Hageja: M.K, hageja seaduslik esindaja B.K Kostja: A.K
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.K hagi A.K vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista A.K-lt M.K kasuks elatise võlgnevus perioodi 01.04.2023 kuni 14.09.2023 eest summas 509,30 eurot ((1.04.2023. a - 31.08.2023. a 5 kuud x 196,16 eurot + 2023. a septembri 13 päeva eest 91,5 eurot= 1072,3 eurot – 563 eurot kostja poolt tasutud elatis perioodil 1.04.2023 kuni 14.09.2023).
3.Välja mõista A.K-lt M.K kasuks igakuine elatis alates 15.09.2023 kuni M.K täisealiseks saamiseni (s.o 23.01.2034) summas 196,16 eurot ((249,78 eurot (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 50 eurot (50% lapsetoetusest)) – 54,17 (1/2 lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Elatise võlgnevus ja igakuine elatis tuleb tasuda M.K pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxx selgitusega "Elatis". Kohustada A.K tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu 15. kuupäevaks.
2-23-1034
5.Jätta menetluskulud poolte enda kanda (TsMS § 164 lg 1). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
6.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Asjaolud, menetluse käik
1.M.K esitas 08.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 250,00 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 09.08.2023 võlgnikule makseettepaneku. Seoses võlgniku vastuväitega Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 21.08.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis M.K nõude A.K vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi 04.09.2023 hagejale ettepaneku esitama alaealise elatisenõue A.K vastu Pärnu Maakohtule Kuressaares hagiavaldusena ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavaldus esitati kohtule 15.09.2023 ning kohus võttis hagi 26.09.2023 menetlusse.
2.Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud isiklikult 04.10.2023, mil kostja esitas ekirjana seisukoha hagi osas. Kohus 10.10.2023 selgitas kostjale et 04.10.2023 e-kiri ei vasta hagivastuse nõuetele, tõi välja, milliseid andmeid kostja vastus peab sisaldama ning määras kostjale tähtaja nõuetekohase hagi vastuse esitamiseks. Kohus 30.10.2023 kordas kostjale nõuet esitada nõuetekohane hagivastus määrates selle esitamise tähtajaks 5 päeva kirja kättesaamisest. Kohtu 30.10.2023 kiri on loetud kostjale kättetoimetatuks 03.11.2023 TsMS § 3141 lg 2 alusel saatmisega kostja poolt kohtule avaldatud e-posti aadressile. Kohtu määratud tähtajaks (08.11.2023) kostja nõuetekohast vastust hagile ei esitanud. Kohtu seisukoht
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
4.Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise 2 (2)
2-23-1034 astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
1.jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
1.aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata.
5.Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.
6.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Rahvastikuregistri andmetel on M.K B.K ja A.K ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja väite, et kostja osaleb hageja ülalpidamises kaootiliselt ning ei esine mõjuvat põhjust, mis annab kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada alla seadusega ettenähtud miinimumi. Hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning käesolevalt ei ole tegemist mitme hagejaga ega mitmikega, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 ja 7 kohaldamisele. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5. Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates 04.01.2023. Hageja igakuise elatise suurus 196,16 eurot kujuneb järgmiselt: baassumma 249,78 eurot (PKS § 101 lg 3) + 3% eelmise aasta keskmisest brutokuupalgast summas 50,55 eurot (PKS § 101 lg 4) – 1/2 lapsetoetusest summas 50 eurot - 1/12 lasterikka pere toetusest ((1/2 lasterikaste perede toetusest ehk 325 eurot : 2) : 3) summas 54,17 eurot.
7.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotleb kostjalt elatise võlgnevuse väljamõistmist alates 01.04.2023 kuni 14.09.2023 miinimummääras 196,16 eurot kuus. Välja toodud perioodil pidi kostja hagejale tasuma elatist summas 1072,30 eurot (1.04.2023. a - 31.08.2023. a 5 kuud x 196,16 eurot + 2023. a septembri 13 päeva eest 91,5 eurot), aga on tasunud 563 eurot.
3 (2)
2-23-1034 Seega on kostjal hageja ees elatise võlgnevus perioodi 01.04.2023-14.09.2023 eest summas 509,30 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
8.Alates 15.09.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 196,16 eurot, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
9.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
10.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. PKS § 100 lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda iga kuu 1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest ning muid menetluskulusid tsiviilasja materjalide kohaselt hagejal tekkinud ei ole, määrab kohus, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.