Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. augusti 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
1278 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja W, lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. augusti 2021 otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Muuta Harju Maakohtu 19. juuni 2018 tagaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-5758 Xlt Y kasuks väljamõistetud elatise suurust alates 22. detsembrist 2023 järgmiselt: 2.1 Välja mõista Xlt Y kasuks elatis summas 240 eurot kuus alates 22. detsembrist 2023 kuni Y täisealiseks saamiseni. 2.2 Xl tuleb elatis tasuda iga kuu 10. kuupäevaks Y seadusliku esindaja W arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
3.Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 10.03.2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja palub muuta Harju Maakohtu 19.06.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-5758 hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning vähendada igakuist elatist 150 euroni.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hagejalt kostja kasuks tsiviilasjas nr 2-18-5758 välja mõistetud igakuine elatis 250 eurot, mis muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Elatise suurus on hagi esitamise hetkel 292 eurot, kuid hageja keskmine sissetulek on 630 eurot kuus. Võrreldes 2018. aastaga on hageja sissetulek vähenenud. Hagejal on veel 2 alaealist last, kellest ühe kasuks on tsiviilasjas nr 2-14-53026 mõistetud välja elatis, ning teine on hageja ülalpidamisel. Hageja sissetulek ei võimalda kostjale ülalmärgitud suuruses elatist maksta. Vastus hagile
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
4.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis muutus hagejal alates 19.06.2018 kuni 10.03.2021. Seadus ei näe ette elatise vähendamist ainult seetõttu, et hageja varaline seisund ei võimalda lapse ülalpidamiseks maksta 292 eurot ja ülalpidamisel on veel lapsi. Käesoleval juhul pole tõendatud, et hageja varaline seisund ei võimaldaks sellises summas elatist maksta. Hageja varjab oma sissetulekuid. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 25.08.2021 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 300 eurot ja lisanduva viivise.
6.Maakohus tuvastas, et tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja hageja laps (tlk 9, 10). Hageja on kohustatud tasuma kostjale elatist igakuiselt pool Eesti Vabariigis kehtestatud kuupalga alammäärast tulenevalt Harju Maakohtu 19.06.2018 tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-18-5758 (tlk 6, 7).
7.Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ning § 497 alusel. Selleks tuleb kohtul esmalt tuvastada asjaolud, mis olid aluseks tsiviilasjas nr 2-18-5758 19.06.2018 kohtulahendi tegemisel.
8.Tsiviilasjas nr 2-18-5758 esitatud hagiavalduse kohaselt palus kostja välja mõista hagejalt elatise miinimumsuuruses (hagiavaldus nähtav kohtute infosüsteemist). Hageja kohtule vastust ei esitanud ning 19.06.2018 rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega. Seega saab kohtu hinnangul eeldada, et hagejal vastuväited elatise tasumise ja suuruse osas puudusid ning hageja oli võimeline elatist miinimumsummas 2018. aastal igakuiselt tasuma, kuna vastupidiseid tõendeid ei esitatud. Hageja on oma 18.05.2021 dokumendis ka kinnitanud, et tema sissetulek elatise väljamõistmise ajal, s.o 2018. a, võimaldas elatist maksta. Käesolevas tsiviilasjas on hageja välja toonud, et tema igakuised sissetulekud on vähenenud ning lisaks on hageja ülalpidamisel 2 last.
9.Hageja on välja toonud, et ta töötab käesoleval ajal Q OÜ-s autojuhina igakuise sissetulekuga 592 eurot ning lisaks saab hüvitist töövõime osalise kaotuse eest. OÜ Q õiendist nähtuvalt on hageja 6 kuu brutopalgaks olnud 3800 eurot (tlk 36). Kuna nimetatud tõendist nähtuvalt on OÜ Q palgast maha arvestanud ka lisaks maksudele kahjunõudena 417,30 eurot ning täitekuludena 425,34 eurot, siis loeb kohus, et 6 kuu netopalk on kostjal 3530,56 eurot (s.o brutopalk – maksud), mis teeb igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 588,43 eurot. Lisaks nähtub hageja esitatud Z konto väljavõttest, et Eesti Töötukassa on perioodil 05.11.2020 kuni 06.04.2021 tasunud hagejale kokku 1034,94 eurot, s.o iga kuu keskmiselt 172,49 eurot (tlk 42). Eelviidatud tõenditest nähtuvalt on hageja igakuiseks sissetulekuks kokku umbes 761 eurot.
10.Samuti nähtub hageja poolt esitatud dokumentidest, et kostja avalduse alusel on alustatud hageja suhtes täitemenetlust ning hageja arveldusarved on arestitud (tlk 39). Samuti on seatud keelumärge hagejale kuuluvale sõidukile VAZ (tlk 40-41, 78). Kohus on teinud päringu ka krediidiasutustele, mille vastustest nähtuvalt omab hageja kontot AS-is LHV Pank, milles on hoiustatud 0 eurot (tlk 63). Muud vara, mille arvelt elatist tasuda, ei ole kohus menetluses tuvastanud.
11.Hageja ei ole aga kohtule välja toonud ega tõendanud, millised olid hageja igakuised väljaminekud eelmise avalduse menetlemise ajal (s.o 2018. a) ja kuidas need on võrreldes käesoleva ajaga muutunud ning milline oli hageja varaline seisund eelmise avalduse menetlemise ajal ja kuidas see on võrreldes käesoleva ajaga muutunud. Samuti ei ole hageja esitanud selgitusi ega tõendeid oma igakuistest väljaminekutest ja kohustustest.
12.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seis oleks oluliselt muutunud võrreldes 2018. aastaga. Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et tema igakuised kulud oleksid suurenenud. Üksnes täitemenetluse olemasolu seda ei kinnita. Samuti on tõendamata sissetulekute vähenemine. Hageja ei ole täielikult töövõimetu ning tõendamata on, et hagejal oleks raskendatud täiendava sissetuleku teenimise võimalus.
13.Hageja on palunud elatist vähendada ka põhjusel, et tal on lisaks kostjale veel 2 ülalpeetavat. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hagejal lisaks kostjale kaks alaealist last, s.o XX.XX.XXXX sündinud V ning XX.XX.XXXX sündinud H (tlk 3, 9). V kasuks on 27.08.2014 hagejalt välja mõistetud õigeksvõtul põhineva otsusega elatis miinimummääras. Seega kohustus Vle elatist tasuda oli teada juba 2018. a ning tegemist ei ole uue asjaoluga, mida hageja ei oleks saanud eelmise tsiviilasja menetluse raames välja tuua. H sünniga on aga hagejal pärast eelmise lahendi tegemist ülalpeetavate ring laienenud. Seega on TsMS § 497 märgitud alus iseenesest täidetud. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning eluliselt on usutav, et teatud kulutused teise lapsega ka kaasnevad. Samas ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, millised on H igakuised vajadused ning milliseid kulusid ja mis summas kannab hageja. Seega on käesoleval juhul tõendamata, et hageja ei oleks suuteline võrdväärselt oma laste ülalpidamiskohutust täitma või et teised lapsed jääksid elatise vähendamata jätmise korral halvemasse olukorda kui kostja. Apellatsioonkaebus
14.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetavat igakuist elatist 150 euroni.
15.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohtu põhjendused selle kohta, et hageja ei ole asjaolude muutumist võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga tõendanud, hagi rahuldamata jätmise alus. Hageja on kaotanud osaliselt töövõime, ja ta ei ole võimeline rohkem raha teenima. 19.06.2018 tegi kohus tagaseljaotsuse, kuna hageja oli peale avariid haiglas ja ei saanud tähtaegselt kohtule vastata. Hageja keskmine sissetulek on 756,49 eurot kuus. Lisaks on temalt väljamõistetud elatis poja V kasuks. Samuti on hageja ülalpidamisel poeg H. Maakohus on tuvastanud, et kostjal puudub vara, mille arvelt elatist täiel määral maksta. Hagejalt menetluskulude väljamõistmine on vastuolus TsMS § 164 lõikega 1. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Menetluse käik
17.Tallinna Ringkonnakohus uuendas 08.09.2022 määrusega asja arutamise.
18.Pooled on esitanud ringkonnakohtule täiendavaid seisukohti. Sealhulgas täpsustas hageja 20.07.2023 avalduses oma nõuet ja palus vähendada elatist 200 euroni kuus alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest. 01.11.2023 esitas hageja tõendi neljanda lapse sünni kohta. 29.11.2023 seisukohas märkis hageja, et ta nõus tasuma elatist 200 eurot kuus alates lahendi tegemisest. Kostja 11.12.2023 selgitusest nähtub, et 80 euro suurune lapsetoetus makstakse lapse emale ning kostja ei veeda aega hagejaga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt ja vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust 240 euroni kuus alates ringkonnakohtu lahendi tegemisest kuni kostja täisealiseks saamiseni (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
20.Harju Maakohtu 19.06.2018 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-18-5758 muudeti Harju Maakohtu 13.09.2017 lahendit tsiviilasjas nr 2-17-312 ja hagejalt mõisteti välja igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, 2018 on selleks 250 eurot) kostja ülalpidamiseks alates 13.04.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Maakohus märkis, et elatise summa muutub koos kuupalga alammäära muutumisega ning elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks lapse ema arvelduskontole. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta
1.jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
21.TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
22.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolud on muutunud. Pärast 19.06.2018 otsuse tegemist tsiviilasjas 2-18-5758 on hagejale sündinud veel kaks last – XX.XX.XXXX H ja XX.XX.XXXX X. Seega on hagejal täiendavalt kahe lapse ülalpidamiskohustus, mida tal tsiviilasjas 2-18-5758 tehtud otsuse tegemise ajal ei olnud.
23.Hageja on laste ülalpidamisega seonduvalt selgitanud järgmist: hageja tasub kostjale elatist 292 eurot kuus ja kustutab ka tekkinud võlga; poeg Vle tasub hageja kokkuleppe alusel igakuiselt elatist 200 eurot kuus ja kustutab ka tekkinud võlga; poeg H ülalpidamiseks kulub hagejal 300 eurot kuus (millest 80 eurot katab hageja lapsetoetusega) ning kuna pojal on sagedased terviseprobleemid, siis sellega kaasnevad täiendavad väljaminekud. Poeg X
sündis XX.XX.XXXX. Tema ülalpidamisega seonduva kulu suurust ei ole hageja välja toonud.
24.Kohtutäituri tõendist nähtuvalt on hagejal tekkinud poeg V ees elatise tasumise võlgnevus 01.08.2023 seisuga 6624,51 eurot ja riigi poolt sissenõudjale väljamakstud elatisabi võlg summas 1331,30 eurot (I kd tl 161). 2013.a esimesel poolaastal on hageja, lisaks igakuisele elatisele 200 eurot, teinud makseid Vle võlgnevuse katteks keskmiselt ca 55 euro ulatuses kuus (I kd tl 152-155). Samuti nähtub kohtutäituri tõendist, et hagejal on kostja ees 01.08.2023 seisuga elatise võlg summas 292 eurot ja riigi poolt sissenõudjale väljamakstud elatisabi võlg summas 303,29 eurot (I kd tl 162). 2013.a esimesel poolaastal on hageja, lisaks igakuisele elatisele 292 eurot, teinud makseid kostjale võlgnevuse katteks keskmiselt ca 26 euro ulatuses kuus (I kd tl 152-155).
25.Arvelduskonto väljavõttest selgub, et hageja töötab alates 2023.a märtsist OÜ-s S ja 2023.a märts-mai laekumiste põhjal oli hageja netopalk ja komandeeringutasu kokku keskmiselt ca 1330 eurot kuus (I kd tl 149), lisaks saab hageja töövõimetustoetust keskmiselt ca 200 eurot kuus. Tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, et hagejal oleks muud vara, mille arvelt lastele ülalpidamist tasuda.
26.Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 redaktsiooni lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Käesoleval juhul oleks PKS § 101 lg 1 järgi arvutatava kostja elatise suuruseks perioodil 01.04.202331.12.2023 260,33 eurot kuus. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
27.Käesoleval ajal tasub hageja poeg V-le elatist 200 eurot kuus ja kustutab tekkinud võlgnevust keskmiselt ca 55 euro ulatuses kuus. Kostjale tasub hageja elatist 292 eurot kuus, 01.08.2023 seisuga on võlgnevus kostja ees valdavas osas makstud. Poeg H ülalpidamiseks kulub hagejal 300 eurot kuus (millest 80 eurot katab hageja lapsetoetusega). Hageja on esitanud kohtule tõendeid poja H sagedaste haigestumiste kohta, mistõttu on usutav hageja väide, et sellega seonduvalt lisanduvad hagejale täiendavad väljaminekud. Hageja ei ole lisakulude suurust konkreetselt välja toonud. Kolleegium peab põhjendatuks arvestada nimetatud lisakulude eelduslikuks suuruseks 20 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus H ülalpidamiskulude suuruseks, mis ei ole lapsetoetusega kaetud, 240 eurot kuus.
Kuigi XX.XX.XXXX sündinud poja X ülalpidamisega seotud kulusid ei ole hageja välja toonud, on ilmne, et hageja kannab ka tema ülalpidamiseks kulusid. Kolleegiumi hinnangul ei ole alust eeldada, et need oleksid väiksemad, kui kulud, mida hageja kannab H ülalpidamiseks.
28.Seega täidab hageja nelja lapse ülalpidamiskohustust ca 1000 euro ulatuses kuus (V: elatis 200 eurot + elatise võlgnevus 55 eurot kuus; kostja: elatis 292 eurot kuus; H: ülalpidamiskulud, mis ei ole lapsetoetusega kaetud, ca 240 eurot kuus; X eelduslikud ülalpidamiskulud, mis ei ole lapsetoetusega kaetud, ca 240 eurot kuus).
29.Hageja netopalk, komandeeringutasu ja töövõimetustoetus kokku on keskmiselt ca 1530 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et arvestades tema ülalpidamiskohustusi ning sissetulekuid, ei ole ta võimeline tasuma kostjale elatist 292 euro ulatuses kuus. Kuna hageja on osaliselt töövõimetu, siis ei saa ka eeldada, et ta on suuteline teenima oluliselt suuremat töötasu. Kohus peab põhjendatuks PKS § 102 lg 2 kolmanda lause alusel vähendada kostjale väljamõistetud elatist 240 euroni (kindla summana) kuus alates otsuse tegemisest. Sellega ei saa ebaproportsionaalselt kahjustada elatise maksmise eesmärk. Kui kostja ema täidab ülalpidamiskohustust samas summas, ning arvestades ka lapse emale laekuvat lapsetoetust 80 eurot kuus, siis on kostja ülalpidamiseks vahendeid 560 eurot kuus. Ligilähedane summa jääb sellisel juhul hagejale ka iseenda toimetulekuks (1530-255-240240-240=555 eurot).
30.Ülaltoodule tuginedes kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Seetõttu puuduvad ka kindlaksmääratavad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.