2.Välja Mõista R.K-lt M.K-i kasuks 1032,24 eurot tagasiulatuva elatisena perioodi 01.03.2023 kuni 04.07.2023 eest.
3.Välja mõista R.K-lt M.K-i kasuks igakuine elatis alates 05.07.2023 (s.o alates hagiavalduse esitamisest) kuni M.K täisealiseks saamiseni (s.o 09.07.2036) summas 250 eurot.
4.Elatis tuleb tasuda E.K pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxx selgitusega "Elatis". Kohustada R.K tasuma igakuist elatist eelmises lauses nimetatud pangakontole hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval.
Jätta menetluskulud poolte enda kanda (TsMS § 164 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
7.Kui kostjale ei õnnestu kohuotsust kätte toimetada, tuleb kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1–6 ning edasikaebamise kord.
8.Kohtuotsuse resolutsiooni p 7 toodud viisil kättetoimetamisel tuleb kohtuotsus lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2-23-116809
9.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Asjaolud, menetluse käik
1.M.K esitas 20.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 250 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 21.04.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 19.06.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis M.K nõude R.K vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi 28.06.2023 hagejale ettepaneku esitada alaealise elatisenõue R.K vastu Pärnu Maakohtule Kuressaares hagiavaldusena ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavaldus esitati kohtule 05.07.2023 ning kohus võttis hagi 30.08.2023 menetlusse.
2.Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud isiklikult TsMS § 315 lg 1 alusel tööandja vahendusel 30.10.2023. Kohtu määratud tähtajaks (13.11.2023) kostja nõuetekohast vastust hagile ei esitanud. Kohtu seisukoht
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
4.Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja 2 (2)
2-23-116809 kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
1.jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
1.aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
5.Hageja nõuab kostjalt elatist kindlas summas – 250 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised vajadused kokku summas 530 eurot. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.
6.Rahvastikuregistri andmetel on M.K E.K ja R.K ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja väite, et kostja on hageja ülalpidamises osalenud ebaregulaarselt või üldse mitte.
7.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
8.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates märtsist 2023. Kuna hagiavaldus on kohtule esitatud 05.07.2023, on hageja õigustatud nõudma elatist tagasiulatuvalt perioodi 01.03.2023 kuni 04.07.2023 eest ehk kuni hagi esitamiseni 05.07.2023. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks perioodil 01.03.2023 kuni 04.07.2023 hagejale ülalpidamist andnud, kostja ei ole hagile vastanud ega vastupidiseid asjaolusid välja toonud. Hageja nõuab kostjalt igakuist elatist summas 250 eurot. PKS § 108 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele elatis 4 kuu ja 4 päeva eest (01.03.2023 kuni 04.07.2023) eest summas 1032,24 eurot (s.o 4 kuud x 250 eurot + 32,24 eurot (250 eurot : 31 (päevade arv juuli kuus) x 4 päeva)).
9.Alates 05.07.2023 (hagi esitamisest) kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 09.07.2036) mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 250 eurot.
10.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
11.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole. 3 (2)
2-23-116809
12.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
13.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
14.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb muude kättetoimetamisviiside ebaõnnestumisel kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.