2-16-4619
Määruse tegemise aeg ja koht
11. mai 2016, Jõhvi kohtumaja, kell 16.00
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Kiviõli linna (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu) avaldus D. P.`i pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes.
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine 02. mai 2016 nende Avaldaja:
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad
ja
Kiviõli linn (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu, RK 75005162, asukoht Keskpuiestee 20, 43199 Kiviõli, e-post [email protected] )
Avaldaja esindaja:
Tatjana Pääro (volikirja e-post [email protected] )
Võlgnik (pärandaja)
pärandvara
Ajutine pankrotihaldur:
Tiia Kalaus (Fortuuna 1, Tartu 50603, tel: 7 407 662; 504 6694, e-post: [email protected] ).
xxx,
surnud
alusel,
xxx)
Rahuldada Kiviõli linna (Kiviõli Linnavalitsuse kaudu) avaldus D. P.`i pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes.
Kuulutada välja D. P.`i pärandvara pankrot 11. mail 2016 kell 16.00.
Nimetada D. P.`i pärandvara pankrotimenetluses pankrotihalduriks Tiia Kalaus (Fortuuna 1, Tartu 50603, tel: 7 407 662; 504 6694, e-post: [email protected] ).
Võlausaldajate esimese üldkoosolek toimub 30. mail 2016 kell 11.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas saalis nr 8, Kooli 2 a, Jõhvi.
Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne
pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Teha kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e tasuks 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot 72 senti (sh maksud). Nimetatud summa mõista välja D. P.`i pankrotivara arvelt OÜ CiviLex arveldusarvele nr. EE312200221055387366 AS-s Swedbank.
Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus`e kulude suuruseks 85 (kaheksakümmend viis) eurot 25 senti (sh käibemaks). Nimetatud summa mõista välja D. P.`i pankrotivara arvelt OÜ CiviLex arveldusarvele nr. EE312200221055387366 AS-s Swedbank.
Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.
Viru Maakohtu 28. märtsi 2016 kohtumäärusega algatas kohus D. P.`i pankrotimenetluse. Ajutiseks pankrotihalduriks määras kohus Tiia Kalaus`e.
pärandvara
Ajutine haldur esitas 21.04.2016 kohtule kirjaliku aruande, mille kohaselt ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt, maksuametilt ja teiste, menetlusega seotud isikute poolt esitatud materjalidest. Võlgniku üldandmeteks on: D. P., isikukood xxx, surnud xxx.a. Pärimismenetluses on pankrotiavalduse kohaselt notar Ülle Mesi poolt 23.02.2016 väljastatud pärimistunnistus, mille kohaselt on D. P. pärijaks kohalik omavalitsusüksus, seega Kiviõli linn. Pärimismenetluses viidi läbi üleskutsemenetlus, kus pärijaid üle ei astunud. Rahvastikuregistri andmetel oli D. P. perekonnaseisult surma hetkel vallaline. Rahvastikuregistri andmetel oli pärandajal kaks järeltulijat: D. Go. ja J. G. Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registrite, krediidiasutuste, kohtutäituri, notari poolt esitatud materjalidest ja antud selgitustest. Pärimismenetluses on kohtutäitur Kristel Maalman teostanud D. P. pärandvara inventuuri.
Kinnisvara: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel on pärandaja nimele registreeritud korteriomand, registriosa nr xxx, asukohaga xxx, Kiviõli linnas Ida-Virumaal. Korteriomand on omandatud pärandaja poolt 2001.aastal. Kinnistusraamatu III jaos ja IV jaos kanded puuduvad. Kohtutäituri hinnangul on korteriomandi väärtus 3500 eurot. Arvestades asjaolu, et korter on seisnud kasutuseta alates 2011. aastast ja tegemist on 2-toalise korteriga, siis on selle väärtus tavamüügihinnast lähtuvalt pankrotimenetluses kiirmüügina kindlasti madalam, mistõttu hinnang 3500 eurot on eelduslikult tõenäoline, kuid pigem on selle väärtus ca 2000-3000 eurot. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti andmetel pärandaja nimele sõidukeid registreeritud ei ole ega ole olnud. Muu vallasvara: Muud vallasvara pärandajal tuvastatud ei ole. Pärandaja isiklikel esemetel eelduslikult puudub realiseerimisväärtus ning neid pole pankrotivarasse võimalik arvata. Esemed, mis asuvad pärandajale kuuluval elamispinnal võib nendel oleva väärtuse korral realiseerida koos kinnisasjaga ning eraldi võetavalt need väärtust ei oma. Rahalised vahendid: Pärandajal olid avatud arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: EE532200221014220655 Swedbank, konto jääk on negatiivne alates 10.11.2008 summas 59,95 krooni ehk 3,83 eurot; EE1010100103082850105 SEB Pank, konto jääk 0,00 eurot; EE233300335824200007 Danske Bank, konto suleti 17.11.2010. Kontodel ei ole toimunud tehinguid pärast pärandaja surma. Pärandaja on liitunud kogumispensioniga ning tema nimele on avatud pensionikonto nr 99802398345, millel on 185.365 Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 50 osakut, mille väärtus fondi valdaja andmetel seisuga 31.03.2016 oli 235,63 eurot. Käesoleval ajal võib väärtus olla muutunud, see sõltub osakute tagasimüügi päeval kehtivast osaku väärtusest. Väärtpaberikeskuse andmetel väärtpaberikontot pärandaja nimele registreeritud ei ole. Nõuded kolmandate isikute vastu Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Osalus ühingutes Äriregistri andmetel puuduvad pärandajal seosed äriühingutega. Seega, ajutine haldur on tuvastanud, et pärandvarasse kuuluva korteriomandi väärtus on ca 20003000 eurot (kiirmüügi väärtus) ning pensionikonto osakute eelduslik väärtus ca 230 eurot. Kokku võib pärandvara väärtuseks hinnata kuni 3300 eurot. Andmed võlgniku kohustuste kohta: Ajutisele haldurile teadaolevalt on pärandvaral alljärgnevad kohustused: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja registri andmetel on D. P.`i vastu algatatud täitemenetlustest käesolevaks ajaks lõpetamata 3 täitemenetlust, mis on kohtutäitur Urmas Tärno menetluses. Kõik kolm täiteasja on algatatud AS Ühisteenused nõude sissenõudmiseks 2007. aastal. Tegemist on eelduslikult väärteomenetluses väljamõistetud trahvinõuetega. Kohtutäituri esitatud nõude kohaselt on nõuete jäägiks täitemenetluse algatamisel välja mõistetud kohtutäituri tasu, alustamise tasu ja täitekulud, mis kolme asja eest moodustavad kokku 164,06 eurot.
Maksu- ja Tolliameti andmetel on pärandajal nõude saldo summas 17,37 eurot maamaksu tasumata jätmisest. AS-le Swedbank nõue kontol olevast võlgnevusest summas 3,83 eurot. Inventuuri kohaselt on Kiviõli Kinnisvarahooldus OÜ teatanud, et korteriomandist tulenevad kohustused pärandaja surma hetkel (xxx) olid 1838,76 eurot ning seisuga 10.12.2014 oli võlgnevus kasvanud 2914,48 euroni. Ajutise halduri hinnangul on käesoleval ajal võlgnevus kommunaalkulude osas eelduslikult veelgi kasvanud (juhul kui pärija ei ole tasunud jooksvaid makseid). Pärandvara arvelt on kohustuslik katta pärija võlad, seega Kiviõli Kinnisvarahooldus OÜ ees tuleb pärandaja võlaks lugeda võlgnevus surma hetkel, s o 1838,76 eurot. Inventuuri kohaselt on Kiviõli Soojus AS teatanud, et pärandaja vastu oli surma hetkel nõue 4076,42 eurot ja seisuga 7.1.2014 oli võla suurus 6176,73 eurot. Ajutine haldur arvestab, et pärandaja vastu on Kiviõli Soojus AS-il võimalik esitada nõuet summas 4076,42 eurot. Notarite hinnangul on võlgnevus, mis on tekkinud pärast pärandaja surma, pärija vastutus. Samas kui pärija võtab pärandi vastu inventuuriga, siis vastutab ta pärandvaraga seotud kohustuste eest pärandvara väärtuse ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei saa välistada asjaolu, et nii Kinnisvarahoolduse kui ka Soojuse nõuded isegi pärandaja surma hetkel võivad olla osaliselt aegunud, sest tegemist on juba pärandaja eluajal tekkinud suuremahulise võlgnevusega ning juhul, kui pole esitatud nõuet kohtule, siis tuleb lugeda see aegunuks TsMS § 146 lg 1 kohaselt pärast kolme aasta möödumist. Muudest täitmata kohustustest ei ole teatatud ajutisele haldurile ega ka pärandvara inventuuri teostanud kohtutäiturile. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on seisuga 21.04.2016 pärandvara vastu esitatavaid nõudeid vähemalt summas 6100,44 eurot. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt eelduslikult ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Pärandvara väärtus prognoositavalt ei kata pärandvaral olevaid kohustusi. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Maksejõuetus on ilmselt välja kujunenud pärast pärandaja surma. Ajutine haldur tutvunud pärandaja vastu esitatud nõuetega täitemenetluses on arvamusel, et pärandajal oli ka eluajal palju nõudeid just väärteomenetluses määratud trahvinõuete osas. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, et pärandaja maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Ajutise halduri arvamus edasise pankrotimenetluse kohta. Ajutise halduri hinnangul pärandvara ei kata pankrotimenetluse kulusid ning selle arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldaja nõudeid. Kuna pärand on vastu võetud inventuuriga, siis vastutab pärija pärandaja kohustuste ees ainult pärandvara ulatuses. Pärandaja kinnisvara ei ole koormatud kolmandate isikute kasuks. Arvestades, et pärandvarasse kuuluva korteri väärtus võib olla 2000-3000 eurot, siis ei jätku vahendeid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Antud hinnang vara väärtuse kohta on siiski väga tinglik ning võimalik, et selline hind on võimalik saada pikaajalise müügiperioodi jooksul. Pankrotimenetluses tuleb vara müüa kiiresti ning vastavalt sellele kujuneb ilmselt ka kiirmüügi hind, mis on tavapärase müügiprotsessi omast ilmselt madalam. Samuti pankroti väljakuulutamisel tuleb arvestada, et enne jaotiste väljamaksmist tuleb kanda massikohustused jooksvate kommunaalkulude osas.
Seega, leiab ajutine haldur, et pärandvarast ei piisa pankroti väljakuulutamisel vajalike pankrotimenetluse kulude tasumiseks vahendeid ning pankrotimenetluse läbiviimiseks oleks vajalik tasuda deposiiti vähemalt 1500 eurot. Samas on ajutine haldur seisukohal, et pankroti läbiviimise tagajärjel pole võimalik pankrotimenetluse kulusid selle tasujale tagastada, sest pärandvara väärtus eelduslikult ei ole nii väärtuslik. Kuivõrd pärija on esitanud pankrotiavalduse ning võtnud pärandi vastu inventuuriga, siis vastutab ta nagunii ainult pärandvara väärtuse ulatuses ning seega on pärijal võimalik pärandvara realiseerida või anda üürile, et tagada jooksvate võlgade tasumine. Juhul, kui võlausaldajad või pärija rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole nõus tasuma, siis teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel: lõpetada D. P. pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade väljaanded Ametlikud Teadaanded; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele.
02. mai 2016 kohtuistungil palus ajutine haldur välja kuulutada võlgniku pärandvara pankrot. Avaldaja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, esitades 26.04.2016 kohtule taotluse pankrotiavalduse läbivaatamiseks ilma avaldaja esindajata.
Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada D. P.`i pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalaus`e. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui pärandvara on maksejõuetu. PankrS § 9 lg 2 kohaselt, võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et pärandvara on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et ajutise halduri nimetamise seisuga lasub pärandvaral kohustusi vähemalt 6100,44 eurot, vara moodustab ca 3300 eurot. Kohus jõuab järeldusele, et pärandvara maksejõuetuks muutumise põhjuseks on võlgniku surm. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pärandvara pankrot. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pärandvara pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalaus`e D. P.`i pärandvara pankrotimenetluses pankrotihalduriks.
Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 30. mail 2016 kell 11.30 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud D. P.`i pärandvara pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6,4 tundi. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 390,72 eurot (sh maksud). Haldur on pankrotimenetluses kandnud kulutusi s.h. büroo, side-ja muud kulud kokku 85,25 eurot (sisaldab käibemaksu 14,21 eurot). Ajutine haldur palus tasu ja kulud mõista välja pankrotivara arvelt. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestus on põhjendatud ning ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus tuleb määrata vastavalt ajutise halduri taotlusele. Ajutine haldur palub mõista välja pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulude katteks kokku 475,97 eurot (sh käibemaks). Ajutine haldur palub tasu ja kulud kogusummas summas 475,97 eurot mõista välja OÜ CiviLex arveldusarvele nr. EE312200221055387366 AS-s Swedbank. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ja mõistab pankrotivara arvelt välja ajutise halduri tasu ja kulud kogusummas 475,97 eurot, sh tasu 390,72 eurot (sh maksud) ja kulud summas 85,25 eurot (sh käibemaks).
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.