2-23-11474
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22.12.2023, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-23-11474
Tsiviilasi
Gxxxxx Mxxxxxxx hagi Oxxx Mxxxxxxx vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Gxxxxx Mxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxx keskus xxxx, xxxxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond), seaduslik esindaja Lxxxx Oxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-post: [email protected]); Kostja: Oxxx Mxxxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxx maakond; epost:[email protected])
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistung
Kirjalik menetlus
2-23-11474 Menetluse käik Hageja esitas 13.08.2023 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hageja palus välja mõista elatise 260 eurot kuus alates lapse sünnist 16.06.2020 kuni 15.06.2021 ja sealt edasi alates 13.08.2023 kuni lapse täisealiseks saamiseni või seni kuni ta õpib edasi kutsekoolis, ülikoolis pluss 21-aastaseni. 16.06.2021-17.07.2023 on kostja täinud elatise maksmise kohustust läbi küsimiste ja meeldetuletamiste. Hagi kohaselt ei pea kostja elatise kokkulepetest kinni ja on täitnud elatise maksmise kohustust ebakorrapäraselt. Lapse sündides ei toetanud kostja hagejat. Esimese elatise maksis kostja 16.06.2021 hageja esimesel sünnipäeval. Hageja pole ühtegi ööpäeva kostja juures viibinud. Hageja igakuised kulud on kokku 586 eurot. Hagi täpsustuste kohaselt taotles hageja elatise väljamõistmist 402,64 eurot kuus alates hagi esitamisest selliselt, et elatis oleks indekseeritud vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Hageja täpsustas enda kulusid ning märkis, et tema igakuised kulud on 805,27 eurot. Tartu Maakohtu 24.08.2023.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on kokkuleppelist elatist igakuiselt maksnud alates hageja 1-aastaseks saamisest kuni käesoleva ajani. Enne hageja 1-aastaseks saamist ei saanud kostja elatist maksta, sest hageja esindaja ei edastanud talle ülekande tegemiseks arveldusarvet. Alguses esimese aasta jooksul maksis kostja elatist 292 eurot kuus, pärast seaduse muutumist 225 eurot. Kostja vaidles vastu hageja igakuistele kuludele ning märkis, et hageja esindajal on 4 last, mistõttu toimub elamine ja kulude arvestus ühe elukohaga seotud viie isiku kohta. Hageja soovib elatist ebaproportsionaalselt suures summas ning hageja kulud pole usutavad. Kostjale käib 225 eurot elatist üle jõu ning ta soovib, et elatist vähendataks 180 euroni. 20.12.2023 esitasid pooled kirjalikult sõlmitud kompromissi, mille palusid läbi vaadata. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
2-23-11474 Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.