Hageja: I S (isikukood XXX), lepinguline esindaja M S Kostja: R S (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I S hagi R S vastu abielu lahutuse nõudes.
2.Lahutada I S ja R Perekonnaseisuametis.
S
abielu, mis on sõlmitud 5. veebruaril 2009 Tallinna
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.I S (hageja) esitas 26. juunil 2023 hagi R S (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Poolte suhted halvenesid 2016. aastal, kui kostja kaotas töö. Kostja hakkas liigselt alkoholi tarvitama ning tal tekkisid kiirlaenuvõlad, mis põhjustasid abielu lagunemise. 2‒3 aastat tagasi lahkus kostja poolte ühisest elukohast ning asus elama oma ema juurde Narvas. Sellest ajast on poolte abielusuhted lõppenud ning ei ole alust arvata, et kooselu oleks võimalik taastada. Hageja soovib abielu lahutada, kuid kostja ei ole nõus tegema seda kohtuväliselt. Seetõttu palub hageja abielu lahutada kohtul.
2.Kostjale toimetati hagiavaldus ja asja menetlusse võtmise määrus kätte postkasti panekuga
12.juulil 2023 rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil XXX, ning saadeti 10. juulil 2023 registris märgitud e-posti aadressidel XXX ja XXX. Kostja kohtule ei vastanud ning
8.augustil 2023 kohtuistungile ei ilmunud. Hageja selgitas kohtuistungil, et rahvastikuregistris lisa-aadressina märgitud T aadressil elab tema ning kostja seal ei ela.
3.Politsei- ja Piirivalveamet teatas kohtule, et kostja teadaolevaks sideaadressiks on XXX, kuid kostja sel aadressil pidevalt ei viibi. Puuduvad andmed kostja Eestist lahkumise kohta. Kohus tuvastas, et aadressil XXX, elab kostja ema, kes selgitas, et kostja elab T , kuid aadressi ei ta teadnud.
4.Kohus küsis kostja kontaktandmeid viimase teadaoleva kostja tööandja käest, kellega kostja tööleping töötamise registrist nähtuvalt lõppes 14. augustil 2023. Tööandja kohtule kostja kontaktandmeid ei teatanud.
5.Kohus teatas kostjale menetlusest ja vajadusest kostja ära kuulata Facebooki kaudu. Kostja nägi sõnumit, kuid sellele ei vastanud ning blokeeris edasised sõnumid. Kostja viimastest sotsiaalmeediapostitustest võib järeldada, et kostja viibib S . Rahvastikuregistris on aga tema S aadress märgitud kehtetuks alates 12. juulist 2023.
6.Kohus helistas kohtule teadaoleval telefonil nr XXX, millel vastas meesterahvas, kes teatas, et ta ei ole kostja. Kohtu nõudmisel teatas hageja, et kostja telefoninumbriks võib olla ka XXX, millel hagejal õnnestus kostjaga suhelda. Hagejale ütles kostja, et jõudis just S N ja arvas, et kohtust dokumentide saatmisega on abielu juba lahutatud. Hageja hinnangul elab kostja N aadressil.
7.20. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungile kostja taas ei ilmunud. Hageja ütles, et kostja võib kasutada ka telefoninumbrit XXX.
8.Kohus proovis kostjale helistada nii numbril XXX kui ka numbril XXX. Mõlema numbri valimisel kostus teade „viga numbri valimisel“, mis võib viidata virtuaalnumbrile, mis avatakse vaid lühikeseks ajaks.
9.Kohus suhtles telefoni teel kostja emaga, kes andis kostja telefoninumbriks XXX ning selgitas, et kostja käib ebaregulaarselt N ja S vahet, on suhete lõppemisest hagejaga väga löödud ega pea enda osalemist menetluses vajalikuks. Emal puudub kostjaga regulaarne kontakt, kostja vahetab pidevalt telefoninumbreid.
10.Numbril XXX vastas ajavahemikul 6. novembrist 2023 kuni otsuse tegemiseni kord soome- ja rootsikeelne, kord eestikeelne automaatvastaja, mõnikord katkestati kõne enne vastuvõtmist. Sel numbril saadetud sõnumile kostja ei reageerinud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2(4)
2-23-9154
11.Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 4 keelab abieluasjas tagaseljaotsuse tegemise. Samas võib TsMS § 414 lg 1 teise lausel kohaselt abieluasja lahendada sisuliselt ka ühe poole kohtuistungilt puudumisel, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.
13.TsMS § 346 lg 2 järgi tuleb abieluasjas mõlemad pooled siiski isiklikult ära kuulata, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kostja ei ole teatanud, et tal on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Asjaolude pinnalt võib järeldada, et tal mõjuvat põhjust ilmumata jäämiseks ei ole.
14.TsMS § 346 lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida nagu istungile ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat või kohaldada tema suhtes sundtoomist.
15.Kohtu hinnangul ei aita trahvimine antud juhul kaasa asja lahendamisele, sest kui isikut ei ole võimalik kätte saada, ei ole võimalik ka tema suhtes tulemuslikult täitemenetlust läbi viia ning sel puuduks tema suhtes tsiviilkohtumenetluses korralekutsuv mõju. Sundtoomise kohaldamiseks peab kohtule olema teada isiku viibimiskoht. Antud juhul võib küll telefoni automaatvastaja pinnalt aeg-ajalt järeldada, et isik viibib Eestis, kuid viibimise kestus ei ole ennustatav ega isiku täpne viibimiskoht teada, mille tõttu jääks sundtoomine suure tõenäosusega tulemuseta.
16.Kohtu hinnangul peab hagejal olema võimalik lõpetada abielu, kui abielusuhted on lõppenud ja hageja ei soovi enam abielus olla. Hagejale ei ole õige keelata õiguskaitset olukorras, kus ei hageja ega kohtu mõistikud pingutused kostja ärakuulamiseks ei ole tulemust andnud. Asjas tehtud toimingute pinnalt ei ole usutav, et kostja menetlusest ei tea. Ta ei ole kasutanud võimalust lahutamisele vastu vaielda või selle kohta kohtule oma seisukohta avaldada. Asjas ei ole andmeid, et kostja püüaks suhteid hagejaga säilitada või temaga leppida. Kostja ema sõnul arvab kostja, et abielu on juba lahutatud või et lahutamiseks ei ole tema osalemine menetluses vajalik. Seega on kohus seisukohal, et asjas on põhjendatud teha sisuline lahend, mitte jätta hagi läbi vaatamata.
17.Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.
18.Hageja soovib abielu lahutada, tema sõnul on poolte abielulised suhted lõppenud 2‒3 aastat tagasi. Poolte ühisest kodust on kostja lahkunud. Kinnistusraamatust nähtuvalt on poolte viimane ühine elukoht hageja ja teise meesterahva kaasomandis. Hagejal on kostjaga ühenduse saamine olnud raskendatud. Kostja arvab, et abielu on juba lahutatud. Sellest saab järeldada, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning puudub alus eeldada, et kooselu võiks taastada. Poolte suhted on lõppenud, nad ei ole tülis, mistõttu ei ole nende lepitamine asjakohane. Kohus järeldab eelnevast, et abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada.
19.Vastavalt PKS § 66 lõikele 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. 3(4)
2-23-9154 Menetluskulude jaotus
20.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).
21.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.