Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

Tsiviilasi nr 2-15-15104 OÜ Landseed 6547,73 eurot. Kuigi olnuks alus lugeda see summa tervikuna viiviseks, on see siiski arvestatud maha põhinõudest. Pankroti väljakuulutamise seisuga 20.03.2015 oli võlgnik viivitanud arvete tasumisega 505 päeva. Tasumata arvete põhisumma 332 017,27€ x 0,05% x 505 päeva võrdub viivisega 83 834,36 eurot. Nõue koos viivisega moodustab seega 415 851,62 eurot. Litagra OÜ saatis 31.01.2014 OÜ-le Landseed pankrotihoiatuse ning esitas seejärel pankrotiavalduse. Pankrotiavaldust ei asutud menetlema, sest OÜ Landseed oli eelnevalt jõudnud esitada saneerimisavalduse. Pärnu Maakohus menetles OÜ Landseed saneerimisavaldust tsiviilasjas nr 2-14-6059. 09.06.2014 määrusega jäeti OÜ Landseed avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata. Üheks põhjuseks oli ka see, et võlausaldajaid koheldi saneerimiskavas erinevalt. Määruse vaidlustasid võlgnik ja Agrochema Eesti OÜ, kuid maakohtu määrus jäi jõusse. Pärnu Maakohus menetles järgnevalt Litagra OÜ avaldust OÜ Landseed pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-147838). Pankrotimenetlus algatati seega Litagra OÜ avalduse alusel, pankrot kuulutati välja ning võlgniku juhatuse liige kinnitas vandega, et kohtule esitatud andmed vara ja võlgade, järelikult ka Litagra OÜ nõude kohta, on õiged. Järgnevas pankrotimenetluses ei ole keegi esitanud vastuväiteid, küsimusi ega kahtlusi Litagra OÜ nõude olemasolu kohta. Seega on võlgnik OÜ Landseed käsitlenud Litagra OÜ-d kogu aeg võlausaldajana, sh saneerimis- ja pankrotimenetluses. OÜ Landseed nimel on läbirääkimisi pidanud ka võlgniku osanikku esindav A.S., kes on asjaoludest ja Litagra OÜ nõudest teadlik. Ka saneerimiskava üle hääletamine toimus A.S.e (tema juhitavate ühingute) kontoris. A.S. ei ole seni mingil moel väljendanud, et Litagra OÜ nõue on selgusetu või sellega ei peaks mistahes põhjusel arvestama. Seega on nii võlgnik kui tema osanik, samuti nimetatute seaduslikud esindajad nii kohtulikes menetlustes kui läbirääkimistes tunnistanud, et OÜ Landseed on Litagra OÜ-le võlgu. Seejuures on tegemist isikutega, kes teavad asjaolusid ning avaldaksid kindlasti oma vastuväited ja kahtlused, kui neid oleks, et ära hoida pankrotimenetlus või saavutada saneerimismenetluse läbiviimine. Taoliste vastuväidete puudumine näitab ilmekalt, et vastuväiteid ei saagi olla. Litagra OÜ sai 1.10.2015 teada, et Era Liising OÜ oma juhatuse liikme A.S.e isikus vaidlustas 12.08.2015 nõuete kaitsmise koosolekul Litagra OÜ nõude täies ulatuses. Saadetud protokolli kohaselt haldur nõudele ega selle rahuldamisjärgule vastu ei vaielnud. Eelnevast võib järeldada, et haldur ei leidnud nõude vaidlustamiseks alust. Samas protokollis viidatakse ka, et „Võlgniku omanik Landseed Tootmine OÜ (esindaja A.S.) teatab, et võlgnik soovib hiljemalt 2 kuu jooksul esitada kompromissettepaneku. Tunnustatud nõuete nimekirjas Litagra OÜ nõuet kajastatud ei ole. Nimekirjale on alla kirjutanud haldur ja pankrotitoimkonna esimees, kuid mitte kõik kohalolevad võlausaldajad, mis on nõutav vastavalt PankrS § 103 lõikele 7. Tegemist on pankrotimenetluse nõude rikkumisega. Seetõttu, kui koosolekul osalenud Era Liising OÜ juhatuse liige A.S. hagile vastates teatab, et tegemist on eksitusega ning nõuet ei vaidlustatud, saab probleemi lugeda lahendatuks. Loomulikult ei nõua Litagra OÜ sel juhul ka mingeid menetluskulusid. Eeltoodust nähtub üheselt, et Litagra OÜ nõue on selge, põhjendatud ja ka tõendatud ning Era Liising OÜ sai seda vaidlustades käituda ainult pahatahtlikult. Seaduse kohaselt on võlausaldaja kohustatud pöörduma sel juhul nõude tunnustamiseks kohtu poole ning tegema selleks kulutusi. Vähemalt see tagajärg pidi vastuväite esitajale olema selge. Täiendava rahaja ajakulu tekitamine ning võimalik järgnevatest pankrotimenetluse toimingutest eemale hoidmine on käsitletav teadliku kahju tekitamisena. Seejuures ei ole Era Liising OÜ-l ühtegi seaduslikku huvi, mida vastuväite esitamine pidanuks kaitsma. A.S. on käitunud vastuoluliselt, ühelt poolt pidades hagejaga läbirääkimisi ning sõnade ja tegudega nõuet tunnustades, kuid teisalt Landseed OÜ võlausaldajat esindades esitanud nõudele vastuväite. A.S. on samas ka Landseed OÜ osaniku seaduslik esindaja ning ühtlasi seotud ka teiste võlausaldajatega, kelle nõue on pandiga tagatud. Seadusliku esindaja teadmised saab

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-15-15104 omistada kõigile esindatavatele. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõttest lähtumise sätestab ka VÕS § 6. Vastav heausksuse kohustus ja õiguste kuritarvitamise keeld on sätestatud ka menetlusõiguses, TsMS § 200 lõigetes 1 ja 2. Kuigi vastuväite esitamisele ei ole sätestatud vorminõudeid ega põhjendamiskohustust, ei tähenda see, et vastuväite võiks esitada alusetult. Selle vastu räägivad mh ka kohtumenetluse üldnormid TsMS §-d 2 ja 4. Hageja kasutab PankrS § 106 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendit ning esitab hagi nõudele vastu vaielnud võlausaldaja vastu. Eelnevalt on hageja põhjendanud, miks kostja vastuväite esitamine oli alusetu ning tuleks hea usu põhimõtte alusel tunnistada ka lubamatuks. Menetlusseadus ei sätesta eraldi menetlusliiki õiguste kuritarvitamise lõpetamiseks ning seetõttu esitatakse ühesugune hagi mistahes vastuväidete esitamise korral. Hagi tähtaegsel esitamisel seega hea usu põhimõtte kohaldamiseks eraldi võimalust pole. Neil põhjustel tuleks ennistada PankrS § 106 lg 1 märgitud ühekuuline aegumistähtaeg, sest vastasel korral jääks õiguste kuritarvitamine kõrvaldamata. Kuivõrd antud juhul puudub kostjal igasugune kaitstav õigus või huvi, siis tuleks tõkestada kostja poolt õiguste kuritarvitamine, mis seisnes alusetus vastuväite esitamises, esmajoones just hagi esitamise tähtaja ennistamisega. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud hea usu põhimõtte olemust ja selle kohaldamist kohtu poolt. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-102-07 punktis 16 on märgitud: „Tsiviilõiguse ühe üldise põhimõtte - hea usu põhimõtte - funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat. Kohtu nimetatud õigus tuleneb praegusel juhul 1. juulini 2002. a kehtinud TsÜS § 108 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt tuleb tsiviilõiguste teostamisel toimida heas usus ja õiguste teostamine ei ole lubatud siis, kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega saab nimetatud õigusnorm olla õiguslikuks aluseks võlasuhte poole igasuguse halvas usus käitumise tõkestamisele. Õiguste kuritarvitamine võib toimuda erinevalt, sealhulgas vastuolulise käitumisega.“ Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-149-14 punktis 13 viidati, et seaduses sätestatud tõendamiskoormis võib muutuda hea usu põhimõttest tulenevalt. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-145-14 punktis 21 rõhutati, et „hea usu põhimõttega oleks aga vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi.“ Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-135-14 punktis 14 märkis kohus, et aegumise vastuväite esitamine (mis on seaduses ette nähtud ja üldiselt lubatav toiming) võib teatud juhtudel olla lubamatu just vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Hageja leiab, et on tõendanud oma nõude olemasolu ja põhjendanud, et kostja seaduslik esindaja on nõudest ja sellega seonduvast teadlik ning on eelnevalt nõuet tunnistanud, et nõudele vastuväite esitamiseks ei saanud olla seaduslikku alust ning et vastuväite esitamine on toimunud hea usu põhimõtte vastaselt vastuoluliselt ja ootamatult. Hagi esitamise tähtaja ennistamisega saab tagada hea usu põhimõtte toimimise vastavalt seadusele ja Riigikohtu praktikale ning seejärel lahendada nõude tunnustamise küsimuse. Kohtu põhjendused Pärnu Maakohtu määrusega 20.03.2015.a. on välja kuulutatud OÜ Landseed pankrot ja määratud pankrotihalduriks Martin Pärn.

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-15-15104

PankrS § 116 lg.1 kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku v. nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab kohus nõude v. pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude v. pandiõiguse vastu on vaielnud haldur , on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude v. pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja , on kostjaks võlausaldaja , kes nõudele , selle rahuldamisjärgule v. pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude v. pandiõiguse tunnustamata. OÜ Landseed (pankrotis) pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 12.08.2015.a. ja nimetatud koosolekul vaidles OÜ Era Liising hageja OÜ Litagra nõudele summas 415 851.62 eurot täies ulatuses vastu ja seoses sellega nõuet pankrotimenetluses ei tunnustatud. OÜ Litagra esitas 08.10.2015.a. kohtule hagiavalduse nõude tunnustamiseks OÜ Landseed (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotiseaduse § 116 neljandas lauses sätestatud ühekuuline tähtaeg on olemuselt menetlustähtaeg s.t. see näitab , mis aja jooksul tuleb hagi nõude tunnustamiseks kohtusse esitada (menetlustoiming teha) , kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud. Nimetatud tähtaega saab mõjuva põhjuse olemasolul ennistada. Selline on ka kohtupraktikaRKL 3-2-1-112-13 p.11 , 3-2-1-80-12 p.10. TsMS § 67 lg.1 järgi kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja , ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha v. põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Lg.2 järgi tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul , alates päevast , millel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes , aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul , alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Hageja on kohtule esitanud koos hagiga ka menetlustähtaja ennistamise avalduse. Menetlustähtaja ennistamist põhjendab hageja sellega, et kostja poolt pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitamine hageja nõudele on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et mõjuv põhjus TsMS § 67 lg.1 järgi tähendab seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus , mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Selline on ka kohtupraktika- RKL 32-1-24-14 p.9. Hageja ei ole hagis esile toonud ühtegi mõjuvat põhjust mis takistas tal menetlustoimingut tegemast s.t. hagi esitamast seaduses sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul. Hagejal kui võlausaldajal oli õigus nõuete kaitsmise koosolekul ise osaleda ning saada pankrotihaldurilt infot selle kohta , kas tema nõue on koosolekul tunnustatud v. on keegi esitanud nõudele vastuväited. Kohus leiab, et tähtaja ennistamisel ei ole põhjendatud hinnata kas hagi on põhjendatud v. mitte ja kas kostjal esinesid põhjused esitada nõuete kaitsmise koosolekul vastuväide hageja nõudele. Nimetatut saab kohus hinnata hagi sisulisel lahendamisel. Asjas ei oma tähendust kas võlgnik on nõuet tunnustanud v. mitte, kuna nõude tunnustamisele on vastuväite esitanud

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-15-15104 võlausaldaja. Kui pankrotihaldur nõude tunnustamisele vastuväiteid ei esita, ei tähenda see, et võlausaldaja ei saa nõudele vastuväiteid esitada. Kohus nõustub sellega , et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Nimetatu on sätestatud ka TsÜS § 138. Esitatud hagi ja sellele lisatud tõendid ei anna alust väita , et kostja on nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõudele vastu vaielnud hea usu põhimõtte vastaselt. Hagiavaldusele on lisatud hageja ja OÜ Landseed kirjavahetus , millest nähtub, et hageja soovis, et OÜ Landseed tasub nõude ja kinnitab võlgnevuse suuruse , kuid OÜ Landseed ei aktsepteerinud hageja saldoteatist. Arvestades eeltoodut tuleb hageja taotlus hagi esitamise tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata ja seoses sellega keelduda hagi menetlusse võtmast ja tagastada hagi TsMS § 371 lg.2 alusel. TsMS § 371 lg.2 kohaselt kohus võib jätta hagi menetlusse võtmata , kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud huvi ega õiguse kaitseks v. eesmärgil , millele riik peaks andma õiguskaitset , või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna hagi ei ole esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul ja kohus hageja tähtaja ennistamise taotlust ei rahuldanud, ei saa hageja esitatud hagiga taotletavat eesmärki enam saavutada tähtaja möödumise tõttu. Vastavalt TsMS § 168 lg.1 hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab avalduse. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Hagejal on vastavalt TsMS § 150 lg.1 p.2 õigus taotleda hagilt tasutud riigilõivu tagastamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.