Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

1(5)

Tsiviilasi nr 2-15-15104 Asjaolud ja eelnev menetluse käik

2(5)

Tsiviilasi nr 2-15-15104 kohaselt ei oleks tsiviilkohtumenetluses võimalik hea usu põhimõtte toimimist tagada. See muudaks VÕS § 6 ja TsÜS § 138 sisutuks. Riigikohus on 17.02.2016 otsuses nr 3-2-1-169-15 jaatanud võimalust jätta ka (materiaalõiguslik) aegumine hea usu põhimõtte rikkumisel kohaldamata, kuigi seadusest sellist võimalust otseselt ei tulene. Antud juhul aga on kohtul võimalik TsMS § 67 lg 1 alusel hinnata, et kostja pahas usus käitumist tuleb pidada mõjuvaks põhjuseks ning tähtaeg ennistada. Hageja on esile toonud, et pankrotimenetluse võlgnikule (OÜ Landseed) väljastati 2013.a nii kaup kui arved maksetähtajaga 31.10.2013.a ning OÜ Landseed ei esitanud mitte ühtegi pretensiooni ega vastuväidet arvetel märgitud kauba koguse, hinna, kvaliteedi vms suhtes, st aktsepteeris arvetest tulenevat maksekohustust. Pärast arvete tasumata jätmist püüti leida kohtuvälist lahendust. OÜ Landseed taktika oli aja venitamine, mille käigus väideti tõepoolest, et summa on vale, kuid ei teatatud ka n-ö õiget summat. Sellest ei saa järeldada sisuliste vastuväidete olemasolu nõudele. Kui lahendust ei leitud, esitati OÜ Landseed suhtes pankrotiavaldus, kuid OÜ Landseed oli eelnevalt jõudnud esitada saneerimisavalduse. Rõhutan, et ei saneerimismenetluses (tsiviilasi nr 2-14-6059) ega pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-14-7838) ei esitanud võlgniku juhatus ega osanikud, saneerimisnõustaja ega pankrotihaldur, samuti teised võlausaldajad ühtegi väidet hageja nõude tunnustamata jätmise vajaduse kohta. Samas toimus saneerimismenetluses ka määruskaebemenetlus, millele eelnevalt või mille käigus olnuks loogiline taolised väited esitada, kui neil oleks alust olnud. Järelikult on võlgnik arvete aktsepteerimisega ning oma käitumisega saneerimis- ja pankrotimenetluses hageja nõuet tunnustanud. Saneerimiskava jäi vastu võtmata just hageja vastu hääletamise tõttu ning Pärnu Maakohtu 09.06.2014.a määrusega jäeti ka OÜ Landseed avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata. Üks põhjus oli, et võlausaldajaid koheldi saneerimiskavas erinevalt, hagejat ebasoodsamalt kui teist võlausaldajat. Pankrotimenetlus (tsiviilasi nr 2-14-7838) algatati hageja avalduse alusel, pankrot kuulutati välja ning võlgniku juhatuse liige kinnitas vandega, et kohtule esitatud andmed vara ja võlgade, järelikult ka hageja nõude kohta, on õiged. Lisaks võlgniku juhatusele on hagejat käsitlenud kogu aeg võlausaldajana ka võlgniku osanikku OÜ-d Landseed Tootmine esindav AS. AS pidas võlgniku nimel läbirääkimisi. Saneerimiskava üle hääletamine toimus AS (tema juhitavate ühingute) kontoris. 12.08.2015.a nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas hageja nõude täies ulatuses AS, kes tegutses kostja juhatuse liikmena. AS tegutses ühtlasi ka osaniku esindajana, sest nõuete kaitsmise koosoleku protokollis on märgitud, et „Võlgniku omanik Landseed Tootmine OÜ (esindaja AS) teatab, et võlgnik soovib hiljemalt 2 kuu jooksul esitada kompromissettepaneku“. Seega on võlgnik OÜ Landseed ja võlgniku lähikondne AS, kes on ka kostja seaduslik esindaja, samuti ka teised võlausaldajad ja pankrotihaldur tunnustanud hageja nõuet. Alles nõuete kaitsmise koosolekul esitas AS hageja nõudele ootamatult vastuväite. Kuivõrd haldur vastuväidet ei esitanud, siis järelikult haldur ei leidnud nõude vaidlustamiseks alust. Nõuete kaitsmise koosolekul põhjendamatu vastuväite esitamisega on AS käitunud vastuoluliselt ja pahatahtlikult, sest hageja nõue on selge, põhjendatud ja ka tõendatud. Kostjal ega AS-l ei ole ühtegi seaduslikku huvi, mida vastuväite esitamine pidanuks kaitsma. Seega sai vastuväite esitamise eesmärk olla vaid kahju tekitamine hagejale, mis TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole lubatud. Seaduse kohaselt jääb vastuväite esitamisel nõue tunnustamata ning selle tagajärjel kaotab vastav võlausaldaja oma nõude või on sunnitud kulutama aega ja raha nõude kaitsmisele kohtus. Vaidlustamise aluse puudumisel on see tegevus pahatahtlik. Kuigi vastuväite esitamisele ei ole sätestatud vorminõudeid ega põhjendamiskohustust, ei tähenda see, et vastuväite võiks esitada alusetult. Selle vastu räägivad mh ka kohtumenetluse üldnormid TsMS §-d 2 ja 4. ASe tegevuse vastuolulisus ilmneb selles, et ta on ühelt poolt pidanud hagejaga läbirääkimisi ning sõnade ja tegudega nõuet tunnustanud, kuid teisalt teist Landseed OÜ võlausaldajat, kostjat esindades esitanud nõudele vastuväite. AS on ühtlasi Landseed OÜ

3(5)

Tsiviilasi nr 2-15-15104 osaniku seaduslik esindaja, kostja seaduslik esindaja ning ka teiste, sh pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate esindaja. Seadusliku esindaja teadmised saab omistada kõigile esindatavatele. Hageja on tõendanud oma nõude ning selle varasema tunnustamise võlgniku ja teiste võlausaldajate poolt, keda ka varasemalt esindas AS ning põhistanud AS ja tema esindatava pahatahtlikkuse alusetu vastuväite esitamisel hageja nõudele. Erinevalt maakohtust leidis hageja, et antud juhul on tähtaja ennistamisel põhjendatud hinnata hageja rahalise nõude olemasolu (eelhinnang hagi põhjendatusele) ja kas kostjal esinesid põhjused esitada nõuete kaitsmise koosolekul vastuväide hageja nõudele. Kui hagejal on ilmselgelt olemas nõue ning on põhistatud, et vastuväite esitamiseks mõistlik põhjus puudus ning seda on tehtud pahatahtlikult, tuleb hagi esitamise tähtaeg ennistada. Tähtaja ennistamise järgselt jätkub sisuline vaidlus ning kohtul on võimalik nõuet tunnustada või jätta hagi rahuldamata. Järelikult ei kaotaks kostja tähtaja ennistamisel oma vastuväite kaitsmise võimalust, küll aga kaotaks hageja tähtaja ennistamata jätmisel oma nõude tervikuna. Hageja leidis, et hea usu põhimõtte alusel tuleb antud juhul takistada kostja õiguste kuritarvitamist. Tähtaja ennistamata jätmise korral jääks õiguste kuritarvitamine kõrvaldamata. Hageja ei nõustunud, et võlgniku poolt nõude tunnustamine ei oma asjas tähtsust, sest vastuväite esitas võlausaldaja. Kuivõrd tegemist on seotud isikutega ning vastuväite esitanud võlausaldaja esindaja AS on ka võlgniku osaniku esindaja, tuleb antud juhul hinnata just konkreetselt ASe tegevust, mitte abstraktse võlausaldaja tegevust. Maakohus ei ole üldse käsitlenud viidet PankrS § 103 lõike 7 rikkumisele, mis seisnes selles, et tunnustatud nõuete nimekirjale ei ole alla kirjutanud kõik kohalolevad võlausaldajad. Hageja nõude olemasolu on tõendatud ja on põhistatud, et kostja seaduslik esindaja AS on nõudest teadlik ning seda eelnevalt tunnistanud, samuti et nõudele vastuväite esitamiseks ei saanud olla seaduslikku alust ning vastuväite esitamine on toimunud hea usu põhimõtte vastaselt vastuoluliselt ja ootamatult.

4(5)

Tsiviilasi nr 2-15-15104 koosolekul leidis tunnustamist või mitte. Käesoleval juhul esitas 23 võlausaldajat peale hageja nõude tunnustamiseks ning igaüks neist oleks potentsiaalselt võinud hageja nõudele vastu vaielda. Vastupidiseid asjaolusid kohtu ette ei ole toodud. Hageja ei ole toonud esile ka asjaolusid, et nõuete kaitsmise koosoleku tulemustest väidetav hilisem teadasaamine oli tingitud sündmustest, mida ta ise vahetult mõjutada ei saanud. Ringkonnakohus ei leia, et tunnustatud nõuete nimekirja allkirjastamise nõuete rikkumine oleks ennistamise alus. Ennistamise alus ei saa olla ka see, et pankrotihaldur, võlgnik ja teised võlausaldajad hageja nõuet tunnustasid. Nõudele kehtiva vastuväite esitamiseks ei pea isik seda põhjendama, vaid vastuväite põhjendatust kontrollitaksegi nõude tunnustamise hagi sisulisel lahendamisel. Ei ole välistatud, et üks ja sama isik, tegutsedes erinevate ühingute seadusliku esindajana, esitab ühe isiku nimel vastuväite, kuid teise isiku nimel vastuväidet ei esita, kuna äriühingutel võivad olla erinevad huvid, olenemata sellest, et sama isik on nende seaduslik esindaja. Sellisel käitumisel võib muuhulgas olla ka menetlusökonoomiline põhjus. Samas ei oleks jäänud pelgalt vastuväite esitamisest tulenevalt hageja õigused kaitseta, kuna kui hageja oleks esitanud õigel ajal nõude tunnustamise hagi, siis alusetu vastuväite korral oleks nõue saanud tunnustatud ja vastuväite esitaja oleks kohustatud hüvitama vastaspoolele sellest tekkinud kahju, sh menetluskulud. Eeltoodud põhjendustel nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel oleks võimalik hagi esitamise tähtaega ennistada.

Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.