Perekonnaõigus › Abielulahutus

X (hageja) esitas 7. novembril 2023 Viru Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte vahel xx.xx.xxxx sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted 2022. a sügisel kooselu lõppemisega. Kuna kostja on Venemaa kodanik, ei saa abielu lahutada perekonnaseisuasutuses.

Kostja tunnistas vastuses hagiavalduses esitatud nõuet ega esitanud sellele vastuväiteid.

Pooled selgitasid 4. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil, et nende ühine kooselu lõppes u poolteist aastat tagasi. Pärast lahkuminekut jätkati alguses kooselamist, kuid siis kolis kostja Venemaale. Praegu elab hageja Eestis ja kostja Venemaal. Omavahel räägiti palju suhteprobleemidest, kui need tekkisid, professionaalset nõustamist ei kasutatud. Pooled jõudsid

isekeskis siiski järeldusele, et abielulised suhted ei ole võimalikud. Praegu suheldakse omavahel rakenduste Discord ja Messenger vahendusel u paar korda kuus, kuid nagu sõbrad. Pooled olid seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei ole võimalik taastada. Pooled ei soovinud leppimisaega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab hagi.

Abielu lõpeb muu hulgas lahutusega (perekonnaseaduse (PKS) § 63). Abielu lahutatakse kohtus ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu muu hulgas juhul, kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama (PKS § 65). Perekonnaseisuasutuse ja notari pädevus abielu lahutamisel on sätestatud PKS §-des 64 ja

X ja Y abielu registreeriti XXX Vallavalitsuses xx.xx.xxxx (vt abielutõend, hageja andmed kohtute infosüsteemis). Abielu kehtib ega pole lõppenud. Praegusel juhul ei ole perekonnaseisuasutus ega notar pädev poolte abielu lahutama, sest kostja on Venemaa kodanik ja elab Venemaal (vt hagiavaldus, kohtuistungil antud selgitused, kostja andmed kohtute infosüsteemis). Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielulised suhted ja kooselu 2022. a sügisel. Kostja tunnistas vastuses hagiavalduses esitatud nõuet ega vaielnud sellele vastu. Poolte istungil antud selgituste kohaselt elavad pooled eraldi: hageja elab Eestis ja kostja Venemaal. Omavahel suheldakse erinevate rakenduste abil u paar korda kuus, kuid nagu sõbrad. Suhteprobleeme arutati omavahel nende tekkides, kuid lahendusi ei leitud. Nii hageja kui kostja olid seisukohal, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning nende taastamine ei ole võimalik. Leppimisaega pooled ei soovinud. Eelnevast nähtub, et pooltel ei ole abielulist kooselu. Ühtlasi võib poolte selgitustest järeldada, et poolte tunded teineteise vastu on püsivalt muutunud ning neil puudub tahe abielu jätkata ja kooselu taastada. Leppimisaja andmine ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik. Selliselt on täidetud PKS § 67 lg-s 1 sätestatud eeldused abielu lahutamiseks. Kohus lahutab X ja Y vahel xx.xx.xxxx XXX Vallavalitsuses registreeritud abielu.

Abielu lõpeb kohtus lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Pooled on edasikaebeõigusest loobunud. Kohtuotsus jõustub seega selle kättetoimetamisega pooltele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Pooled loobusid 4. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja taotles hagiavalduselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Kohus tagastab hageja pangakontole TsMS § 150 lg 2 p 3 ja lg 4 alusel pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust ehk 50 eurot (100 : 2 = 50).

(allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.