2.Vähendada tsiviilasjas nr 2-19-19391 M. A.ilt väljamõistetud elatist perioodi eest 20.01.2023-07.09.2023 poja J. A.i kasuks väljamõistetud elatise osas nullini, st ajavahemikul 20.01.2023-07.09.2023 ei pidanud M. A. J. ülalpidamiseks elatist maksma. Jätta muutmata tsiviilasjas nr 2-19-19391 02.03.2020.a. otsusega väljamõistetud igakuise elatisemakse suurus (195 eurot) poja A. A.i kasuks väljamõistetud elatise osas.
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada O. M.le makstud elatisabi.
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.M. A. esitas Viru Maakohtule hagiavalduse temalt poegade A. ja J. A.i ülalpidamiseks väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti M. A.ilt Viru Maakohtu 02.03.2020.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-1919391 välja elatis 195 eurot A. ja J. ülalpidamiseks (kokku 390 eurot). Kohtuotsuse tegemise ajal elasid A. ja J. oma ema O. M.ga. M. A. elas perest eraldi. Alates 20.01.2023.a. elab J. A. alaliselt koos hagejaga. Lapse seaduslik esindaja O. M. on sellega nõus ja ei takista seda. Vanematel on ühine hooldusõigus. Kuivõrd J. A. elab koos isaga (hagejaga), on hageja arvates oluliselt muutunud elatise väljamõistmise ja tasumisega seotud asjaolud. Kuivõrd A. elab koos emaga ja hageja on vastavalt kohtuotsusele kohustatud poegadele maksma ülalpidamist, poeg J. elab koos isaga, tekib J.l õigus nõuda elatist emalt, O. M.lt. Tsiviilasjas nr 2-19-19391 otsuse tegemisel lähtus kohus eeldusest, et mõlemad lapsed elavad koos emaga ning koos elav vanem kannab peamiselt nende ülalpidamiskulu. J. elab nüüd koos isaga, seega kannab O. M. ainult A. ülalpidamiskulu. J. ülalpidamiskulu kannab hageja. Hageja leiab, et põhjendatud ja õiglane oleks vähendada temalt väljamõistetud elatist nullini kuna kummagi vanema ülalpidamisel on üks laps.
2.07.08.2023 menetlusdokumendis selgitab hageja, et poeg J. elab koos hagejaga alates 20.01.2023 ja vabatahtlikult kuna ei soovi enam emaga koos elada. O. M. ei saanud pojaga hakkama ning J. ei käinud koolis (ei täitnud koolikohustust). Probleem oli elamistingimustes ema juures. Linnavalitsuse sotsiaalteenistus käis elamistingimusi uurimas. X-aastane poeg elas haige eaka vanainimesega ühes toas. Lapsel polnud kohta, kus segamatult kodutöid teha või omaette olla. Sotsiaalteenistus soovitas lapsel proovida elada isa juures. Kui J. hakkas elama hageja juures, paranesid tema hinded ja kooliskäimine, hageja ei pidanud teda kooli ega õppima sundima. Rahulikus ja vaikses keskkonnas sai ta sellega iseseisvalt hakkama. Õppeaasta lõppedes ei soovinud poeg enam ema juurde tagasi minna. Alates 2023.a märtsikuust on hageja töötu. Vaatamata pingutustele ei ole õnnestunud töökohta leida. Esialgu sai materiaalset abi surnud isa V. A.i pärandist, hiljem võimalusel vähemalt mingisuguseks rahaliseks sissetulekuks X OÜ-st. Hageja müüs osaliselt oma vanemate vara (sõiduauto WVSharan). Teatud ajaks piisast sellest hageja enda ja J. ülalpidamiskulude katmiseks. Laps on riides ja toidetud. Olevi tänava korteri eest on kõik arved tasutud, võlgnevusi ei ole. Kingitused, mida O. M. lapsele kingib või ostud, mida ostab, on tema isiklik vabatahtlik soov (initsiatiiv). Hagejal on uus abikaasa ning peres kasvab 2016.a sündinud tütar D.. Hagejat ja ka J.t toetab rahaliselt hageja abikaasa. Hageja palub elatist vähendada ning kohtul arvesse võtta kõiki asjaolusid.
3.Kohtuistungil 17.10.2023.a. täpsustas hageja, et kui hagi esitamise ajal elas poeg J. koos isaga, siis istungi toimumise ajaks (alates 01. oktoobrist 2023) elab poeg ema juures. Hageja soovib ajavahemikul 20.01.2023 – 30.09.2023 vähendada elatist nullini. Perioodil, mil poeg elas hageja juures, kandis hageja tema ülalpidamiskulu vahetult: kommunaalmaksed, vee ja gaasi eest, käidi Narva-Jõesuu Meresuu SPA-s, Noorus SPA-s, Toilas, ostis koos oma abikaasaga toiduaineid. Hageja märkis, et võibolla J.le andis O. M. raha, kuid hageja kätte ei andnud midagi. Hageja kinnitas, et poeg tuli toidukottidega. Hageja kinnitas ka seda, et J. kandis dressi ja tõi riideid isa juurde, kuid hageja ei tea, millal need riided ostetud olid. Hageja väitel ostis ta ise J.le suvetossud, hageja abikaasa ostis mitu T-särki. Hageja ei tööta alates veebruarist 2023, ei ole ka arvel Töötukassas, teeb juhtutöid, mille eest on sissetulek ca 200 euro ringis kuus. Hageja kinnitas istungil, et O. M. maksis J. kooli arved, kinnitas ka seda, et J. elab uuesti ema juures alates 07.-st või 10. septembrist 2023.a.
4.Lõppseisukohtades märgib hageja esindaja, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ajavahemikus 20.01.2023-30.09.2023.a. elas J. A. isaga. Kostjate seaduslike esindaja märkis et kandis J. ülalpidamiskulu ka ajal, mil poeg elas koos isaga. Muuhulgas väitis O. M., et tasus lapse erakoolis Intellekt õppimise tasu ning ostis J.le toiduaineid. O. M. pangaväljavõtetest tuleneb, et kord kuus maksis ta OÜ X teenuste eest seonduvalt J. õppimisega selles koolis, igakuise tasu suurus oli 27 eurot (õppeperioodil). Samuti nähtub kostjate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttelt, et kord kuus kandis ta J. arvele üle 25 eurot, mida võib lugeda poisi taskurahaks. Pangakonto väljavõttelt ei nähtu aga toiduainete ostu J.le. Kui O. M. ostis toiduaineid nii oma perele kui ka J.le ja sellega koos hageja perele, siis pidanuks see kajastuma ka toiduainetele kulutavates summades. Kulud perioodil, mil poiss elas hageja juures, ei suurenenud, ka ei muutunud toidupoes käimiste sagedus. Ajavahemikus 20.01.2023-30.09.2023.a. sai O. M. lastetoetust summas 160 eurot. Kusjuures sel ajal laps emaga ei elanud. Kulud, mida O. M. kandis kooli eest, olid oluliselt väiksemad lastetoetusest. Hagejal on uus pere. On abielus T. A.iga, kasvatab alaealist tütart D. A.it Pärast vanemate J. A.i ja V. A. surma, päris hageja nende vara. Pärandvara koosseisu kuulus aadressil XXX asuv korter, Volkswagen Sharan (registreerimismärk XXX), garaaž XXX (kinnistusregistri registriosa nr XXX), väikelaev Leader 260 (registreerimismärk XXX), väikelaev Sea Pro CD 320 (registreerimismärk XXX). Kuivõrd pärandvara hagejal endal tarvis ei olnud, võõrandas ta selle ning müügist saadud raha kandis abikaasa T. A. arveldusarvele. Nii sai Volkswagen Sharan (registreerimismärk XXX) müüdud 250 euro eest. Peale keldris ja garaažis asuvate isa asjade koristamist, anti kogumispunkti üle vanarauda summas 507,09 eur. Peale isa V. A. surma jäi tema arvele raha, mille päris hageja ja kandis selle üle oma abikaasa T. A. arvele. Seega lisaks hageja poolt teenitud rahale ja peale töölt koondamist saadud väljamaksetele, oli hagejal sissetulek pärandi näol. Selle suurus lubas tal säilitada stabiilset elatustaset. Oma arveldusarvet hageja ei kasuta, vaid arveldusteks kasutab abikaasa arveldusarvet. T. A.i arvelt toimub kommunaalteenuste arvete ja korteriühistu arvete tasumine. T. A.i pangakonto väljavõttelt on näha toidukulude olulist suurenemist sel perioodil kui J. elas nende peres. Kuna mõlemad vanemad ajavahemikus 20.01.2023-30.09.2023.a. täitsid laste ülalpidamiskohustusi, on hageja hinnangul põhjendatud ja õiglane vähendada elatise suurust A. A. ja J. A. ülalpidamiseks nullini selle ajaperioodi eest. Hageja jääb kohtuistungil täpsustatud nõude juurde ja menetluskulud jätta poolte enda kanda.
KOSTJATE VASTUVÄITED
Kostjad M. A.i elatise vähendamise nõuet ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata.
Kostjate seaduslik esindaja O. M. selgitab hagiavaldusele esitatud kirjalikus vastuses, et J. elab omal soovil isa juures alates 20.01.2023. Alates märtsist 2023 on M. töötu ja ei maksa elatist ning O. M. saab igakuuliselt riigiabi 100 eurot iga lapse kohta. Kuna M. on töötu, pole tal vahendeid lapse ülalpidamiseks, mistõttu toetab O. M. endiselt J. ülalpidamist. Kui J. käis koolis, viis ema teda autoga kooli ning tasus koolis Intellekt õppimise tasu. O. M. on ostnud ja ostab endiselt J.le erinevaid tooteid iganädalaselt ca 40-50 euro eest, mida J. viib isa juurde. Samuti annab O. M. pojale sularaha 45-50 eurot nädalas ning ostab pojale riideid, meditsiinilisi vahendeid. Tihti käib J. kodus söömas. Esialgu oli vanematel kokkulepe, et J. elab isa juures õppeaasta lõpuni, kuid pärast õppeaasta lõppu ei soovinud J. koju tagasi tulla. O. M. peab põhjuseks asjaolu, et kodus teda kontrolliti rohkem, sunniti koolis käima, tegema kodutöid. J.l on diagnoositud autism. M. ei tegele lapse tervisega üldse, ei sõitnud temaga arsti juurde, mistõttu jäi puue vormistamata. Hagejale on mugav, et poeg elab tema juures, kuna M. tarvitab alkoholi ning ei taha maksta elatist lastele. J.le on samuti mugav isa juures elada, kuna seal ta saab teha seda mida soovib. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata.
6.Kohtuistungil 17.10.2023 märkis kostjate seaduslik esindaja, et J. elas isa juures, 07. või 08. septembrini, siis tahtis ta tulla koju tagasi kuna isaga oli konflikt ja isa ajas teda minema. O. M. selgitas isa juure elama asumise põhjuseid: J.l on diagnoositud autism ning kodus oli halvatud
92.aastane vanaema, lamav haige. Lapsel on küll oma tuba, kuid vanaema koputas pidevalt tema seinale. Ka olid korteris spetsiifilised lõhnad, mis poissi häirisid. Lastekaitsetöötaja soovitas, et las J. proovib kuu aega elada isa juures, kuu aega siis ema juures. J.l puudus õpimotivatsioon, ei tahtnud koolis käia. Isa juures elades ei muutunud selles osas midagi. O. M. käis pojal hommikul järel ning viis ta autoga kooli. J. käis ka kodus söömas, võttis külmkapist kilekotiga toiduaineid kaasa. O. M. käis koos pojaga poes ning J. valis, mida kaasa osta tahtis. O. M. ostis pojale ka muid asju, riideid, nt Nike dressid, 2 T-särki, 2 paari dressipükse turult, aluspüksid, 20 paari sokke. Iga kord võttis 5 paari sokke kaasa. Lisaks sellele andis O. M. enda sõnul J.le iga nädal sularahas 50 eurot, lisaks küsis J. raha jõusaalile (4 eurot iga kord) ja lisaks veel millelegi 2 eurot. Poiss rääkis, et on näljane, tahab rohkem liha saada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.Viru Maakohtu 14.01.2010.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-09-27159 mõisteti M. A.ilt välja elatis ajavahemikul 01.01.2010-01.04.2010 igakuiselt 2000 krooni (127,82 eurot), edasi kuni A. täisealiseks saamiseni so 01.11.2023.a. igakuiselt 2500 krooni (160 eurot) ja edasi kuni J. täisealiseks saamiseni so kuni 25.01.2025.a. igakuiselt 1250 krooni (80 eurot).
18.10.2019.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-19-13608 rahuldas Viru Maakohus A. ja J. A.i elatise suurendamise nõude ja mõistis M. A.ilt välja alates 04.09.2019.a. igakuiselt 270 eurot ühe lapse kohta (kahele lapsele 540 eurot). 02.03.2020.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-19-19391 vähendas Viru Maakohus M. A.ilt poegade A. ja J. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõistis alates 10.12.2019.a. M. A.ilt elatise 195 eurot kuus iga lapse kohta (kahele kokku 390 eurot).
10.Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis taotleb M. A. poegade ülalpidamiseks väljamõistetud elatise vähendamist perioodil 20.01.2023-30.09.2023.a. nullini kuna poeg J. elas sel ajavahemikul koos hagejaga, st kummagi vanema ülalpidamisel oli üks laps – poeg A. O. M. ülalpidamisel ja poeg J. hageja ülalpidamisel. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. TsMS § 497 kohaselt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.
11.02.03.2020.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-19-19391 on M. A.ilt väljamõistetud elatist vähendatud suuruseni, mis oli alla enne 01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära ja on väiksem ka kehtiva PKS § 101 alusel arvestatavast igakuisest elatisemäärast. Pooled ei vaidle selle üle, et ajavahemikul 20.01.2023 – 07. september 2023 elas J. A. hageja juures (hageja esindaja märgib perioodi 20.01.2023-30.09.2023, kuid M. A. ise kinnitas kohtuistungil, et J. elab uuesti ema juures alates 07.-st või 08. septembrist 2023, mis ühtib O. M. väidetega, dtl 62). Pooled vaidlevad selle üle, kes kandis poja ülalpidamiskulu sel perioodil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on seisukohal, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr nr 3-2-1-119-15). Kui laps elab lahuselava vanema juures, siis eeldatakse, et lahuselav vanem katab kulud aja eest, mil laps tema juures on. (vt Riigikohtu 09.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-d 23.3-23.4) Riigikohus on märkinud ka seda, et lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest. Lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena peab olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on
lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist. (vt Riigikohtu 12.05.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-6491/96 p 13.2 ja p 13.3)
12.O. M. väidab, et kuigi J. elas isas juures, tegi tema J.le kulutusi samamoodi nagu varem, andis kaasa toiduaineid, ostis riideid, tasus kooli kulu, andis sularahas taskuraha. Lisaks eeltoodule käis J. kodus tihti söömas. O. M. konto väljavõttest nähtub, et ta tasus OÜ X J. õppimise tasu 27 eurot igakuiselt (dtl 37-38) Mais, juunis ja juulis 2023 sai O. M. riigilt elatisabi 200 eurot kuus (2 x 100 eurot) (dtl 39). O. M. esitas kohtule kaks maksekorraldust, millelt nähtuvalt tasus Kaup24 tellitud kauba eest (tellimused nr 14506618 61,28 eurot ja tellimus nr 14557693 164,25 eurot) (dtl 40 ja 41) ja soovis esitatuga tõendada oste J.le. Kohus on seisukohal, et esitatud maksekorraldused tõendavad küll teatud kauba tellimist Kaup24st, kuid ei tõenda, et tellimus oli J. tarbeks. O. M. väitel viis J. kodust toiduaineid isa juurde kaasa, samuti käidi koos emaga poes meelepäraseid toiduaineid kaasa ostmas. Selle väite tõenduseks esitas O. M. foto (dtl 42). Fotol on tundmatu meesterahvas/noormees selja tagant, käes Maxima kilekott. Foto järgi ei ole võimalik kohtul tuvastada, kes on fotol, kelle ostetud on toiduained ja kuhu need viiakse. Küll aga kinnitas hageja kohtuistungil, et J. tõi kotiga toiduaineid, millega kohus loeb tõendatuks O. M. väite, et toiduaineid viis J. kodust isa juurde kaasa (dtl 61). M. A.i konto väljavõtte kohaselt on O. M. teinud 22.01.2023 ülekande M. A.ile 100 eurot (dtl 265). Arvestades, et J. asus elama isa juurde 20.01.2023.a, sai ülekanne olla seotud J. ülalpidamisega. Kostjate esindaja väited selle kohta, et andis taskuraha J.le 50 eurot nädalas, on paljasõnalised. Kostjate esindaja pangakonto väljavõttelt ei nähtu regulaarseid rahaülekandeid J. kontole (on mõned ülekanded summades 10-20 eurot), küll aga nähtuvad regulaarsed ülekanded J. kontolt O. M. kontole suuruses 450 -500 eurot iga kuu (dtl 125-255). Samas on näha O. M. kontoväljavõttelt pidevaid sularaha väljavõtmisi, mistõttu eelduslikult anti sellest ka pojale taskuraha. Hageja ei välistanud, et ema andis J.le raha, kuid hageja kätte raha ei antud (dtl 61).
13.Hageja kinnitusel kandis ta perioodil, mil poeg elas tema juures, ülalpidamiskulu vahetult (J. oli hageja ülalpidamisel). Kostjate seaduslik esindaja O. M. leiab, et kuna M. A. ei tööta alates veebruarist 2023, ei olnud tal ka vahendeid, millega poega üleval pidada. Kohus eeltooduga ei nõustu. Vaidlust ei ole küll selles, et alates veebruarist 2023 hageja ei tööta ja ei tööta ametlikult kuni käesoleva ajani, töötuna Töötukassas arvel ei ole, kuid Maksu-ja Tolliameti teatise kohaselt sai M. A. ajavahemikul 01.11.2022-31.10.2023 tulu kokku 24 592,42 eurot (millest palgatulu 14 195,62, 2972,30 eurot töösuhte ülesütlemisel makstav hüvitis, 226,53 eurot tööandja makstud haigushüvitis, 196,21 eurot haigekassa ajutine töövõimetushüvitis, 7101,76 eurot kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga), mis jagatuna 12 kuule teeb keskmiselt 2049 eurot kuus (dtl 116). Seega oli hagejal piisavalt vahendeid , et katta vaidlusalusel perioodil poja / poegade ülalpidamiskulu. Hageja esitas oma abikaasa T. A.i konto väljavõtte, mille kohaselt on abikaasa kontolt tasutud kommunaalmaksed (XXX eest), samas ei nähtu näiteks Eesti Energiale tasutud elektritarbimise maksete olulist suurenemist sel perioodil kui J. elas hageja juures. Hageja esindaja väitel suurenesid oluliselt hageja pere kulud toidule sel ajavahemikul kui J. elas isa juures.
Kohus leiab, et võrreldes O. M. ja T. A.i kontoväljavõttelt nähtuvaid toidupoes tehtud makseid, on hageja perekonna kulud küll suuremad, samas ei saa välistada võimalust, et osa oste teostas O. M. sularahas. Kohtu hinnangul ei saa hageja perekonna toidupoes tehtud suuremaid makseid seostada üheselt J. elamisega isa juures. Esiteks on võimalik nii Selverist kui Maximast peale toiduainete soetada ka muid kaupu, mistõttu ei ole võimelik eristada, kellele millises ulatuses oste tehti. Teiseks on näiteks T. A.i kontoväljavõtte kohaselt 09.11.2022 ja 10.11.2022 kummalgi päeval soetatud Maximast kaupa 30 euro eest, kahel päeval kokku 60 eurot (see on ajal, mil J. veel isa juures ei elanud), sarnased summad on tehtud ka järgnevatel kuudel, so ajal, mil J. elas juba isa juures (dtl 364). Seega on paljasõnalised väited, et hageja perekonna kulud toidule suurenesid ajavahemikus jaanuar 2023-september 2023 oluliselt.
14.Kohus nõustub sellega, et ajal mil laps viibib ühe vanema juures, kannab eelduslikult see vanem lapsega seotud põhivajaduste kulu. Millegagi ei ole tõendatud, et ajal, mil J. viibis isa juures, hageja ülalpidamist ei andnud (põhivajadusi ei katnud) ja seda tegi üksnes O. M.. Kohus möönab, et suuremaid (olulisemaid, hinnalisemaid) oste hageja J.le sel perioodil teinud ei ole, vähemalt ei ole selliseid asjaolusid kohtu ette toodud ega hageja poolt tõendeid esitatud. Küll aga saab hagejapoolse ülalpidamiskuluna (lapse põhivajaduste rahuldamisena) arvestada hageja perekonna kommunaalmakseid ja kulu toidule so põhivajaduste katmist, samas on kohtu hinnangul ka hageja ise kohtuistungil kinnitanud, et kostjate seaduslik esindaja osales ülalpidamisel ka siis kui J. elas hageja juures (tasus kooli kulu, J. tõi toiduaineid). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et perioodil, mil poeg J. elas isa juures, ei kandnud mitte hageja ainuisikuliselt poja ülalpidamiskulu, vaid mõlemad vanemad andsid ülalpidamist vahetult. Seega ei olnud elatise nõue J. ülalpidamiseks, sel ajal, mil poeg elas isa juures (20.01.202307.09.2023), põhjendatud. Samal ajal kandis poja A. ülalpidamiskulu O. M.. A. A. sai 01.11.2023.a täisealiseks. M. A. ei ole kohtu ette toonud ega millegagi tõendanud, et ta osales perioodil 20.01.202307.09.2023.a mingilgi viisil poja A. ülalpidamisel. O. M. sai mai-juuli 2023 elatisabi kahele lapsele kokku 600 eurot (dtl 39), mis tõendab, et M. A. perioodil 20.01.2023-07.09.2023 poja A. ülalpidamiseks elatist ei andnud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et M. A.ilt Viru Maakohtu 02.03.2020.a. tsiviilasjas nr 2-19-19391 otsusega väljamõistetud elatist tuleb perioodil 20.01.2023-07.09.2023.a poja J. ülalpidamiseks väljamõistetud elatise osas vähendada nullini ehk perioodil 20.01.202307.09.2023.a. ei pidanud M. A. tasuma J. ülalpidamiseks elatist, kuid muutmata tuleb jätta väljamõistetud elatise suurus poja A. osas, A. ülalpidamiseks pidi M. A. elatist tasuma 02.03.2020.a. kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses. Kohus selgitab, et alates 08.09.2023 (so ajast, mil J. A. elab uuesti ema juures) pidi M. A. tasuma elatist poegade ülalpidamiseks igakuiselt 195 eurot lapse kohta (kahele lapsele kokku 390 eurot) kuni 01.11.2023.a so kuni poja A. täisealiseks saamiseni ja edasi igakuiselt 195 eurot kuni poja J. täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.