Tartu Maakohus
Kohtunik
Marian Miilaste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
20. detsember 2023, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-16256
Hagi ese
K. K. hagi Ü. K. vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. K. , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja: Ü. K. , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX
Kohtuistungi aeg
20. detsember 2023
Protokollija
Kohtuistungisekretär K. K.
sooviga abielulisi suhteid jätakata, on väär. Kostja läks tagasi hageja manipulatsioonide tõttu. Kostja on soovinud abielu lahutada perekonnaseisuametis. XXX kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ning selgitas, et tema ei soovi leppida. Kostja ei soovinud samuti leppida ning nõustus abielu lahutamisega.
Hageja ja kostja vahel on XXX XXX poolt sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne XXX (tõendatud rahvastikuregistri väljavõttega). Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades hagiavalduses toodut ning poolte poolt kohtuistungil avaldatut, leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja on toonud abielu lahutamise põhjusena välja, et kostja on pere juurest lahkunud ning elab teise naisega. Kostja kinnitas hageja väiteid abieluliste suhete lõppemise ja ühisest elukohast lahkumise kohta. Pooled ei avaldanud leppimise soovi. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et poolte vahel XXX XXX poolt sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne XXX, tuleb lahutada. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kohtuistungil leppisid pooled kokku edasikaebeõigusest loobumises. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Seega ei või pooled käesolevale otsusele apellatsioonkaebust esitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid TsMS § 164 lg 2 järgi alust kulude jagamiseks erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja tasus hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 3 on hagejal õigus taotleda poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus riigilõivu selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb poole riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule avaldus, milles tuleb ära näidata mh saaja ja arveldusarve number, kellele riigilõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
2/2
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.