Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
5. jaanuar 2024, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja nr
2-23-16671
Tsiviilasi
R. K. hagi E. K. vastu elatise väljamõistmiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. K. (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: S. T. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: E. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) 5. jaanuar 2024 kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
Kohtuistung Protokollija
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja menetluses on R. K. (hageja) 24. novembri 2023.a esitatud hagi E. K. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 250 eurot kuus alates novembrist 2023. Kohtuistungil 5. jaanuaril 2024 selgitas hageja seaduslik esindaja, et nõuab elatist alates detsembrist 2023. Pooled sõlmisid kompromissilepingu. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooled loobusid edasikaebeõigusest.
Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. Kohus lõpetab kompromissi kinnitamise tõttu TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pooltel on võimalik elatise suuruse muutmiseks uuesti kohtusse pöörduda siis, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus; 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (TsMS § 459 lg 1). Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab TsMS § 168 lg 3 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Toimiku materjalide kohaselt ei ole pooltel menetluskulusid tekkinud. Poolte kokkuleppel võib TsMS § 661 lg 4 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. Määrusele ei saa seega määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.