Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.A, B ja C esitasid seadusliku esindaja kaudu hagiavalduse Y ja W vastu elatise nõudes (asendustäitmine). Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostjate poja lapsed. Laste isa ja kostjad ei osale vahetult laste kasvatamises. Laste isalt on hagejate kasuks välja mõistetud elatis, kuid laste isa ei täida ülalpidamiskohustust laste ees. Kostjate poja võlgnevus hagejate ees hagiavalduse esitamise seisuga on Ale 2718 eurot, Ble 2718 eurot ja Cle 1420 eurot. Hagejate seaduslik esindaja on kahel korral pöördunud maakohtu poole elatiste nõuetega. Kohus lõpetas menetluse 02.10.2018 ja 22.06.2021 kompromissiga. Kostjate poega kohustub tasuma hagejatele I ja II ülalpidamiseks igakuiselt 200 eurot lapse kohta ja alates 17.04.2021 a hagejale III igakuiselt 150 eurot. Kokku peaks kostjate poeg tasuma igakuiselt elatist hagejatele 550 eurot. Kostjate poeg ei täida hagejate ülalpidamiskohustust regulaarselt ja vajalikus ulatuses. Kostjate pojale on määratud osaline töövõime, mille eest Eesti Töötukassa toetuse kannab ta hagejatele. Perioodil 01.02.2023 kuni 09.08.2023 laekus elatist 1130,19 eurot, ehk keskmiselt 188,36 eurot kuus hagejate peale kokku. Seoses sellega, et laste isa ei täida kohtumäärusega võetud kohustus, pöördus laste ema kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Hagejate esindajale on laekunud kohtutäituri vahendusel hagejatele kokku perioodil 01.02.2023 . a kuni 09.08.2023 kokku 927,75 eurot, keskmiselt 154,62 eurot kuus. Hagejatele on elatisabina laekunud kuue kuu jooksul 300,85 eurot. Hagejatele on laekunud 6 kuu jooksul 2358,52 eurot, kuid kostjate pojal oleks tulnud tasuda nimetatud perioodi eest 3300 eurot. Hagejad on saanud viimase kuue kuu jooksul 941,48 euro ulatuses elatist vähem, kui kohtumääruste alustel tulnuks maksta. Laste isalt ei ole õnnestunud ka täitemenetluste abil hagejatele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada, sest laste isal ei ole vara ega sissetulekuid, mille arvel saaks elatist täita. Seega laste isa rikub juba pika aja jooksul hagejate õigusi ja enda perekonnaseadusest ja ka 2.10.2018. a ja 22.06.2021. a kohtumäärustest tulenevat alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustuse rikkumine on kuritahtlik, kui elatisraha ei maksta tahtlikult ja pika aja jooksul. Hagejate isa poolt on elatise laekumised ebaregulaarsed ning ebapiisavas ulatuses. Hagejate isa varjab ilmselt tahtlikult oma sissetulekuid, et vältida hagejatele elatise maksmist. Hagejate isa on teinud hagejate jaoks ülalpidamisnõuete täitmise osaliselt võimatuks, sest tal puuduvad sissetulek ja vara. Vanavanemad, kelle varaline seisund võimaldab ülal pidada lapselapsi, on kohustatud seda tegema, kui lapselaste vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Kostjad on kohustatud pidama hagejaid ülal, kuna kostjatel on eelnevast nähtuvalt ilmselt piisavalt hea varaline seisund (mitu kinnisvara) ülalpidamise andmiseks, hagejate vanemalt ehk kostjate pojalt on võimatu hagejatele vajalikus ulatuses ülalpidamist saada ning lapsed on alaealised ning sellest tuleneb materiaalse abi vajadus. Hagejate kasuks on kohtu kaudu välja mõistetud elatis summas 200 eurot hagejale 1, 200 eurot hagejale 2 ja 150 eurot hagejale 3. Hagejate seaduslik esindaja leiab, et kostjad on kohustatud alates hagiavalduse esitamisest maksma igakuiselt hagejate ülalpidamiseks elatist. Hagejate seaduslik esindaja palub hagiavaldus rahuldada ja välja mõista Ylt A kasuks elatis alates hagiavalduse esitamisest 100 eurot kuus kuni A täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.a, B kasuks välja
mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest 100 eurot kuus kuni B täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx.a, ja Ylt mõista välja C kasuks elatis alates hagiavalduse esitamisest 75 eurot kuus kuni C täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Mõista Wlt A kasuks välja elatis alates hagiavalduse esitamisest 100 eurot kuus kuni A täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Mõista Wlt B kasuks välja elatis alates hagiavalduse esitamisest 100 eurot kuus kuni B täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Mõista Wlt C kasuks välja elatis alates hagiavalduse esitamisest 75 eurot kuus kuni C täisealiseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Elatise maksed tuleb teha X (lapse ema) arvelduskontole Swedbank AS-s nr XXXXXXXXXXXXXX igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2.Hagejate seaduslik esindaja on seisukohas korrigeerinud hagis esitatud arvestust, hagejate emale laekus 8 kuu jooksul perioodil 01.01.2023 kuni 31.08.2023 elatis summas 3229,38 eurot. Kostjate pojal tulnuks hagejatele maksta elatist summas 4400 eurot. Hagejad said nimetatud perioodi eest vähem elatist summas 1170,62 eurot. Hagejate esindaja esitas vastuväite kostjate vastusele, et makstes lase B kontole on laste isa poolt makstud lapsele taskuraha ei ole elatis. Laste ema ei saa seda raha kasutada laste ülalpidamiseks nt toidu, elamuaseme makseteks. Kohtulahendis on märgitud, et elatis tuleb maksta laste ema arveldusarvele ja laste ema ei ole andnud nõusolekut maksta elatis laste isiklikule kontole. Laste ema palub laste kontodele tehtud makseid mitte lugeda elatise makseteks. Laste ema on seisukohal, et kostete poolt esitatud kulutuste tabelit ei saa lugeda hagejate ülalpidamise andmiseks. Hagejate ema märgib, et kostjad ei pea ostma Ble seda mida ta neilt nõuab. Mobiiltelefon, kasutatud sülearvuti laste ema ei kiitnud neid oste heaks. Hagejad on koos emaga kostjaid külastanud 2023 aastal 3-4 korda. B käib kostjate juures mõnel nädalavahetusel kuus ja põhjuseks pole mitte keeruline läbisaamine emaga vaid soov suurest perest puhata, Bl ei ole oma tuba mida ta väga vajab ja soovib. Laste ema märgib, et kostjad tunnistavad, et nende poeg ei suuda töötada ja et nad aitavad hagejate isa toimetulemisel. Kostjate väitel maksvad nad hagejate isa eluasemekuludeks aastas u 2600 eurot. Kuna kostjad on majanduslikult heal järjel, toetavad hagejate isa ja oma teist last, siis on hagejate esitatud asenduskohustuse nõue kostjatele jõukohane. Kostjad omavad mitut kinnistust ning ettevõtteid. Hagejate esindaja palub hagi rahuldada ja mõista kostjatelt välja elatis hagiavalduses nimetatud määrades.
KOSTJATE VASTUVÄITED
3.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. Kostjad märgivad, et nad ei vaidle vastu, et hagejate seaduslikul esindajal ja nende pojal on kolm ühist last. Väide, et kostjad ja ka laste isa ei osale laste kasvatamises vahetult on eksitav. Kostjad suhtlevad lastega aktiivselt, väiksema lapselapse Cga on suhtlus harvem kuid see on tingitud lapse vanusest. B on aasta lõikes kostjatega ca üks kuu, lisaks käivad kostjad lapselastega reisidel. B on tihti nädalavahetustel vanavanemate juures. Kostjad on alati valmis lapselapsi enda juurde võtma, kuid kahjuks tülitsedes laste isaga hakatakse piirama ka laste kohtumisi kostjatega. Õige on väide, et laste isale on määratud osaline töövõimetus, mille eest makstava Eesti Töötukassa toetuse kannab ta hagejatele. Laste isa invaliidistus abielu ajal ning hetkel töötab minimaalselt kuna elab valuvaigistite toel. Hagejatele on tal maksta vaid töövõimetuse toetus, mis läheb otse laste ema pangakontole. Laste isa sissetuleku vähesuse tõttu on kostjad sunnitud toetama laste isa ennast, kostjad maksavad laste isa eest makse umbes aastas 2 600 euro eest. Kostjad märgivad, et seoses poja tervisliku seisundiga on nad sunnitud aitama poega ülalpidamisega ja lastelaste ülalpidamisel. Kostjad märgivad, et hagi ei saa rahuldada kuna ei ole täidetud eeldus, st ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või see on
keeruline. Nimelt väide, et laste isa on maksnud 941,48 eurot vähem ei ole õige. Kostjate poeg on perioodil 01.01.2023.a kuni 31.08.2023.a Laste ema ja B pangakontole kandnud ülalpidamismakseid täiendavalt summas 987,33 eurot. Kostjate 2023 aastal kulud hagejatele on summas 3492,80 eurot. Kostjad on igal aastal omandanud lastele kõik vajalikud tehnikavahendid s.o telefonid, arvutid, koolitarbed, spordiriided jne. Kostjad rõhutavad, et analoogselt kantakse ülalpidamiskulusid nende poolt vähemalt viis aastat. Kostjad rõhutavad, et ka nende abi hagejate ülalpidamisel on arvestatav hagejate isa ja kostjate poja ülalpidamiskohustuse täitmisena. Kostjad lisavad, et nende abi vajavad lisaks ka kostjate tütre kaks last, so D (sünd xx.xx.xxxx) ja G (sünd xx.xx.xxxx), kuna tütar kasvatab lapsi üksi. Kostjad on seisukoha, et arvestades hagejate isa ja kostjate panuseid hagejate ülalpidamisele ei saa hagi rahuldada kuna laste ülalpidamine on tagatud isegi suuremas ulatuses, kohustuse täitmisest kõrvale hoidumist ei toimu ning asjaolu, et kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei hõlma kõiki andmeid ei ole etteheidetav kostjatele.
KOHTUISTUNG
4.Hagejate seaduslik esindaja selgitas, et kostjate pojaga on tal kolm tütart. Kohtumäärustega on laste isalt elatis välja mõistetud kokku 550 eurot kuus. Laste isa peab elatise kandma hagejate seadusliku esindaja kontole. Eelnevatel kuudel on makstud elatist välja mõistetud elatisest vähem. Laste ema selgitab, et tal on laenumakse mida tal tuleb igakuiselt maksta. Ta on andnud kostjatele laenu 19200 eurot, mida nad ei soovi tagastada. Kuna nad ei soovi laenu tagastada, esitasin kohtule hagi asenduskohustuse määramiseks. Olen nõus asenduskohustuse hagist loobuma, kui kostjad maksavad mulle laenu tagasi. Kuna laste isa ei maksa elatist siis tuligi esitada hagi vanavanemate vastu. Laste isa saab töövõimetuspensioni ja tal puudub ametlik palk, siis täitemenetluses ei saa kõike summat kinni pidada. Kuna elatise summad on igakuiselt väga erinevad siis sain ma aru, et vanavanemad maksavad selle summa mis puudu jääb. Vanavanemate toetus ei ole lastele rahaline, nad käivad aegajalt reisidel. Lastele asjade ostmisi minuga ei arutata, asjade ostmine ei aita mind laste kasvatamises. Lapsed teevad vanavanematele nimekirja mida nad soovivad, kooliasju ostetakse ka lastele. Soovin, et elatis laekuks minu pangakontole ja ma saan lastele ise taskuraha jagada. Hetkel antakse ühele lapsele taskuraha aga teistele mitte. Laste isa ei saa lastega kokkugi, ta käib aegajalt lastel külas. Mõnikord on lastele taskuraha andnud. Hagejate esindaja on seisukohal, et lastega reisidel käimine ja asjade ostmine sünnipäevaks ei ole elatis. Laste ema arvestab elatiseks summad mis on laste isa poolt kantud tema kontole ja antud sularahas. Lootsin, et kostjad nõustuvad kompromissiga, et ma saaksin oma raha tagasi. Mina pean oma emale igakuiselt laenu tagasi maksma ja ma ei saa osta endale ja lastele suuremat kodu. Hetkel elab selles majas xxx, mis oli meie ühine kodu kostja üksinda. Ma ei soovi midagi lisada, ega kohtukõne teese kirjalikult esitada. Kostjad selgitasid, et nad võivad aidata pojal elatist maksta, kuid enda peale nad seda püsikohustust ei võta. Nad on aidanud lapsi ja on seisukohal, et isegi suuremal määral kui 550 eurot. Peale hagejate on meil veel kaks lapselast keda me aitame, proovime kõiki lapselapsi võrdselt aidata. Kooliasjade ostmisel oleme arvanud, et lapsed on emaga nimekirjad läbi arutanud. Kostjate lepinguline esindaja märgib, et hetkel laste isa teenib ja on mõni kuu omanud sissetulekut sellest ka täiendavad maksed lastele. Kostjad on omaltpoolt igati lapsi aidanud, alates taskurahast ja vajalike asjade ostmisega ja nende finantseerimine. Olukord on selline, et vanavanemate panustega on elatis ületatud. Lapsevanem saab laste arvelduskontosid käsutada ja tingimusi määrata. 2023 aastal saadud ei suuda küll tuvastada, et vanavanemate ja laste isa panuste näol oleks vähem kui kohtu poolt määratud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED’
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kuulanud ära menetlusosalused, leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
6.Hagejad paluvad asenduskohustusena kostjalt välja mõista elatise igakuiselt summas 200 eurot hagejale 1, 200 eurot hagejale 2 ja 150 eurot hagejale 3
7.Asja materjalidest tuleneb, et Viru Maakohtu 02.10.2018.a määrusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti Wlt laste A ja B kasuks alates 01.08.2018 välja igakuine elatis 200 eurot iga lapse kohta, kuni laste täisealiseks saamiseni. Pärnu Maakohtu 22.06.2021. a kohtumäärus (maksekäsk) kohustati W tasuma Cle elatist 150 eurot kuus alates 17.04.2021 kuni C täisealiseks saamiseni.
8.W ülalpidamiskohustust ei täitnud täies mahus ning kohtulahendite alusel on algatatud täitemenetlused. Täitemenetlustee raames ei ole W väljamõistetud elatist lahendite kohaselt tasunud, tekkinud on elatise võlgnevus.
Y ja W on W vanemad ehk hagejate vanavanemad.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealiste laste vanematel ja vanavanematel laste ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada.
11.PKS § 106 lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Isik vabaneb PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Viidatud sätte mõjualast jääb aga PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi välja vanema kohustus pidada ülal oma alaealist last. Seega ei vabane vanem ka kehva varalise seisundi korral oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane, ei saa ka vanavanematel tekkida PKS § 106 lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Vanavanematel võib tekkida oma lapselapse suhtes ülalpidamise kohustus PKS § 106 lg 2 alusel. PKS § esi6 lg 2 emeises lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Selline asenduskohustus tekib vanavanemal PKS § 106 lg 2 järgi juhul, kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on vanemalt ülemäära raske saavutada. Eelkõige tekib vanavanemal osundatud sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema
viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Antud asjas on hagi esitatud, kuna laste isalt ei ole õnnestunud täitemenetluse abil järjepidevalt ülalpidamist kohtulahenditega väljamõistetud ulatuses saada.
12.Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja (X-tee) süsteemist nähtub, et W vastu on algatatud 02.10.2018 kohtulahendi alusel täitemenetlus 042/2021/437, peamine sissenõudja X (elatis A, B) ja 22.06.2021 kohtlahendi alusel täitemenetlus 042/2021/1233, peamine sissenõudja X (elatis C). Hagejad on kinnitanud hagiavalduses, et sel aastal 8 kuu jooksul on laekunud hagejatele elatis 3 229,38 eurot, 4 400 euro asemel. Samas ei nõustu hagejate seaduslik ema, et hageja B kontole laekunud summad loetakse kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmiseks lapse ees.
13.Käesolevas tsiviilasjas tuginevadki hagejad sellele, et Wlt on elatis kohtulahenditega välja mõistetud, kuid viimane ei ole järjepidevalt ja elatist välja mõistetud suurused maksnud. Hagiavalduse esitamise seisuga on elatise võlgnevus hagejate ees kokku summas 6 856 eurot. Hagejad on esitanud kohtule nõude kostjate vastu elatise saamiseks PKS §-de 105 ja 106 aluse
14.Kostjad on hagejate vanavanemad. Hagejad elavad emaga. Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti Wlt laste A ja B kasuks alates 01.08.2018 välja igakuine elatis 200 eurot iga lapse kohta, kuni laste täisealiseks saamiseni. Pärnu Maakohtu 22.06.2021 kohtumäärus (maksekäsk) kohustati W tasuma Cle elatist 150 eurot kuus alates 17.04.2021 kuni C täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse esitamise ajaks oli hagejate isal elatise võlgnevus, mida ei õnnestunud täitemenetluses sisse nõuda. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Hagejate seaduslik esindaja on teadlik, et laste isa on osalise töövõimetusega ning elatise võlgnevuse katteks on kohtutäitur kinni pidanud töövõimetus pensionist, seega on täitemenetluse raames täidetud osaliselt elatise lahendeid. Kostjad on aidanud hagejaid materiaalselt, ostnud riideid, koolitarbeid ja aidanud rahaliselt. Hagejate ema on ise ka kinnitanud nimetatud asjaolu, kuid ta ei pea õigeks, et sellist aitamist saab lugeda elatise maksmiseks.
15.Olukorras, kus hagejad esitasid nõude asenduskohustuse täitmiseks vanavanemate vastu PKS § 106 lg 2 järgi põhjusel, et kohustatud vanemalt on ülalpidamist ülemäära raske saada, tuleb kohtul esmajärjekorras selgitada välja kohustatud vanema varanduslik seisund ja võimekus elatist tasuda. Seejärel, kui kohus tuvastab PKS § 106 lg 2 kohaldamise eeldused, tuleb hinnata, kas vanavanemad võivad vabaneda asenduskohustuse täitmisest PKS § 102 lg 2 järgi. Seejuures tuleb arvestada, et vanavanemad täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena PKS § 105 lg 3 järgi ning osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga (vt Riigikohtu 19. oktoobri 2011. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 9 75-11, p 20). Kuivõrd tegemist on lapse huvides peetava vaidlusega, on maakohtul iseenesest õigus tõendeid ise koguda (TsMS § 230 lg 3). Töötajate registri andmetel omab laste isa W töökohta EEE OÜ-s.
Elatise väljamõistmine vanavanematelt asenduskohustusena kohaldub eelkõige siis, kui täitemenetluse raames ei ole võimalik kohustatud isiku suhtes kohtulahendit täita, st sissenõuet ei ole kohustatud isiku varale võimalik pöörata. Antud asjas on leidnud tõendamist, et täitemenetluse raames toimub hagejatele kohtulahendite alusel elatiste nõuete rahuldamine, s.h elatise võlgnevuse sissenõudmine.
16.Kohtu hinnangul ei ole PKS § 106 eesmärk nö karistada vanavanemat vanema täitmata kohustuste sh elatisevõla eest, vaid tagada lapsele ülalpidamine olukorras, kus vanemalt ei ole võimalik seda saada. Kohus märgib, et seadusse mõttega ei ole kooskõlas seisukoht, et elatis mõistetakse välja mitmelt isikult, st kohustatud vanemalt ja asenduskohustuse korras vanavanematelt. Hagejate ema on ise kinnitanud, et kostjad on hagejaid toetanud nii rahaliselt ja ostnud lastele riideid ning asju. Lastele taskuraha andmisega ja asjade ostmisega on nad kergendanud, vähendanud laste ema rahalist väljaminekut laste riiete ostmiseks jne. Vanavanem vabaneb asenduskohustusena ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd tema varaline seisund ei võimalda tal PKS § 102 lg 1 mõttes lapselapsele ülalpidamist anda. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enda tavalist ülalpidamist. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et eeldused asenduskohustuse tekkimiseks ei ole täidetud, puudub vajadus hinnata kostjate majanduslikku seisundit selgitamaks välja, kas nad võivad vabaneda kohustuse täitmisest PKS § 102 lg 2 järgi või kas tuleb kalduda kõrvale osavõlgnike kohustuste suuruse võrdsuse põhimõttest. Kohus märgib, et hagejate seaduslik esindaja kohtuistungil selgitas, et kostjate vastu esitatud asenduskohustuse hagi esitamine on tingitud asjaolust, et ta soovib laenu tagasi. Kohus peab vajalikuks selgitada, et elatise nõue ja võlgnevuse (laenu) nõue on eraldiseisvad menetlused, mida reguleerivad erinevad seaduse normid. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.