Perekonnaõigus › Abielulahutus

ning see ei ole võimalik kuna poolte abielulised suhted olid lõppenud ning puudub soov jätkata perekonnaelu ja kooselu. Hageja ei soovi abikaasade kooselu taastamist. Perekonna säilitamine ei ole võimalik. Pooltel ei ole alaealiseid lapsi. Pooltel on eraldiseisvad elukohad. Hageja ei soovi abielusuhteid jätkata või taastada. Seega ei ole abielu säilitamine võimalik. Kahjuks ei ole kostjast tulenevalt pooltel õnnestunud abielu lahutada kohtuväliselt, mille tõttu hageja on sunnitud pöörduma vastava nõudega kohtu poole. Hageja on seisukohal, et hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei soovi suhteid taastada ning hageja leiab, et abielu ei ole võimalik taastada. Poolte lepitamine on hageja hinnangul võimatu. Lähtudes ülaltoodust esitab hageja kostja vastu abielu lahutamise nõude ning palub kohtul hageja ja kostja vaheline abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Selgitas täiendavalt, et elatakse lahus alates 15.07.2021. Suhted olid juba ammu külmenenud ja elati koos olles juba eraldi tubades. Mingit suhtlemist kostjaga ei ole. Kostja telefon on blokeeritud hageja kõnede jaoks. Hageja kinnitas, et ei soovi leppimisaega ja suhteid taastada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud hageja kohtuistungil isiklikult ära ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 414 lg 1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kostja on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte saanud, kuid ei ole soovinud enda seisukohta kirjalikult ega ka suuliselt esitada. Kohus vaatas asja sisuliselt kohtuistungil läbi kuna leidis, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud. Hagiavaldusele lisatud väljavõtte kohaselt on poolte abielu sõlmitud xx.xx.xxxx.a. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Hagiavaldusest ja hageja selgitustest tulenevalt on poolte abielusuhted lõppenud. Hageja on arvamusel on poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pole alust arvata, et abikaasad taastavad oma abielu Leppimisaega hageja ei soovi. Abielu taastada ei ole võimalik. Seega, hageja seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Kostja sellele vastu ei ole vaielnud, ei ole soovinud kirjalikult ega ka suuliselt enda seisukohti esitada, so vastust hagile ei ole kostja esitanud ega kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, abielusuhteid taastada ei soovita. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada X ja Y xx.xx.xxxx.a sõlmitud abielu. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.