X pärandvara pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi A ja B vastu ühisomandi lõpetamiseks, tahteavalduste ja nõusolekute asendamiseks aomanikukande muutmiseks kinnistusraamatus ja tahteavalduste ja nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega Hagihind 3 500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
X (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.xxxx. a) pärandvara pankrotihaldur Ly Müürsoo (aadress: Väike-Ameerika 8-203, Tallinn, e-post: [email protected] )
A (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
Kostja 2:
B (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, xxx)
Kostjate esindaja:
Reet Vokk, RV Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Lõpetada A (nimetavas A, isikukood xxxxxxxxxxx) ja B (nimetavas B, isikukood xxxxxxxxxxx) ning X (nimetavas X, isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xx.xx.xxxx. a) pärandavara ühisus 1/2 (ühele kahendikule) kaasomandiosale kinnisasjast XXX (registriosa nr xxxxxxxx) avalikul enampakkumisel müügi teel selliselt, et jagada 1/2 (üks kahendik) nimetatud kinnisasjast (registriosa nr xxxxxxxx) kostjate A, B ja X pärandavara vahel võrdseteks 1/3 mõttelisteks osadeks.
3.Määrata, et avalikul enampakkumisel müügist saadavast tulemist tuleb X 1/3 ühisomandiosa eraldada X pärandvara pankrotivarasse, A 1/3 osa ühisomandist tuleb kanda poolt tema poolt näidatud arvelduskontole, B 1/3 osa ühisomandist tuleb kanda tema poolt näidatud arvelduskontole.
4.Kohustada At ja Bt andma enda nõusolek ja tahteavaldus omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus 1⁄2 osale kinnisasjast XXX, katastriosa: xxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxxxx).
5.Asendada A ja B tahteavaldus ja nõusolek omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus kinnisasja XXX (registriosa nr xxxxxxxx), 1⁄2 (ühele kahendikule) ühisomandiosale, kohtuotsusega.
6.Lugeda A ja B tahteavaldus ja nõusolek omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatus kinnisasja XXX (registriosa nr xxxxxxxx), 1⁄2 (ühele kahendikule) ühisomandiosale antuks kohtuotsusega.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta hageja menetluskuludest 90% solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskuludest 10% hageja kanda.
2.Välja mõista solidaarselt Alt ja Blt X pärandvara pankrotihalduri Ly Müürsoo kasuksmenetluskulude katteks 3 520 (kolm tuhat viissada kakskümmend) eurot 80 senti.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGIAVALDUS
1.Viru Maakohtu menetluses on X pärandvara pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi A ja B vastu ühisomandi lõpetamiseks, tahteavalduste ja nõusolekute asendamiseks aomanikukande muutmiseks kinnistusraamatus ja tahteavalduste ja nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohus kuulutas 30.07.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-188829 välja X pärandvara pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Kinnistusraamatu andmeil kuulub Xle, Ale ja Ble 1/2 kinnisasjast asukohaga XXX, katastritunnus xxxxxxxxxx, sihtotstarve elamumaa, pindala 896m2, sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistuosakonna kinnistusregistrisse, registriosa nr xxxxxxxx. Kinnisasja 1/2 osa kuulub Yle, kes omandas selle X pärandavara pankrotimenetluses pankrotihalduri, hüpoteegipidaja AS SEB Pank, Y ja kohtutäituri Raigo Pärsi poolt sõlmitud kompromisslepinguga, mis kinnitati Viru Maakohtu 25.01.2021. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-10165. Kinnistut koormab hüpoteek summas 200 000 Eesti krooni (s.o 12 782,33 eurot) AS SEB Pank kasuks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 1 ja p 2 alusel moodustub pankroti väljakuulutamisel võlgniku varast pankrotivara ja haldurile üle läheb võlgniku vara valitsemise õigus. Vastavalt PankrS §-le 36 pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile. PankrS § 81 lg 1 sätestab, et võlgniku surma korral viiakse pärandvara pankrotimenetlus läbi tema pärandvara suhtes. PankrS § 108 lg-le 3 võlgniku surma korral muutub isiku pärandvara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pärandvara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pärimisseaduse ( PärS) § 147 järgi, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kõnealune kinnisasi kui pärandvara ühisuse hulka kuuluv ese kuulub X ja kostjate ühisomandisse, kuna nad on kinnisasja suhtes kaaspärijateks, mis nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest. PärS § 148 lg 1 alusel võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. PärS § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 3 kohaselt pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 sätestab, et ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, kaasomand. Riigikohus on 05.062019. a otsuses tsiviilasjas nr 2-17-4276, p-s 14 selgitanud, et kaaspärijad on pärandvara hulka kuuluvate üksikute asjade osas ühisomanikud, st need kuuluvad kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades asjaõigusseaduse § 70 lg 4 mõttes. Vastavalt Pankrs §-le 121 lg 1, kui võlgnik on asja kaasomanik, seltsinglane või kui talle kuulub ühiselt kolmanda isikuga mingi õigus, võib haldur nõuda kaasomandi, seltsingu või ühise õiguse lõpetamist ja vara jagamist. Võlgnikule jagamisel jääv osa kuulub pankrotivarasse. Praegusel juhul taotleb X pärandavara pankrotihaldur
pärandavarana pankrotivõlgniku ja kostjate ühisomandisse läinud vara jagamist. Kuna X ja kostjad omandasid XXX kinnisasjast 1/2 osa kaaspärijate ühisomandisse ja 1/2 kinnisasjast kuulub neile kindlaksmääramata osades ühiselt, ei saa ükski kaasomanik enda mõttelist osa varaühisusest käsutada. Muuhulgas ei saa X pärandavara pankrotihaldur X mõttelist osa pärandavarast arvata tema pankrotivarasse. Selleks tuleb pärandvara eelnevalt jagada. AÕS § 77 lg 3 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Arvestades ülaltoodud põhjendusi, viiteid õigusaktide sätetele ja Riigikohtu praktikat sarnaste kaasuste lahendamisel, taotleb X pärandvara pankrotihaldur X ja kostjate ühisomandi (kaasomandi) lõpetamist 1/2 XXX kinnisasja suhtes avalikul enampakkumisel müügi teel. Enampakkumisel müügist saadavast tulemist eraldada X osa 1/3 tema pärandvara pankotivarasse, 1/3 Ale ja 1/3 Ble nende poolt näidatud pangakontodele. Hageja taotleb asendada kostjate tahteavaldused ja nõusolekud, mis on vajalikud varaühisuse lõpetamiseks 1/2 osa kinnisasja XXX, katastritunnus xxxxxxxxxx, sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistuosakonna kinnistusregistrisse, registriossa nr xxxxxxxx, suhtes avalikult korraldataval enampakkumisel X pärandvara pankrotihalduri poolt ning senise omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatus. Lugeda kostjate tahteavaldused eelnimetatud kinnisasja suhtes nõutavate omanikukannete asendamiseks kinnistusraamatus antuks kohtuotsusega. Hageja tugineb kinnistusramatuseaduse (KRS) §-le 34-1 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 68 lg 5) ja täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 184 lg 1.
MENETLUSE KÄIK
2.Maakohtu 12.07.2021. a määrusega kaasati menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel AS SEB Pank.
3.AS SEB Pank võttis 12.07.2021. a esitatud vastuses hagi õigeks.
4.Kirjalikus vastuses hagile kostjad ei nõustu haginõudega ja paluvad jätta hagi rahuldamata. Kostjad soovivad esitada vastuhagi. Hageja ei ole tõendanud, et 04.09.2001. a hüpoteegi seadmise lepinguga seati hüpoteek summas 200 000 krooni, intressimääraga 14% aastas ja kõrvalnõuete suurusega 60 000 krooni AS SEB Pank kasuks just kogu kinnistule asukohaga XXX (katastritunnusega xxxxxxxxxx, registriosa numbriga xxxxxxxx, pindalaga 896 m2). Kostjate teada seati eeltoodud hüpoteek üksnes X ja Yle kuulunud 1/2 mõttelisele osale. Antud mõtteline osa on tänaseks Y ainuomandis vastavalt Viru Maakohtu 25.01.2021. a määrusele tsiviilasjas nr 2-19-10165. Kusjuures SEB Pank AS on kinnitanud, et tal puuduvad laenulepingust nr L080029525 tulenevad mistahes nõuded Y vastu. Kuna aga laenulepingust nr L080029525 tulenevaid nõudeid tagab YYY kinnistu ning muid nõudeid SEB Pank AS-il X ja Y vastu ei ole ja nagu ei ole seda ka kostjate vastu, siis on täielikult arusaamatu SEB Pank ASi kaasamine menetlusse kolmanda isikuna. XXX kinnistule seati hüpoteek 04.09.2001. a, kuid selle hüpoteegiga tagatud nõuet pankrotimenetlusse hüpoteegipidaja ei esitanud, sest sellist nõuet ei olnud enam olemas. Nõue on lõppenud ammu enne X pärandvara pankrotimenetluse alustamist. PankrS § 139 lg 2 sätestab, et kui haldur müüb pankrotivarasse kuuluva kinnisasja enampakkumisel, jäävad kinnisasja koormavatest õigustest kehtima üksnes õigused, mis asuvad järjekoha poolest eespool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest
tulenevalt saaks nõuda kinnisasja sundmüüki. Ülejäänud kinnisasja koormavad kinnistusraamatusse kantud õigused loetakse lõppenuks. Antud sättest tuleneb üheselt, et hagejast pankrotihalduril ei ole õigust antud hüpoteeki kustutada isegi juhul, kui XXX kinnistu mõttelise osa näol oleks tegemist pankrotivaraga. 1⁄2 mõttelise osa kaasomanikuks on ka Y, kelle nõusolekut ja tahteavaldust on samuti vaja hüpoteegi kustutamiseks. Kuid Y millegipärast ei pidanud hageja vajalikuks kaasata. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks vajalik selle isiku nõusolek, kelle kinnisturegistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik). KRS § 341 lg 2 p 2 kohaselt on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kustutamisel kustutatava asjaõiguse omaja. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Ilma Y nõusolekuta ja tahteavalduseta ei ole hüpoteegipidajal võimalik hüpoteeki kustutada ning Y nõusolekut ei ole võimalik asendada käesolevas tsiviilasjas tehtava otsusega. Vaidlust ei ole selles, et XXX kinnistu 1⁄2 mõttelise osa omanikeks said kostjad ja X pärimise teel olles 1⁄2 mõttelise osa ühisomanikud. Vastav omanikukanne on kinnistusraamatusse tehtud 26.04.2017. a. Kuna pärandvara on jagamata, kuulub kinnistu 1⁄2 mõtteline osa pärandvara ühisusse, kuid samal ajal ühelegi ühisomanikule ei kuulu kindlat mõttelist osa kinnistust. Selleks, et arvata kinnistust X mõtteline osa pankrotivara hulka, tuleb pärandvara ühisus PankrS § 121 lg 1 alusel lõpetada, vara jagada ning alles jagamise järel pankrotivõlgnikule jääva mõttelise osa selle omandist saab arvata pankrotivara hulka. Kostjad leiavad, et hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. AÕS § 77 lg 2 kohaselt on üheks võimalikuks vara jagamise viisiks see, et asi antakse ühele või mitmele kaasomanikule pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Lähtudes põhjusest, et hageja ei ole muid viise kaasomandi lõpetamiseks peale avaliku enampakkumise esitanud, tuleb kostjatel esitada vastuhagi, kui pooled ei jõua enne seda kokkuleppele. Põhjendatud ei ole ka hageja taotlus, et enampakkumise korraldamise õigus antakse talle kui pankrotihaldurile. Pankrotihaldur saab enampakkumist korraldada pankrotivara suhtes, mitte aga kostjatele kuuluva kinnisasja mõttelise osa suhtes, sest kostjate varast peale pärandvara ühisuse lõpetamist ei moodustu pankrotivara. Riigikohus on selgitanud, et teoreetiliselt võiks pankrotihaldurile TsMS § 445 lg 1 järgi määrata otsuse täitmise viisi ja korrana enampakkumise läbiviimise õiguse, kuid selleks tuleb määrata enampakkumise tingimused (3-2-1-38-14). Hageja taotluses avaliku enampakkumise korraldamiseks ei ole märgitud ühtegi tingimust (nt avalikul enampakkumisel müümise korra, sh kinnistu alghinna, samuti alghinna langetamise võimaluse juhul, kui konkreetse aja jooksul ei ole õnnestunud vaidlusalust kinnistut avalikul enampakkumisel müüa, enampakkumise sammu ja kordusenampakkumise toimumise aja jm). Seetõttu leivad kostjad, et kuna täitemenetluse seadustikuga on kohtutäiturile pandud ülesandeks kohtulahendite täitmine ja ametiülesande korras kaasomandi lõpetamiseks avalike enampakkumise korraldamine, siis puudub mõistlik põhjendus anda enampakkumise korraldamise õigus pankrotihaldurile määrates seejuures hulgaliselt tingimusi, mida haldur peaks selle juures järgima. Kuna vaidlusaluse kinnisasja väärtus on määratud pärimismenetluse käigus ning kogu kinnistu väärtuseks on hinnatud 70 000 eurot, siis kostjad lähtuvad antud väärtusest. Sellest tulenevalt esitavad kostjad oma ettepaneku pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja ühisomandis oleva 1/2 mõttelist osa kinnisasjast (registriosa nr xxxxxxxx; asukohaga XXX, katastriosa: xxxxxxxxxx, , sihtotstarve: elumaa, pindala 896m2) jagamiseks järgmiselt: 1) X pärandavara pankrotihaldur Ly Müürsoo, A ja B lepivad kokku kinnistu suhtes pärandvara ühisuse lõpetamises ning pärandvara jagamises selliselt, et: • Kinnistu jääb kuuluma 1/3 mõttelises osas Ale ja 1/3 mõttelises osas Ble. • X pärandavara pankrotihaldur Ly Müürsoo müüb Xle kuuluva 1/3 mõttelise osa kinnistust Yle ning X pärandavara pankrotihaldur Ly Müürsoo ja Y lepivad kokku, et Y maksab kinnistu jagamise eest kompensatsiooni 11 667 (üksteist tuhat kuussada kuuskümmend seitse) eurot. • Pooled avaldavad, et nad ei oma pärast käesoleva lepingu sõlmimist üksteise suhtes mingeid
pretensioone ega nõudeid. Kostjad teevad ettepaneku eespool toodud kompromissi sõlmimiseks. Kui kompromissi ei sõlmita soovivad kostjad esitada vastuhagi.
5.Hageja esitas kohtule arvamuse kostjate vastusele, seisukoha kompromissettepaneku osas ja vastukompromissettepaneku. Kostjate väitel ei saa ühisomandi lõpetamiseks enampakkumist lubada läbi viia X pärandvara pankrotihalduril. Kostjad põhjendavad oma seisukohta järgnevaga: kuna varaühisuse lõpetamisel ei moodustu kostjate varast kostjate pankrotivara, siis ei saa enampakkumise läbiviijaks olla pankrotihaldur. Hageja kostjate seisukohaga ei nõustu. Arusaamatuks jääb, kust tuleneb kostjate loogika, justkui muutuks ühisomandi lõpetamisel kostjatele kuuluv osa pankrotivaraks. Hagejaks käesolevas asjas on X pärandvara pankrotihaldur, kes nõuab kostjate ja X pärandvaraühisuse lõpetamist kostjate ja X ühisomandisse kuuluva 1/2 kaasaomandiosa jagamise teel. AÕS §-st 77 lg 1 järgi, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandi jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada kaasomand kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule pannes teistele kaasomanikele kohustuse maksta teistele kaasomanikele maksta nende osa välja rahas, või lubada kaasomand müüa enampakkumisel. Hageja taotleb esitatud hagiga kaasomandi lõpetamist selliselt, et kohus määraks lõpetamise viisiks kaasomandi müügi enampakkumisel. Ühelgi teisel viisil kui kostjatele ja Xle ühiselt kuuluva 1/2 osa kinnisasjast XXX kaasomandi lõpetamise teel ei oleks mõeldav X pärandvara omandiosa eraldamine ühisomandist ja arvamine tema pärandvara pankrotivara hulka. Seega selleks, et arvata X osa pärandavaraühisusest tema pärandavara pankrotivara hulka, tuleb pärandvaraühisus pärijate kaasomandile lõpetada ja nende vahel jagada. Midagi seadusevastast ei ole ka hageja taotluses lubada enampakkumine läbi viia X pärandvara pankrotihalduril. PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (redaktsioon 01.01.2010. a - 30.06.2022. a). Lähtuvalt eelnevalt toodud pankrotiseaduse sätetest on halduril õigus vara suhtes, mis võlgnikul oli olemas pankroti väljakuulutamise ajal, korraldada enampakkumisi võlgniku vara eraldamiseks tema pankrotivarasse, käesoleva juhul pärandavara pankrotivarasse. Enampakkumisel müügist saadavast tulemist X 1/3 osa eraldamisega 1/2 kaasomandiosast tema pärandvara pankrotivarasse muutub X osa tema pärandvara pankrotivaraks, mitte ei muutu kostjate 1/3 suurused osad ei kostjate ega X pärandvara pankrotivaraks, nagu kostjad oma vastuses eksitavalt väidavad. Kostjate mistahes muud seisukohad pankrotivara moodustamise osas on alusetud ja tuleb jätta tähelepanuta. Kostjate vastusest pankrotihalduri hagile jääb arusaamatuks ka see, millele tugineb kostjate väide, et kohtuotsuses tuleb pankrotihaldurile ette näha tingimused vara avalikul enampakkumisel müügi korraldamiseks. Enampakkumisel müügi mõte ongi ju selles, et varale määratav alghind oleks võimalikult lähedane keskmisele kohalikule turuhinnale. Alghinna vara müügil määrab pankrotihaldur kooskõlastatult pankrotitoimkonnaga (PankrS § 136 lg 2). Vara lõplik hind aga kujuneb enampakkumise käigus ja see ongi objektiivne turuhind. Seega ei ole vähimatki põhjust nõustuda kostjate seisukohaga selles, et enampakkumise läbiviijaks peaks olema kohtutäitur. Juhul kui enampakkumise läbiviijaks on täitur, siis lisanduvad täitemenetluse kulud. Kostjate kompromissettepaneku osas märkis hageja, et kostjate poolt avaldatud teave Y kohta, kes väidetavalt on avaldanud kostjatele soovi X ühisomandiosa omandamiseks, jääb hagejale kontrollimatuks, sest Y ei ole hageja poole vastava ostusooviga pöördunud. Y ei ole käesoleva tsiviilasjas menetlusosaline ega oma käesoleva menetlusega mingit puutumust, mistõttu temale osundamine on kummaline. Vastusele ei ole ka kostjate poolt lisatud Y kinnitust tegeliku ostusoovi kohta, mistõttu ei ole kostjate vastuses avaldatu tõsiseltvõetav. Hageja on sellegi poolest nõus arutama kostjatega ja/või Yga YYY kinnisasjast 1/2, mille ühisomanikeks on kostjad ja X, X 1/3 mõttelise osa ühisomandist kostjatele võõrandamist tingimusel, et kostjad või Y esitavad hagejale oma selgesõnalise kinnituse X 1/3
ühisomandiosa omandamise sooviga. Hageja teeb kostjatele vastukompromissettepaneku. Lähtuvalt Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ määratud turuhinnast XXX kinnistule, mis on ca 145 000 eurot, siis kostjate ja X ühisomandis oleva 1/2 osa kinnisasja turuväärtus on ca 72 500 eurot. Sellest omakorda X 1/3 ühisomandiosa väärtus on ca 24 166 eurot või vastavalt kõrgem, kui kinnisasja tegelik turuhind on suurem Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ hindaja pakutud hinnast. Kui kostjad on huvitatud eeltoodud tingimustel 1/2 osast kinnisasjast 1/3 osa omandamisest, palub hageja kostjatel sellest teada anda. Kompromissi mittesaavutamisel palub hageja Viru Maakohtul hagi rahuldada hageja 08.07.2021. a esitatud hagiavalduses toodud nõuetes järgmiselt: 1) Lõpetada kinnisasja asukohaga XXX (registriosa nr: xxxxxxxx), mille 1/2 kaasomandi ühisomanikeks on kostjad A, B ja X, kaasomand avalikul enampakkumisel; 2) Lubada kinnisasja XXX (registriosa nr: xxxxxxxx) 1/2 kaasomandi, mille ühisomanikeks on A, B ja X, enampakkumine läbi viia X pärandavara pankotihalduril; 3) Kinnisasja 1/2 kaasomandi müügist saadavast tulemist eraldada X 1/3 osa tema pärandvara pankrotivarasse, kostjate A 1/3 osa ja B 1/3 osa saadavast tulemist kanda X pärandvara pankrotihaldurit kostjate poolt näidatud arvelduskontodele; 4) Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
6.Menetlusosalised kompromissi ei sõlminud. Kostja vastuhagi ei esitanud.
7.Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõuete juurde ning taotles, et kohus jätaks menetluskulud kostjate kanda.
8.Lõplikes seisukohtades märkisid kostjad, kes on enamuses hageja ees soovivad, et pärandvara jagatakse selliselt, et kostjatele jääb ühiselt 1/12 kaasomandi mõttelist osa ja Xle jääb vastavalt 1/6 kaasomandi mõttelist osa kinnistust asukohaga XXX, katastriosa: xxxxxxxxxx, registriosa: xxxxxxxx, sihtotstarve: elamumaa, pindala 896m2), siis ei ole võimalik rahuldada hagi hageja poolt taotletud viisil. Sellega on tagatud kostjate õigustatud huvi säilitada perekonna kasutusse (sh X lastele) suurem osa kinnistust. Veelgi enam, selliselt pärandiühisust lõpetades ja jagades on tagatud pankrotivõlgnikule kuuluva 1/6 mõttelise osa võõrandamisest saadava tulemi arvel võlausaldajate nõuete rahuldamine kõiki võlausaldajaid maksimaalselt rahuldaval viisil. Kostjad leiavad, et kohtul on võimalik rahuldada hagi osaliselt, see on osas, mis puudutab pärandiühisuse lõpetamist, kuid lõpetamise viisi puhul saab kohus arvestada PärS § 154 ja § 159 lõikest 1 tulenevate erisustega ning jagada pärandvara ühisus käesoleva menetlusdokumendi punktis 9 märgitud viisil. Hageja on ebaõigesti aru saanud kostjate vastusest hagile. Nimelt soovisid kostjad just väita, et pankrotihalduril on õigus realiseerida pankrotivara, mitte teostada pankrotimenetluse raames kohtulahendite (täitedokumentide) täitmist, mis puudutavad ühisomandi lõpetamist ning mis on reguleeritud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2.lõikes 1 ning kohtutäituri seaduse (KTS) § 36 lg 41. Hageja on õigesti välja toonud, et PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (redaktsioon 01.01.2010.a-30.06.2022.a). Antud säte just kinnitabki seda, et haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus, mitte teiste ühisomandike vara valitsemise õigus. Veelgi enam rikub teiste ühisomandike õigusi hageja poolt 17.08.2022. a menetlusdokumendi p-s 2.7. märgitud põhimõte, et hageja peab põhjendatuks ja veel seaduslikuks ühisomandi lõpetamiseks kinnistu mõttelise osa hinna määramist võlausaldajate üldkoosoleku poolt. Sellist õigust võlausaldajate üldkoosolekul kostjatele kuuluva vara osas kindlasti ei ole. Selline seisukoht ja tegevus oleks kostjate õigusi rikkuv, kuna kostjal puuduks igasugune kontroll ja seisukoha avaldamine hinna osas. Nagu kostjad juba märkisid, nemad ei ole pankrotivõlgnikud ning nende osas ei saa haldur mingit sissenõude menetlust läbi viia. Täitemenetluse seadustikus on põhjalik regulatsioon,
kuidas toimub ühisomandi lõpetamine, varale hinna määramine selle vaidlustamise ja realiseerimise kord.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
10.Asja materjalist nähtub, et kinnistusraamatu andmetel kuulub Xle, Ale ja Ble 1/2 kinnisasjast asukohaga XXX, katastritunnus xxxxxxxxxx, sihtotstarve elamumaa, pindala 896m2, sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistuosakonna kinnistusregistrisse, registriosa nr xxxxxxxx. Kinnisasja 1/2 osa kuulub Yle, kes omandas selle X pärandavara pankrotimenetluses pankrotihalduri, hüpoteegipidaja AS SEB Pank, Y ja kohtutäituri Raigo Pärsi poolt sõlmitud kompromisslepinguga, mis kinnitati Viru Maakohtu 25.01.2021. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-10165. Viru Maakohus kuulutas 30.07.2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-8829 välja X pärandvara pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo.
11.PankrS § 35 lg 1 p 1 ja p 2 alusel moodustub pankroti väljakuulutamisel võlgniku varast pankrotivara ja haldurile üle läheb võlgniku vara valitsemise õigus. Vastavalt PankrS §-le 36 pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile. PankrS § 81 lg 1 sätestab, et võlgniku surma korral viiakse pärandvara pankrotimenetlus läbi tema pärandvara suhtes. PankrS § 108 lg-le 3 võlgniku surma korral muutub isiku pärandvara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pärandvara pankrotimenetluse läbiviimiseks.
12.PärS § 147 järgi, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Kõnealune kinnisasi kui pärandvara ühisuse hulka kuuluv ese kuulub X ja kostjate ühisomandisse, kuna nad on kinnisasja suhtes kaaspärijateks, mis nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest. PärS § 148 lg 1 alusel võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. PärS § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 3 kohaselt pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. AÕS § 70 lg 4 sätestab, et ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, kaasomand. Kaaspärijad on pärandvara hulka kuuluvate üksikute asjade osas ühisomanikud, st need kuuluvad kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades asjaõigusseaduse § 70 lg 4 mõttes. Vastavalt Pankrs §-le 121 lg 1, kui võlgnik on asja kaasomanik, seltsinglane või kui talle kuulub ühiselt kolmanda isikuga mingi õigus, võib haldur nõuda kaasomandi, seltsingu või ühise õiguse lõpetamist ja vara jagamist. Võlgnikule jagamisel jääv osa kuulub pankrotivarasse. Praegusel juhul taotleb X pärandavara pankrotihaldur pärandavarana pankrotivõlgniku ja kostjate ühisomandisse läinud vara jagamist. Kuna X ja kostjad omandasid XXX kinnisasjast 1/2 osa kaaspärijate ühisomandisse ja 1/2 kinnisasjast kuulub neile kindlaksmääramata osades ühiselt, ei saa ükski
kaasomanik enda mõttelist osa varaühisusest käsutada. Muuhulgas ei saa X pärandavara pankrotihaldur X mõttelist osa pärandavarast arvata tema pankrotivarasse. Selleks tuleb pärandvara eelnevalt jagada.
13.AÕS § 77 lg 3 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
14.Kostjad leiavad, et hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane. AÕS § 77 lg 2 kohaselt on üheks võimalikuks vara jagamise viisiks see, et asi antakse ühele või mitmele kaasomanikule pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas. Kostjad märgivad, et lähtudes põhjusest, et hageja ei ole muid viise kaasomandi lõpetamiseks peale avaliku enampakkumise esitanud, tuleb kostjatel esitada vastuhagi, kui pooled ei jõua enne seda kokkuleppele. Vaatamata sellele kostjad vastuhagi, milles oleks märgitud teistsugune kaasomandi lõpetamise viis, ei esitanud. Kohus saab kaasomandi lõpetada valides vaid hagis või vastuhagis välja pakutud kaasomandi lõpetamise viiside vahel. Kohus nõustub hagejaga, et kostjad ei saa peale eelmenetluse lõppemist ja kohtu poolt määratud menetlustähtaega rikkudes esitada suvalises menetlusdokumendis teistsugust kaasomandi lõpetamise viisi kui hagis välja pakutu, esitamata selleks vastuhagi.
15.Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud nõude punkti 2 osas, milles hageja taotleb: enampakkumine lubada läbi viia X pärandvara pankrotihalduril Ly Müürsool. Selles osas nõustub kohus kostjate seisukohtadega.
16.Pankrotihalduril on õigus realiseerida pankrotivara, mitte teostada pankrotimenetluse raames kohtulahendite (täitedokumentide) täitmist, mis puudutavad ühisomandi lõpetamist ning mis on reguleeritud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2.lõikes 1 ning kohtutäituri seaduse (KTS) § 36 lg 41. Hageja on õigesti välja toonud, et PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse (redaktsioon 01.01.2010.a-30.06.2022.a). Antud säte just kinnitabki seda, et haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus, mitte teiste ühisomandike vara valitsemise õigus. Täitemenetluse seadustikus on põhjalik regulatsioon, kuidas toimub ühisomandi lõpetamine, varale hinna määramine selle vaidlustamise ja realiseerimise kord. Antud juhul on kostjad vara omanikud, kellel on õigus saada hüvitist neile kuuluva vara enampakkumise müügi tulemist vastavalt neile kuuluvatele osadele. Enampakkumise puhul ei saa vara hinnas ettekirjutusi teha võlausaldajate üldkoosolek, sest kostjad ei ole pankrotivõlgnikud.
17.TsÜS § 68 lg 5 järgi kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
18.Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab hagi osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
19.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
20.Kohus rahuldab hagi suures osas. Seega jätab kohus kostjate kanda 90% hageja menetluskuludest ja hageja kanda 10% kostjate menetluskuludest.
21.Hageja menetluskulud on: riigilõiv hagi esitamisel 300 eurot, dokumentaalsete tõendite saamise kulu 120 eurot (käibemaksuga) ja 3 780 eurot õigusabikulud, kokku 4 200 eurot. 90% sellest summast on 3 780 eurot.
22.Kostjate menetluskulud on õigusabikulud 2 592 eurot (käibemaksuga). 10% sellest summast on 259,20 eurot.
23.Seega tuleb kostjatel solidaarselt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 3 520,80 eurot (3780-259,20).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.