Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-23-15743 1.3.P. J. tasub H. J.ile alates 01.12.2023 kuni H. J.i täisealiseks saamiseni (xx.xx.xxxx) igakuiselt elatist 166,74 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 50 eurot (50% lapsetoetusest) – 54,17 (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga (3). Kuni 12.04.2034 (kui elatist tasutakse sama pere mitmele lapsele) vähendatakse elatist 15% võrra.), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates vastava toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.4.Elatis tasutakse K. V. pangakontole nr xxx jooksva kuu eest 5. kuupäevaks (st 2024. a. jaanuari elatis tasutakse 05.01.2024). 1.5.Elatis 2023. a. detsembri eest tasutakse punktis 1.4. märgitud kontole hiljemalt 2023. a. jooksul.

2/3

2-23-15743 summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (Keskmine brutopalk on hetkel 1685 eurot, millest 3%= 50,55 eurot). PKS § 101 lg 5: Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Arvesse võetakse kogu lapsetoetuse summa (praegu 80 eurot 1.-2. lapse ja 100 eurot 3. lapse pealt), millest pool loetakse ühe vanema osaks. Lasterikka pere toetusest võetakse arvesse pool toetusest (praegu 650/2=325), millest omakorda pool (325/2=162,5) loetakse ühe vanema osaks ja summa jaotatakse poolte kokkuleppe kohaselt kolmeks (162,5/3=54,17). Kohus selgitab, et üldreegli kohaselt tuleks summa jagada pere kõigi laste vahel (hagejate esindaja kasvatab 4 last), kuid istungil arutatu kohaselt lähtusid pooled ühistest lastest. Kohtul on õigus üldreeglist ka kõrvale kalduda. Kuivõrd hetkel on summade erinevus 3 lapse peale kokku 36,57 eurot (584,71-548,14), siis loeb kohus poolte kokkulepet mõistlikuks. Kui toetuse suuruse või selle saajate muutumise tõttu muutub elatise suurus ebamõistlikuks, on huvitatud isikul õigus TsMS § 459 kohaselt esitada hagi määruses sätestatud elatise muutmiseks. PKS § 101 lg 7: Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Praegu teadaolevate asjaolude kohaselt kehtib elatise vähendamine kahe noorema lapse suhtes kuni vanima lapse täisealiseks saamiseni, misjärel langeb ära elatise 15% võrra vähendamise alus teisel lapsel, kuid elatist vähendatakse edasi kolmandal lapsel kuni teise lapse täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et arvutusi saab teha kalkulaatori abiga (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevas asjas TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kinnitamise määrus on täitedokument. TsMS § 164 kohaselt jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Tanel Pürn kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.