isa uuesti kannatuse ja hakkas karjuma, sõimama, haaras lapsel kõrist ja ähvardas talt kingituse ära võtta. Lapsel tekkis hüsteeria sellisest isa käitumisest, laps nuttis ja ütles jälle, et ei taha isa enam näha.
5.Lapse isa elab Soomes, Eestis tal pole korterit. Absurdne on last üürikorteritesse kaheks päevaks ööbimistega viia, kus lapse jaoks pole midagi (lauda koduse töö tegemiseks, voodit, tema riideid). Nädalavahetustel on lapsel vaja kooli koduseid ülesandeid teha, laps käib ka ujumistrennis, last tuleb pesta jne. Isa ei teinud seda kunagi ja ei olnud sellest varem ka huvitatud. Lapse ema pööras korduvalt lapse isa tähelepanu sellele, et lapsele tuleb ka midagi söömiseks ette valmistada nädalavahetustel, kuid isa toidab last kohtumiste ajal tanklas või Mcdonalds’is kord päevas. Samuti on lapse ema selle vastu, et laps veedaks ööd alkoholi tarvitavate võõraste juures (lapse isa tuttavad, kelle juures ta ööbib, kui tuleb Eestisse). Kord viis lapse isa lapse Valgasse, kus elavad tema ema ja isa, kuid kes samuti istuvad oma korteris ja suitsetavad kodust lahkumata. Vanaisa on sageli joobes ja laps magas seal isaga samal diivanil ning hingas sisse sigaretisuitsu. Last ei saa sinna viia, eriti kuna laps on allergiline.
6.Mitu korda tuli lapse isa kohtumistele lapsega alkoholi jääknähtudega ja tal oli nii halb olla, et ta ise lahkus 5-10 minuti pärast. Lapse isal on alkoholisõltuvus, mille osas ta sai vastavat ravi (kodeerimine). Lapse isalt on mitmel korral võetud ära juhiluba joobes juhtimise eest (ema andmetel vähemalt 4 korda). Lapse isa süül juhtus avarii lapse juuresolekul. Lapse ema kardab
2-22-10357 last anda pikemaks ajavahemikuks sellisele inimesele, kes võib purjuspäi rooli taha istuda ja kes on ka inimeste peksmise eest karistatud.
7.Peale isaga kohtumist on laps rahutu, öösel magab halvasti, karjub ja nutab unes. Kuna lapse isa on närviline, siis igal kohtumisel karjub ta lapse peale ning sõimab teda. Pärast isaga jalutuskäike jäi laps sageli haigeks. Kõik see juhtus seetõttu, et lapse isa ei tunne oma last ja tema vajadusi. Viimane lapse ja isa kohtumine toimus 31.08.2022. Ka siis oli lapse isa agressiivne. Kõige parem oleks, kui isa kohtumised lapsega toimuksid lapse ema juuresolekul, kuna isa lapse eest ei hoolitse. Eriti oluline on see, et laps ise ei taha isaga kontakti luua. Last ei saa sundida isaga suhtlema ja lapse ema näeb, kui ebaturvaline see võib olla. Lapse isa ei osalenud lapse kasvatamises ega tea, kuidas oma lapse eest hoolitseda. Teda ei ole kunagi huvitanud, kuidas tal lasteaias läheb. Lapse isa ei tunne oma last – kuidas ja millal teda toita, kes on lapsel perearst, kus asuvad ja millised on lapsel trennid, mis koolis ja eelkoolis laps käis jne. Lapse isa arusaama kohaselt tähendab lapse kasvatamine karjumist. Lapse isal ei jätku kannatlikust lapsega suhelda ja osaleda lapse kasvatamises.
8.Lapse ema saab aru, et lapse elus peaks olema isa. Lapse ema näeb selleks võimaluse nädalavahetustel üle nädala. Nii säilib ka emal võimalus veeta aega koos lapsega terve nädalavahetuse. Nädalavahetustel on lapsel ujumistrennid, mis toimuvad laupäeviti kell 14.00 kuni 15.00 ja pühapäeviti kell 12.00 kuni 13.00. Seega oleks lapse isal võimalik lapsega kohtuda pärast trenni ja lapse lõunat, 2-3 tunniks selliselt, et laps oleks kindlasti kell 20.00 juba kodus tagasi, kuna kell 20.00 on laps juba reeglina voodis. Lapse ema on selle vastu, et isa ja lapse kohtumised toimuksid ööbimistega. Käesoleval hetkel ei saa rääkida lapse ja isa pikematest kohtumistest. Lapse isa avalduses pakutud lapse ja isa suhtluskorra graafik ei vasta lapse huvidele ning on lapse jaoks kahjulik. Teiste menetlusosaliste seisukohad
9.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et lapse isa võiks kohtuda lapsega igal teisel nädalavahetusel, võttes lapse tema kodust laupäeval ja pühapäeval ajavahemikul kella 12st 18-ni ning tuues tähtaja lõppedes sinna tagasi. Sellise korra puhul saab laps veeta ühe nädalavahetuse vahelduvalt ka emaga. Selline kord võiks lõppeda sellel aastal ja uuel aastal, kui laps on isaga harjunud, võiks laps isaga kohtuda väljapakutud viisil üle nädala nädalavahetuseti.
10.Tallinna linna arvamuse kohaselt on lapse isa avaldus suhtlemiskorra kindlaks määramiseks põhjendatud. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond leiab, et lapsele on isaga kokkusaamised olulised, laps peab saama takistusteta suhelda ka oma lahus elava vanemaga. Lapsega kooselav vanem peab andma teisele vanemale samuti võimaluse otseseks ning isiklikuks kontaktiks oma lapsega.
11.Valga Vallavalitsuse seisukoha kohaselt elavad XXX aadressil X vanemad. Korteris on lapsele sobivad viibimis-ja elamistingimused. Vanavanemate sõnul on lapselaps koos isaga käinud nende juures 7 aasta jooksul umbes 3 korda. Viimati oli lapselaps koos isaga Valgas nende korteris 2022. a suvel ja viibis seal 3 päeva. Maakohtu määrus ja põhjendused
12.Maakohus rahuldas osaliselt lapse isa avalduse lapsega suhtlemise korra määramiseks. Maakohus määras kindlaks lapse isa ja lapse suhtlemise korra alljärgnevalt:
2-22-10357 -
Laps viibib isa juures (Tallinnas asuvas hotellis või Tallinnas isa üüritud korteris või Viljandis vanavanemate juures) iga kuu paarisnädala nädalavahetusel reede õhtul kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.00-ni. Lapse üleandmine toimub lapse kodus.
-
Kui lapsel on üritusi või huviringe, kus laps peab või soovib osaleda, korraldab lapse viimise ja toomise ja vajadusel viibib koos lapsega üritusel lapsevanem, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt on.
-
Paarisaastatel viibib laps 23.12-24.12 emaga ja 25.12-26.12 isaga. Paaritutel aastatel viibib laps 23.12.-24.12 isaga ja 25.12.-26.12 emaga.
-
Paarisaastatel viibib laps III ja IV koolivaheaja isaga ja I ja II koolivaheaja emaga. Paaritutel aastatel viibib laps III ja IV koolivaheaja emaga ja I ja II koolivaheaja isaga.
-
Suvekuudel viibib laps iga kuu 10 järjestikust päeva emaga ja 10 järjestikust päeva isaga. Vanemad lepivad suvised kohtumiste ajad kokku iga aasta 31. märtsiks. Vanemate vahelise kokkuleppe puudumisel on laps emaga iga suvekuu viimasel kümnel päeval ja isaga suvekuu esimesel kümnel päeval.
-
Kumbki vanem peab lapse sünnipäeva suhtluskorra ajal. Vanem võib tulla teise vanema juurde või mujale, kus laps viibib, last õnnitlema lapse sünnipäeva päeval.
-
Ema sünnipäeva või päeva, millal ema sünnipäeva peetakse, on laps emaga. Isa sünnipäeva või päeva, millal isa sünnipäeva peetakse, on laps isaga. Vanem, kelle sünnipäev on, tuleb lapsele teise vanema juurde või mujale järele eelmise päeva õhtul kell 20.00.
-
Vanavanemate sünnipäeval võtab vanem, kelle emal või isal on sünnipäev, lapse sünnipäeva eelsel õhtul kell 18.00 ja viib lapse tagasi järgmisel päeval kell 20.00.
-
Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga.
-
Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapse tema kodust isadepäeva eelsel õhtul kell 18.00 ja viib tagasi koju isadepäeva õhtul kell 20.00.
-
Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, võtab ema lapse isa juurest emadepäeva eelsel õhtul kell 18.00.
-
Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st e-kirja või SMS-i teel.
-
Vanemate kokkuleppel võivad toimuda isa ja lapse täiendavad kohtumised.
Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäeti Eesti Vabariigi kanda.
13.Suhtlemise kord peab olema määratletud selgelt, lühidalt ja lihtsalt ning teiseks olema täidetav. Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Avalduse nõue sisaldab sätteid, mida ei ole suhtluskorra vaidluses kohtul õiguslikult võimalik rahuldada (hooldusõiguse küsimus). Suhtluskorra määratlemisel peavad olema välistatud
2-22-10357 kokkuleppimiskohustusega sätted. Samuti ei ole kohtumäärusega õigusliku sisutuse tõttu mõtet „anda“ vanematele õigusi ega panna neile kohustusi, mis tulenevad seadusest.
14.Karistusregistri andmetel puudub lapse isal kehtiv karistus. Politsei-ja Piirivalveameti andmetel ei ole lapse isa Karistusregistrisse kantud. Lapse isa oli kahtlustatav/süüdistatav kriminaalmenetluses 10 ja rohkem aastat tagasi. Kohus ei ole tuvastanud, et isa ja lapse koosveedetud ajal oleks isa lapse suhtes vägivalda kasutanud või muul viisil lapsele ohtlik olnud. Seni kuni isa ohtlikkus ei ole tõendatud, tuleb eeldada, et isa ei kujuta lapsele ohtu. Asja materjalidest nähtub vanemate negatiivne suhtumine teineteise suhtes, kuid tõendite pinnalt ei saa teha tõsikindlat järeldust vanemate vahelise tõsise füüsilise vägivalla esinemise väite kohta.
15.Eelduslikult saab igat lapsevanemat pidada võimeliseks oma last kasvatama ja tema eest igapäevaselt hoolitsema ning vastupidist tuleb tõendada. Asjas ei ole esitatud kaalukaid põhjusi, mille alusel leida, et isa vanemlikud võimed ei küüni vajalikule tasemele. Isegi kui oleks võimalik tuvastada, et vanematel on oluliselt erinevad kasvatusmeetodid ja arusaamad kasvatuse küsimustes, ei tähenda see, et ühel lapsevanemal seetõttu vanemlik võimekus puudub. Kohtul puudub alus eelistada üht vanemat teisele tema väidetavalt oluliselt paremate oskuste, kogemuste või suurema pühendumuse tõttu. Seda enam, et praeguses asjas ei ole isale sisuliselt võimaldatudki oma oskusi praktiseerida ja arendada, kuna isa kohtumised lapsega on olnud lühiajalised.
16.Kohus ei pidanud võimalikuks jätta isaga kohtumiste üle otsustamine 7-aastase lapse kanda. Isegi kui isa ja lapse suhe on saanud kannatada seetõttu, et nad ei ole regulaarselt suhelnud, on tõhusaim viis vanema ja lapse suhete taastamiseks ja hoidmiseks, lahuselava vanemaga kontakti suurendamine. Mõlemad vanemad peavad tegema kõik selleks, et lapse üleandmine sujuks tõrgeteta ja liigsete emotsioonideta. Vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks detailse suhtlemiskorra või muudaks kindlaksmääratud suhtlemiskorda. Määruskaebus
17.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub määruskaebuse 28.11.2023 täpsustuse kohaselt muuta maakohtu kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 järgmiselt: -
Lõpetada lapse isa suhtlusõiguse teostamine lapse suhtes kuni lapse täisealiseks saamiseni;
-
Alternatiivselt piirata lapse isa suhtlusõigust lapsega kuni lapse täisealiseks saamiseni, võimaldades lapse isal suhelda lapsega vaid lapse emaga eelnevalt kokku lepitud aegadel ja kohas ning lapse ema juuresolekul;
-
Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et temal ei ole võimalik olemasolevate materjalide põhjal teha asjas uut lahendit, tühistada määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
18.Kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord ei vasta lapse huvidele. On arusaadav, et lapse kasvatamisest peaksid osa võtma mõlemad vanemad. Kuid käesoleva vaidluse lahendamisel on äärmiselt oluline see, et tuleb võtta arvesse poolte eelnevat kogemust lapse kasvatamisel. Nimelt seda, et aastaid isa absoluutselt ei võtnud osa lapse kasvatamisest, ei hoolitsenud lapse eest (ei toitnud last, ei pesnud, ei teinud lapsega koolitunde, ei viinud trenni, ei ravinud jne). Selline olukord ei võimalda lapse isale pikaks ajaks täielikult last üle anda ööbimisega hotellis
2-22-10357 või üürikorteris. See võib kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi, mis mõjutavad lapse vaimset arengut. Laps on emasse kiindunud, kuna kogu lapse elu ehk eelneva perioodi jooksul lapse arendamise ja kasvatamisega tegeles ainult ema.
19.Hotellitube ja ööpäevaseks üürimiseks mõeldud üürikortereid ei loeta kohtadeks, kus lapsel on oma nurk, st mänguasjad, eakohased raamatud, õppimiskoht koolitunde tegemiseks, toit, isiklik magamiskoht jne. Lapsel on allergia (loomade, toimu ja muude ainete osas). Laps võtab püsivalt ravimeid. Üürikorterites ja hotellides on enamuses osas tolmune ning seal võisid eelnevalt olla koerad, kassid ning kasutatud agressiivset kodukeemiat.
20.Kohtumääruse resolutsiooni punktides 2.3.-2.10 ei ole kohus kindlaks määranud lapse isa ja lapse kohtumise/ koos ajaveetmise kohta. Samuti määras kohus lapse ja isa kohtumised kohe koos ööbimistega ilma igasuguse ülemineku perioodita (kohtumääruse resolutsiooni p-d 2.1, 2.3-2.5, 2.7-2.8, 2.10). Lapsele õigusabi korras määratud esindaja oma kirjalikus arvamuses tegi lapsega suhtlemisest järeldused, et lapsel on vaja harjuda ja vaadata, kuidas isa ja lapse suhtlus areneb. Selleks oli soovitatav kaaluda jalutuskäike ja väiksemaid koosolemisi. Kohus ei võtnud antud asjaolu arvesse. Poolte ärakuulamisel toodud info kohaselt kohtus lapse isa lapsega alates septembrist 2022 kuni jaanuarini 2023 vaid ühel korral, mis ei viita sellele, et laps on valmis pikemateks kohtumisteks isaga.
21.Lapsele on isaga koosolemine suur stress, sest ta pole isaga harjunud ja kardab teda väga, ei taha temaga koos olla ja nutab, sest isa kohtleb teda agressiivsete meetoditega. Vältimaks selliseid juhtumeid ja isa mitte päris õiget suhtumist lapsesse, mis mõjub lapsele hävitavalt, ei oleks ööbimised lapse huvides. Lapse ema on seisukohal, et kohus ei arvestanud sisuliselt tema poolt toodud faktiliste asjaoludega. Lapse jätmine isaga ööbimistega pole lapsele ohutu.
22.Põhjendatud ei ole lapse tagasi toomine kell 20.00 (kohtumääruse resolutsiooni p-d 2.7, 2.8, 2.10). Laps läheb juba magama kell 20.00. Arvestades lapse päevakava, tuleb laps tagastada hiljemalt kell 18.00, et ta jõuaks süüa, pesta ja kooliks valmistuda.
23.Laps käib koolis, kuid kohtumäärusest tulenevalt peaks laps veetma lapse isaga isa sünnipäeva/vanavanemate sünnipäevad (kohtumääruse p-d 2.7-2.8). Kui tegemist on koolipäevaga, ei ole õigustatud kooli pooleli jätmine ja lapse andmine isale tema graafikujärgsel päeval üksnes sünnipäevade põhjusel.
24.Vajadust ei ole reguleerida lapse ja ema suhtluskorda (kohtumääruse p 2.5), kuna kohtumenetluses oli lapse isa avaldus lapse ja isa suhtluskorra määramiseks. Menetlusosaliste seisukohad
25.Lapse isa vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Lapse ema selgitus, et laps ei tunne oma isa, on ebaõige. Laps on enne käesoleva kohtuasja algatamist isaga suhelnud. Lapse ema lihtsalt otsustas mingil ajahetkel, et laps ei peaks isaga suhtlema ja tegi kõik endast oleneva, et lapse isa ei saaks lapsega suhelda. Selline suhtlemiskord võimaldab lapsel ja lapse isal ühiseid tegevusi teha ja koos otsustada, mida koos teha. Selline suhtluskord on igakülgselt lapse huvides ja tagab nii lapsele kui ka lapse isale lähedaste suhete säilimise. Lapse ema seisukoha järgi peaks laps viibima üksnes sellistes kohtades, kus ei ole tolmu, loomi ja teisi lapsele allergia tekitajaid. Arusaamatuks jääb, kuidas laps saab käia koolis, kauplustes, külas jne, kui igal pool on erinevaid allergeene. Täiesti usutamatuna tundub, et lapse koolis on kogu koolikeskkond steriilne. Kui laps võtab ravimit allergiliste reaktsioonide vastu, siis puuduvad takistused isa ja lapse majutuskohtade valikul.
2-22-10357 Lapse ema seisukoht, et lapse isa on lapse suhtes agressiivne, ei ole õige. Lapse ema on seisukohal, et laps ei soovi oma isaga suhelda. Pigem on küsimus selles, et lapse ema ei soovi, et laps oma isaga suhtleks ning manipuleerib lapsega kõikvõimalikel viisidel. Paaril-kolmel korral aastas kell 20.00 koju jõudmine ei ole kuidagi lapse huve kahjustav, vaid võimaldab lapsel oma perekonna liikmetega säilitada lähedased suhted. Lapse ema ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, mis võiks kahjustada last ajal, mil laps oma isaga suhtleb ja koos aega veedab.
26.Lapsele määratud esindaja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, kuid parandada tuleks resolutsiooni punkti 2.1, kuna tegelikult elavad lapse isa vanemad Valgas mitte Viljandis. Koolilapsena on laps olnud paratamatult sunnitud suhtlema võõraste inimestega. Kohtumenetlus on väldanud juba seitse kuud ja selle aja vältel oli lapsel võimalus isaga suhelda, mistõttu ei ole üleminekuperioodi kehtestamine vajalik. Koolilapse tagasitoomine kell 20.00 toimub üksnes mõnel korral aastas ja seda ei ole vaja muuta, sest suhtlemise kord kehtestatakse lapse tulevikku silmaspidavalt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hotell ja üürikorter on ainuvõimalik lahendus olukorras, kus lapse isa elab Soomes.
27.Tallinna linn toetab määruskaebust ja leiab, et maakohus ei ole arvestanud lapse huvidega. 03.04.2023 toimus vestlus lapsega, millest selgus, et ta ei ole näinud ega suhelnud oma isaga alates augustist 2022. Vestlusest lapsega selgus, et ta ei soovi suhelda isaga koos ööbimistega, kuna kardab, et isa hakkab jälle tema peale karjuma või teda lööma. Lapse sõnul on isa väga impulsiivne ning iga vale liigutuse peale karjub või kasutab ebatsensuurseid väljendeid. Lapse sõnul puudub tal kontakt oma isapoolsete vanavanematega ja vanavanemad omakorda ei ole ka lapse vastu huvi tundnud. Lapse isal tuleb läbida vanemlusprogramm „Hoolivad isad“, mis on loodud selleks, et senisest enam ja paremini kaasata isasid laste kasvatamisse ning seeläbi tagada oma laste turvalisus ja heaolu. Kohtumised lapsega peavad olema esialgu kaks korda kuus ööbimiseta. Kohtumised võiksid toimuda mänguväljakul või mängutoas. Kui laps harjub sellega, et tal on isa ja tekib hea kontakt isaga, siis võib lapse isa võtta lapse ööbimisega enda juurde, kuid selleks peavad olema vastavad tingimused. Menetluse edasine käik
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
29.Lapse ema esitas 07.07.2023 menetlusdokumendi koos taotlusega täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Lapse isal puudub töökoht ja lapse isa on töötu vähemalt juba kaks aastat, tal on laenukohustused ja võlgnevus kommunaalkulude eest. Sellest tulenevalt on ilmselge, et lapse isal ei ole plaanis üürida korterit või maksta hotelli eest lapsega kohtumistel, vaid ööbida oma sõprade juures.
30.Lapse ema esitas 29.11.2023 seisukoha, milles teatab, et alates juulist kuni novembrini 2023, st viimase 5 kuu jooksul kohtus lapse isa lapsega vaid ühe korra. Lapse ema ei olnud sellele vastu ning lapse ja isa kohtumine kestis ühe tunni. Lapse isa tõi lapse tagasi koju, laps nuttis ning karjus, et ei soovi enam isaga kohtuda, kuna isa haaras tal valusalt kehast. Sama ajavahemiku jooksul lapse isa helistas lapsele vaid kaks korda. Laps võttis telefoni vastu ning ütles isale, et ei soovi temaga rääkida ega kohtuda. Tänasest olukorrast on näha, et laps ei ole valmis ja kategooriliselt ei soovi isaga kohtuda reedest pühapäevani, seejuures ööbimistega.
31.Lapsele määratud esindaja leiab 30.11.2023 seisukohas jääb esindaja endisele seisukohale, et kohtumäärus on lapse huve arvestav.
2-22-10357
32.Tallinna linn jääb oma 05.12.2023 seisukohas varasemale seisukohale. Lapse isa kohtub lapsega väga harva ning lapse isa ei ole võimeline suhtlusgraafikut täitma. Lapse ja isa vahel puudub lähedane suhe ja laps on isast võõrandunud. Lapse ja isa suhete taastamiseks võiks korraldada kohtumised Tallinna Perekeskuses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel osaliselt tühistamisele osas, milles maakohus määras suhtlemise korra koheselt kohtumääruse jõustumisel selliselt, et laps on isaga kahel nädalavahetusel kuus koos ööbimisega (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.1) ning osas, milles maakohus määras lapse isale õiguse olla lapsega jõulude ajal 2 päeva järjest koos (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.3) ning koolivaheaegadel (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.4) ja suvekuudel koos (maakohtu määruse resolutsiooni p 2.5). Ringkonnakohus teeb sellise suhtlemise korra võimalikuks ühe aasta möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning määrab, et kuni selle ajani on lapse isal õigus lapsega kohtuda kahel nädalavahetusel kuus päevasel ajal kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni. Samuti määrab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse korras sellise päevase suhtlemise korra viivitamatult kohtumääruse tegemisest kuni kohtumääruse jõustumiseni. Lisaks tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punktides 2.7, 2.8, 2.10 ja 2.11 märgitud suhtlemise korra osas, milles lapse vanem võtab lapse punktides 2.7, 2.8, 2.10 ja 2.11 märgitud tähtpäevale eelneval õhtul enda juurde. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
34.Esmalt lahendab kolleegium veel lahendamata taotlused. Lapse ema esitas 25.03.2023 määruskaebuses ja 07.07.2023 menetlusdokumendis taotlused dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja palub võtta asja juurde nimetatud menetlusdokumentide lisad – väljavõte lapse digiloost ja menetlusdokument tsiviilasjas nr 2-23-6230. Lapse ema soovib lapse digilooga tõendada, et lapsel esineb allergia, mis takistab tal ööbimast hotellides ja üürikorterites. Menetlusdokumendiga tsiviilasjas nr 2-23-6230 soovib lapse ema tõendada, et lapse isa on töötu ja majanduslikult halva olukorra tõttu ei suuda täita lapsega suhtlemise korda (üürida korterit või võtta hotellituba). TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab täiendavad tõendid vastu, kuna tegemist on asjakohaste tõenditega.
35.Lapse isa esitas avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja vanemad vaidlevad käesolevas asjas eelkõige selle üle, kas lapse huvides on anda lapse isale õigus lapsega suhtlemiseks koos ööbimistega. Vanema õiguste määramisel lapse suhtes tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus. Seejuures tuleb kohtul arvestada lapse ja mõlema vanema õigusi ning kaaluda kõiki asjaolusid, mis suhtluskorra määramise eesmärke mõjutavad. Kohtul tuleb kaalumisel arvestada kõiki neid asjaolusid, mis võivad lapse heaolu ja arengut mõjutada. Tsiviilasja vaatab esimesena läbi maakohus (TsMS § 9 lg 3, § 11 lg 1), kuulates võimalusel ära kõik puudutatud isikud, hinnates kõiki asjaolusid vahetult ning kujundades menetluses kõikide asjaolude kaalumise põhjal seisukoha. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Lapse ema ei ole nõus maakohtu poolt määratud suhtlemise korraga ja tema põhiline vastuväide seisneb selles, et maakohus ei ole arvestanud lapse huvidega. Ringkonnakohus nõustub lapse emaga, et maakohus ei ole resolutsiooni punktis
2.1.kohaldatud suhtlemise korra osas (laps viibib isa juures (Tallinnas asuvas hotellis või
2-22-10357 Tallinnas isa üüritud korteris või Viljandis vanavanemate juures) iga kuu paarisnädala nädalavahetusel reede õhtul kella 18.00-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.00-ni) kaalutlusõigust kohaselt teostanud ega arvestanud lapse huvidega. Maakohus on põhjendanud sellise suhtlemise korra määramist sellega, et eelduslikult on iga lapsevanem võimeline lapse eest hoolitsema ja kohus ei saa isaga kohtumiste üle otsustamisel lähtuda üksnes 7-aastase lapse arvamusest. Ringkonnakohtu hinnangul on selline põhjendus esiteks ebapiisav ja teiseks ei ole maakohus arvesse võtnud konkreetse vaidluse asjaolusid.
36.Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus küll arvestanud lapse isa õigusega lapsega kohtuda, kuid on jätnud seejuures arvestamata asjaolud, et lapse isa on lapsega kohtunud vaid väga vähestel kordadel ilma ööbimiseta (lapse ema ja eestkosteasutuse väitel poole aasta jooksul ühe korra ja sedagi üksnes tund aega) ning lapse isal puuduvad kogemused lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Maakohtu määratud suhtlemise kord, mille kohaselt lapse isa saab lapsega olla koos kaks korda kuus terve nädalavahetuse (2 päeva ja 2 ööd), ei arvesta sellega, et laps on elanud põhiliselt koos emaga, ema on tema eest hoolitsenud ja laps on emasse kiindunud. Samuti ei arvestanud maakohus sellega, et lapse isa on enda käitumisega (argessiivsed kasvatusmeetodid ja karjumine lapse peale) põhjustanud lapses vastumeelsuse isaga kohtumiste osas. Ehkki suhtlemise korra kindlaksmääramisel ei saa ainumääravaks pidada lapse tahet, siis ei saa lapse arvamust suhtlemise korra määramisel ka tervikuna kõrvale jätta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa antud olukorras pidada põhjendatuks ja lapse huvides olevaks lapse isa viibimist lapsega mitu päeva ja ööd järjest. Selline järsk üleminek kohtumistelt ühest korrast poole aasta jooksul kahele korrale kuus terve nädalavahetuse ulatuses, ei ole lapse emotsionaalsele seisundile hea, eriti arvestades lapse isa käitumist lapsega. Sellele on viidanud oma arvamustes põhjendatult ka eestkosteasutus. Ringkonnakohus muudab eeltoodu tõttu lapsega ööbimiste osas maakohtu määruse resolutsiooni.
37.Ringkonnakohus ei nõustu aga lapse ema määruskaebuses esitatud taotlusega jätta lapse isa poolsed lapsega kohtumised kuni lapse täisealiseks saamiseni üldse ära. PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Lapse isal on õigus lapsega kohtuda ja tema elus osaleda ning kohus peab hea seisma selle eest, et lapse ja vanema suhted taastuksid. Lapse ema soovi arvestamisel võõranduks laps isast aga täielikult ja seda suhet oleks hiljem veel raskem taastada. Mida vähem isa lapsega koos viibib, seda vähem omandab isa oskusi lapsega tegelemiseks ja lapse hooldamiseks. Seega on võimalikult sagedasem suhtlemine lapsega aluseks ka sellele, et isal on paremad võimed lapse eest hoolitsemisel.
38.Alternatiivselt on lapse ema leidnud, et lapse isa suhtlemist lapsega tuleks piirata kuni lapse täisealiseks saamiseni. Eestkosteasutus on asunud seisukohale, et lapse ja isa kohtumised peaksid esialgu olema kaks korda kuus ööbimiseta ning alles hiljem, kui laps ja isa saavutavad parema kontakti, võib laps jääda isa juurde ööbima. Ringkonnakohus nõustub sellega, et esialgu on lapse huvides määrata suhtlemise kord selliselt, et lapse isa kohtub lapsega päevasel ajal kahel nädalavahetusel kuus – paarisnädala laupäeval ja pühapäeval (mõlemal päeval kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni), arvestades seejuures lapse päevakava, huviringe ja trenniaegasid. Nii laupäeval kui ka pühapäeval suhtlemise korra määramine annab lapse isale võimaluse paindlikumalt arvestada Soomest tulekuga ja Eestis viibimisega. Seejuures ei pea
2-22-10357 ringkonnakohus vajalikuks määrata kindlaks kohtumiste kohta, vaid see jääb lapse isa otsustada. Arvestada tuleb siiski sellega, et kohtumiste koht peab lapse jaoks olema sobiv (välistatud peab olema alkoholi tarvitamine ja suitsetamine lapse juuresolekul). Ringkonnakohus nõustub lapse emaga, et arvestades lapse päevakava, tuleb laps koju tagasi tuua hiljemalt kell 18.00, et laps jõuaks kooliks valmistuda, süüa, pesta ja magama minekuks valmis sättida.
39.TsMS § 551 lg 1 kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Kohus saab reguleerida vanema ja lapse õigussuhet, eelkõige vanema ja lapse suhtlemise korda kohtumenetluse ajaks (PKS § 143 lg-d 21 ja 5). Abinõu võib koormata kõiki menetlusosalisi üksnes määral, mida võib pidada lapse huve ja kõiki asjaolusid arvestades põhjendatuks, hoidmaks ära lapse heaolu kahjustamist (§ 378 lg 4) (vt ka RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 35). Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud punktis 38 märgitud päevaste kohtumiste koheseks rakendamiseks tuleb nimetatud kord käesolevas asjas kohtu omal algatusel määrata kohtumenetluse ajaks kuni määruse jõustumiseni esialgse õiguskaitsena. Ringkonnakohtu hinnangul ei koorma see menetlusosalisi ülemääraselt ning arvestab lapse isa ja lapse huvisid. Lapse isal on õigus ja kohustus lapsega kohtuda (PKS § 143 lg 1) ning kohustus lapse eest hoolitseda (PKS § 124 lg 1). Selleks, et lapse isa saaks enda õigusi ja kohustusi täita, tuleb talle lapsega kohtumised tagada koheselt. See on ka lapse enda huvides, kuna võimaldab lapsel tasapisi, enne pikaajalisi kohtumisi, isaga harjuda ja väldib lapse edasist isast võõrandumist. TsMS § 551 lg 2 kohaselt peab kohus enne alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist küsima tema elukohajärgse valla- või linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid. Ringkonnakohus ei pea antud juhul vajalikuks Tallinna linna seisukohta täiendavalt küsida, kuna Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) on juba avaldanud arvamust ja on korduvalt leidnud, et lapse kohtumised isaga peavad esialgu toimuma ööbimiseta (tl 137 ja tl 163). TsMS § 551 lg 1 järgi tehtav esialgse õiguskaitse rakendamise määrus kuulub § 467 lg 5 järgi viivitamatule täitmisele.
40.Kolleegium selgitab, et kohus võib PKS § 143 lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Seda võib kohus otsustada ka omal algatusel (PKS § 143 lg 5) (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-138-16, p 20). Ehkki lapse ema alternatiivset suhtlemise korra avaldust ei esitanud, saab kohus omal algatusel määrata suhtlemise korra selliselt, et lapse isa saab lapsega kohtuda ka pikemaajaliselt, kuid üleminekuajaga, milleks on 1 aasta alates kohtumääruse jõustumisest. Ringkonnakohtu hinnangul võiks regulaarselt lapsega 2 korda kuus koosolemise järgselt lapse ja isa suhe ühe aastaga taastuda selliselt, et laps saab isaga koos olla ka pikemalt (sealhulgas öösiti). Lapsega koos pikemajaliselt koosviibimine annab lapse isale võimaluse last paremini tundma õppida ja lapsele samamoodi isaga harjuda. Koheselt pole see aga võimalik, kuna laps kardab isa ja lapse isa käitumismaneerid pole kohased lapse eest hoolitsemisel. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas määruses toodud suhtluskorra ja soovituste järgimisel lapse isa poolt on võimalik, et lapse isa käitumine paraneb ja tekib lapse usaldus isa suhtes.
41.Maakohus määras resolutsiooni punktis 2.3, et paarisaastatel viibib laps 23.12-24.12 emaga ja 25.12-26.12 isaga. Paaritutel aastatel viibib laps 23.12.-24.12 isaga ja 25.12.-26.12 emaga. Samuti määras maakohus resolutsiooni punktis 2.4, et paarisaastatel viibib laps III ja IV koolivaheaja isaga ja I ja II koolivaheaja emaga. Paaritutel aastatel viibib laps III ja IV
2-22-10357 koolivaheaja emaga ja I ja II koolivaheaja isaga. Resolutsiooni punktis 2.5 määras maakohus, et suvekuudel viibib laps iga kuu 10 järjestikust päeva emaga ja 10 järjestikust päeva isaga. Tulenevalt sellest, et lapse isale ei ole lapse huvides võimalik anda õigust lapsega pikaajalisteks kohtumisteks koheselt, tuleb ka nende maakohtu määruse resolutsiooni punktide osas määrata, et need kohalduvad ühe aasta möödumisel kohtumääruse jõustumisest.
42.Samuti nagu päevaste kohtumiste puhul, ei pea ringkonnakohus ka hilisemate pikaajalisemate kohtumiste puhul vajalikuks määrata kindlaks kohtumiste kohta, kuna see annab lapse isale suurema valiku ööbimiskoha valikul, kuid endiselt tuleb arvestada sellega, et kohtumiste ja ööbimise koht peab lapse jaoks olema sobiv (välistatud peab olema alkoholi tarvitamine ja suitsetamine lapse juuresolekul).
43.Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et lapse isa raske majanduslik seisund mõjutaks suhtlemise korra määramist. See, milline on lapse isa majanduslik olukord aasta pärast, pole hetkel teada ja pealegi ei võta see lapse isalt ära õigust lapsega kohtuda.
44.Määruskaebuse lisana esitatud lapse digiloo kohaselt on lapsel allergia tolmulestade ja kassikarvade vastu (tl 127-129). Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et kõik hotellitoad ja üürikorterid oleksid kindlasti tolmused ja põhjustaksid lapsel allergiahoogu. Nähtuvalt lapse ema seisukohtadest võtab laps ravimeid, mis aitavad tal allergiat kontrolli all hoida. Seega ei pea ringkonnakohus põhjendatuks piirata lapse isal lapsega koos viibimise koha valikut tulenevalt lapse tervislikust seisundist.
45.Ringkonnakohus ei nõustu lapse emaga, et kohtumäärusest tulenevalt peab laps kooli pooleli jätma, kui laps peab veetma lapse isaga isa sünnipäeva või vanavanemate sünnipäevad (kohtumääruse resolutsiooni p-d 2.7-2.8). See, et lapse isale on õigus antud lapsega olla enda sünnipäeval või lapse vanavanemate sünnipäeval koos, ei tähenda, et laps ei peaks koolipäeval koolis olema. Küll aga ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud maakohtu määruse resolutsiooni p 2.7 teine lause - vanem, kelle sünnipäev on, tuleb lapsele teise vanema juurde või mujale järele eelmise päeva õhtul kell 20.00. Samuti maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.8 osas, milles vanem võtab lapse vanavanemate sünnipäeva eelsel õhtul enda juurde ning punkt 2.10 osas, milles lapse isa võtab lapse isadepäevale eelneval õhtul enda juurde. Lapse isa ei ole esile toonud, mis põhjusel esineb vajadus ja kuidas oleks lapse huvides laps sünnipäevade ja isadepäeva eelsetel õhtutel kodust ära tuua. Sünnipäevade ja isadepäeva pidamiseks piisab lapse kohalolekust ka päevasel ajal (kui sünnipäev langeb koolipäevale, siis pärast koolitunde). Kuna lapse ema vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses, peab ringkonnakohus vajalikuks ja võimalikuks muuta ka maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.11 (kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele, võtab ema lapse isa juurest emadepäeva eelsel õhtul kell 18.00), osas, milles lapse ema saab lapse võtta enda juurde emadepäeva eelsel õhtul, kui tegemist on isaga veedetava nädalavahetusega. Ka sellisel juhul piisab emadepäeva pidamiseks sellest, kui laps on ema juures päevasel ajal. Ringkonnakohtu hinnangul on ka tähtpäevadel põhjendatud ja lapse huvides lapse koju tagasi toomine kell 18.00. Selguse huvides täiendab ringkonnakohus nimetatud tähtpäevade osas määruse sõnastust, et vanem peab seejuures arvestama lapse koolipäeva, huviringi ja trenniga.
46.Kolleegium rõhutab, et vanemad võivad kokkuleppel ja lapsele sobivalt muuta suhtlemise aegasid. See eeldab mõistlikku omavahelist läbisaamist. Nii nagu maakohtus, jätkub ka ringkonnakohtus lapse vanemate teineteise süüdistamine. Vanemad peavad lapse huvides sellise käitumise lõpetama. Samuti peab lapse isa, kui tahab lapsega paremat kontakti saavutada, jälgima oma käitumist ning lapsega leebemalt suhtlema ja jälgima lapse juuresolekul
2-22-10357 kasutatavat sõnavara. Samuti võiks lapse isa kaaluda eestkosteasutuse poolt soovitatud vanemlusprogrammi „Hoolivad isad“ läbimist.
47.TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 teise lause alusel jätab kolleegium avaldaja ning puudutatud isikute ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud nende endi ning lapsele riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu Eesti Vabariigi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.