2.Lahutada U. K. (isikukood XXX) ja O. K. (isikukood XXX) vahel 19.10.2016 Jõhvi notar Andrei Lõssenko juures sõlmitud abielu (tõend nr. 5240-2016/41).
3.Pärast abielulahutust taastada hageja U. K. perekonnanimi K.
Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele abielulahutuse registreerimiseks ja isikunime kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.U. K. esitas 06.09.2023 Viru Maakohtule hagi O. K. vastu abielulahutuse nõudes. Hageja soovib lõpetada U. K. ja O. K. vahel 19.10.2016 Jõhvi notar Andrei Lõssenko juures sõlmitud abielu. Hageja soovib enda perekonnanime taastamist – K..
2.13.09.2023 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so hagiavalduse ja abielu tõendi venekeelse tõlke esitamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 19.09.2023.
3.Kostja teatas 01.11.2023, et kohtusse ilmuda ei saa, kuna elab Venemaal. Palub abielu lahutada. Kohtuistung
4.04.12.2023 toimunud kohtuistungil jäi hageja varasemalt esitatu juurde. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, pooled elavad erinevates riikides. Kostja lahkus Eestist ca 7-8 aastat tagasi. Hageja soovib tagasi endist perekonnanime K.. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kostja sõnul deporteeriti ta 2018. aastal Venemaale, peale seda on tal sissesõidukeel, ta juba 6 aastat elab ja töötab Venemaal.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
7.PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
8.TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).
9.Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Abielutõendi nr. 5240-2016/41 andmetel sõlmiti poolte abielu 19.10.2016 Jõhvi notar Andrei Lõssenko juures.
10.Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja nõustus abielu lahutamisega ja selgitas, et elab ja töötab juba 6 aastat Venemaal, tema suhtes kehtib sissesõidukeeld Eestisse. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus, erinevate riikides, kostja elama asumine Eestisse ei ole võimalik ja poolte abielulised suhted on juba ammu lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine enam otstarbekas. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamise, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.
11.Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 19.10.2016 sõlmitud abielu.
12.Hageja taotleb hagiavalduses talle perekonnanime K. tagastamist. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistri andmebaasist saadud andmete kohaselt oli hageja esimese abielu eel kantud perekonnanimi K.. Eeltoodule tuginedes kohus rahuldab hageja taotluse ja taastab tema perekonnanime K..
13.Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks ja isikunime kande tegemiseks. Menetluskulude jaotus
14.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
15.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.