nende Hageja I: XX (isikukood x) Hageja II: YY (isikukood x) Hagejate seaduslik esindaja: QQ (isikukood x) Kostja: CC (isikukood x)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista CCilt XXi kasuks elatis perioodi 01.10.2022 – 31.10.2023 eest 1200 eurot.
3.Mõista CCilt XXi kasuks alates 01.11.2023 kuni XXi täisealiseks saamiseni (so kuni xx.xx.xxxx) välja elatis 260,33 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – (50% lapsetoetusest, mis tagaseljaotsuse seisuga on 40 eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Mõista CCilt YYi kasuks elatis perioodi 01.10.2022 – 31.10.2023 eest 1200 eurot.
5.Mõista CCilt YYi kasuks alates 01.11.2023 kuni YYi täisealiseks saamiseni (so kuni xx.xx.xxxx) välja elatis 260,33 eurot kuus (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – (50% lapsetoetusest, mis tagaseljaotsuse seisuga on 40 eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust
6.Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette QQ arveldusarvele nr x selgitusega „XXi ja YYi elatis“.
9.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hagejad võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.XX ja YY (koos hagejad) esitasid 20.10.2023 Pärnu Maakohtule hagi CC (kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja perioodi 01.10.2022 – 31.10.2022 eest elatise iga hageja kohta 1200 eurot ja alates 01.11.2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatise seadusjärgses miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja piisavalt hagejate ülalpidamises. Kostja ei täida korrapäraselt hagejate ülalpidamiskohustust.
2.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 01.12.2023 dokumentide postkasti panekuga, millega kostja nõustus suheldes kohtuga. Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hagejad taotlesid hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagejad on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa
arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
4.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Statistikaameti andmete kohaselt on 1. aprilli seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelneva aastaga 19,4%. Seega on alates 2023 aprillist elatise baassumma 209,2 × 19,4% = 249,78 eurot. 2022 keskmine brutokuupalk oli 1658 eurot, millest 3% on 50,55 eurot ja seega on elatise miinimummäär 300,33 eurot. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lastele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt saab hageja ema toetusi iga hageja eest 80 eurot. Eeltoodust tulenevalt on alates 01.11.2023 kostjalt hageja I kasuks väljamõistetava elatise suurus 260,33 eurot (300,33 – 40) ja kostjalt hageja II kasuks väljamõistetava elatise suurus 260,33 eurot (300,33 – 40). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus.
5.PKS § 108 järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad paluvad elatise välja mõista perioodi 01.10.2022 – 31.10.2023 eest iga hageja kohta 1200 eurot. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Elatis tuleb kanda iga kuu ette hageja seadusliku esindaja kontole. Makserekvisiidid nähtuvad otsuse resolutsioonist.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9.TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.