Mõista K. S. M. S. - R. välja alates 22.06.2023. a elatis 260,33 eurot kuus kuni M. S. R. saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxx. a
4.K. S. tuleb resolutsiooni punktides 2 ja 3 temalt M. S. - R. välja mõistetud elatis maksta M. R. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx (SEB Pank).
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
2-23-9063 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. R. esitas 22.06.2023. a kohtusse alaealise lapse M. S. - R. hagiavalduse K. S. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on M. S. - R. R. ja K. S. ühine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a. Laps viibib alates 10.03.2023.a isa M. R. juures. Harju Maakohtu 12.06.2023. a määrusega peatati K. S. hooldusõigus lapse suhtes. Lapse vajalikud kulud ühes kuus on kokku 1230 eurot, sh eluasemekulud 150 eurot, kulud toidule 200 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 100 eurot, kulutused hügieenitarvetele 200 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 200 eurot ja kulutused riietele ning jalanõudele 300 eurot. K. S. hoidub alates 2023. aasta algusest lapse materiaalsest toetamisest kõrvale ja laps on ainult isa ülalpidamisel. Isa maksab lapse kontole igakuiselt elatist. M. R. lapse esindajana leiab, et ka teine vanem peab osa võtma lapse ülalpidamisest ja taotleb, et kohus mõistaks K. S. lapse M. S. - R. välja elatise miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 10.03.2023. a, s.o alates ajast, mil laps viibib isa juures, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2.Kohus võttis hagi 27.06.2023. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
3.Kohus saatis hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus kostjale esmalt elektrooniliselt tema teadaolevale e-posti aadressile. Kostja nimetatud e-posti aadressilt dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel saatis kohus menetlusdokumendid kostjale tähitud postiga tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel, sest dokumente ei õnnestunud kostjale nimetatud eluruumis üle anda. Vastavalt kohtu päringule teatas Politsei- ja Piirivalveamet 04.09.2023. a vastuses kohtule, et 15.06.2023. a nimetas K. S. ise oma elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus saatis 08.09.2023. a uuesti menetlusdokumendid kostjale nimetatud aadressile. Kuna kostjat ei viibinud kohal ja temale dokumente seal üle anda jätkuvalt ei õnnestunud, siis TsMS § 326 lg 1 alusel luges kohus dokumendid kostjale kättetoimetatuks tema elukoha aadressil postkasti panekuga. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud.
4.Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 13.12.2023. a. Kohtukutse saadeti 07.11.2023. a kostjale tema elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kuna kostjat ei viibinud taas kohal ja temale kohtukutset üle anda ei õnnestunud, siis TsMS § 326 lg 1 alusel luges kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks postkasti panekuga.
2-23-9063
5.13.12.2023. a kohtuistungil osales ainult hageja seaduslik esindaja, M. R. . Kostja, K. S. , istungile ei ilmunud. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Hageja seaduslik esindaja taotles, et kohus rahuldaks hagi tagaseljaotsusega. M. R. seletas istungil täiendavalt, et hageja M. S. - R. Tartu Kutsehariduskeskuses ja nädala sees elab ühiselamus. Nädalavahetustel ja vaheaegadel on laps isa juures. Isalt on lapse kasuks välja mõistetud elatis ja isa kannab elatise igakuiselt lapse kontole. Ema lapse ülalpidamises ega kasvatamises ei osale.
6.30.12.2023. a teavitas hageja seaduslik esindaja kohut sellest, et kostja uus elukoht on aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
KOHTU SEISUKOHT
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hageja taotlusel on võimalik hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel on TsMS § 413 lg 3 järgi tagaseljaotsuse tegemine välistatud.
8.Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et hageja, M. S. - R. . , on M. R. ja kostja, K. S. , ühine alaealine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a (hetkel 17. aastane). Harju Maakohtu 12.06.2023. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx peatati K. S. hooldusõigus lapse M. S. - R. . Alates 10.03.2023. a on hageja elukoht isa M. R. juures ja alates sellest ajast kostja hageja kasvatamises ega ülalpidamises ei osale. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodu alusel on kostjal, K. S. , eraldi elava vanemana kohustus anda oma alaealisele lapsele, M. S. - R. . (hagejale), ülalpidamist elatise maksmise teel. Hagejal on õigus elatist nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul
2-23-9063 keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul taotletakse hagis kostjalt elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 10.03.2023. a kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxx. a. Arvutades hagejale elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele on alates 1. jaanuarist 2023. a 80 eurot kuus, ning arvestades, et hageja kostja juures ei viibi, kujuneb elatis järgnevalt: perioodil alates 10.03.2023. a kuni 31.03.2022. a summas 215,64 eurot kuus (1685 * 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,20 = 255,64 eurot; 255,64 - (80/2) = 215,64 eurot) ning - perioodil alates 01.01.2024. a summas 260,33 eurot kuus (1685 * 0,03 = 50,55 eurot; 50,55 + 249,78 = 300,33 eurot; 300,33 - (80/2) = 260,33 eurot). Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis saaks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi eest alates 10.03.2023. a kuni 21.06.2023. a summas 855,63 eurot (152,90+260,33+260,33+182,07) ja edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates 22.06.2023. a summas 260,33 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxx. a. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja määrab, et kostjal tuleb temalt välja mõistetud elatis maksta lapse isa M. R. pangakontole. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealise ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.