2.Välja mõista E.L-lt T.L kasuks igakuine elatis alates 29.09.2023 (s.o alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) kuni T.L täisealiseks saamiseni (s.o 27.09.2031) summas 235 eurot.
3.Elatis tuleb tasuda S.L pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx selgitusega "T.L elatis". Kohustada E.L tasuma igakuist elatist eelmises lauses nimetatud pangakontole hiljemalt iga kuu 10. kuupäeval.
4.Jätta menetluskulud poolte enda kanda (TsMS § 164 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-23-1034 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Asjaolud, menetluse käik
1.T.L esitas 29.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 260 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 02.10.2023 võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku vastuväitega Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 11.10.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis T.L nõude E.L vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi 16.10.2023 hagejale ettepaneku esitada alaealise elatisenõue E.L vastu Pärnu Maakohtule Kuressaares hagiavaldusena ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavaldus esitati kohtule 16.10.2023 ning kohus võttis hagi 26.10.2023 menetlusse.
2.Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud isiklikult Kättetoimetamisportaali KÄPO vahendusel 26.10.2023. Kohtu määratud tähtajaks (09.11.2023) kostja nõuetekohast vastust hagile ei esitanud. Kohtu seisukoht
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
4.Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
1.jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
1.aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse 2 (2)
2-23-1034 vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
5.Hageja nõuab kostjalt elatist kindlas summas – 235 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised vajadused kokku summas 475 eurot. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.
6.Rahvastikuregistri andmetel on T.L S.L ja E.L ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja väite, et kostja ei ole hagejale elatist ajavahemikus 2022. august kuni 2023. oktoober tasunud.
7.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
8.Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates 29.09.2023, s.o alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 486 lg 2 ütleb, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Õiguskirjanduses on märgitud, et hagi esitamise ajaks on tavaliselt hagi kohtusse jõudmise aeg, kuid see kehtib ainult juhul, kui hagi on kostjale ka hiljem kätte toimetatud (§ 362 lg 1). Seega on hagi esitatuks lugemise eeldusteks nõuetele vastava hagi esitamine, mis on menetlusse võetud (§ 372 lg 1) ja kostjale kätte toimetatud (§ 393 lg 1). Nimetatud eeldused on kohaldatavad ka olukorras, kus maksekäsu kiirmenetluses esitatava nõude lahendamine jätkub hagimenetluses. Seega saab hagi lugeda esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest vaid siis, kui hiljem on hagi ka menetlusse võetud ja kostjale kätte toimetatud. Lisaks saab hagi lugeda esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega vaid kiirmenetluse avaldusega kattuvas osas, mitte aga suuremas osas. (V.Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, 2018, lk 198-199, p 3.3. Hagiavalduse esitatuks lugemine (lg 2)). Kohus on seisukohal, et TsMS § 486 lg 2 kohaldamise eeldused on täidetud. Hageja esitas 29.09.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis kostja vastuväitest tulenevalt anti üle Pärnu Maakohutule hagimenetluse jätkamiseks. Kohus on 16.10.2023 esitatud hagiavalduse menetlusse võtnud ja selle kostjale kätte toimetanud. Hagis esitatud nõue ei ole suurem kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt elatis välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o 29.09.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
9.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
10.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole. 3 (2)
2-23-1034
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
12.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.