Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-19967
Kohtuasi
Põhja-Pärnumaa valla (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu) avaldus Qlt ja Clt alaealiste laste D, F, N ja W suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks ja lastele eestkostja määramiseks Türi valla (Türi Vallavalitsuse kaudu) avaldus C ja Q hooldusõiguse piiramiseks alaealise lapse Z suhtes ja lapsele eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.08.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I: Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu) Avaldaja II: Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu) Puudutatud isik I (laste isa): Q (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Olavi Järve Puudutatud isik II (laste ema): C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe Puudutatud isik
Puudutatud isikutele III-VII riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma Eestkosteasutus: Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Pärnu linna poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Jätta rahuldamata Q määruskaebus Pärnu Maakohtu 08.08.2023 määruse osaliseks tühistamiseks puudutatud isikute III ja IV osas.
3.Jätta Pärnu Maakohtu 08.08.2023 määrus muutmata.
4.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Põhja-Pärnumaa vald (Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kaudu) esitas 21.12.2021 Pärnu Maakohtule avalduse Qlt (puudutatud isik I, laste isa) ja Clt (puudutatud isik II, laste ema) alaealiste laste D (puudutatud isik III), F (puudutatud isik IV), N (puudutatud isik V) ja W (puudutatud isik VI) suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks, laste perekonnast eraldamiseks ja lastele eestkostja määramiseks kuni laste täisealiseks saamiseni.
1.1.Esitatud avalduse kohaselt on laste vanemad ise kasvanud paljulapselistes multiprobleemsetes peredes. Mõlemas päritoluperes esines majanduslikke toimetulekuraskusi ning kohalikud omavalitsused maksid peredele rahalisi toetusi. Laste isa on Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt hinnatud keskmise vaimupuude ja puuduva töövõimega isikuna. Laste ema on SKA poolt hinnatud raske vaimupuude ja puuduva töövõimega isikuna.
1.2.Esmane teade abivajava lapse osas edastati Pärnu linna lastekaitsespetsialistile 2016. aasta detsembris alaealise raseda (laste ema) toimetuleku kohta. Perekond elas Pärnus ja lastekaitsetöötaja alustas perega regulaarset koostööd. Alates esimese lapse sünnist on XXX kõigi laste osas viidud järjepidevalt läbi lastekaitsealaseid juhtumimenetlusi. Probleemid, mida puudutatud isiku III sünni järgselt lahendati, on jäänud samaks, mis praegu ilmnevad kõigi laste
2-21-19967 puhul. Pere vahetas sageli elukohti (Pärnus elades oli neli erinevat eluruumi); pere elukohas viibisid sageli kolmandad isikud; vanemad jäid hätta asjaajamisega, sh regulaarsete perearsti külastustega; ilmnesid materiaalsed probleemid, sh võlgnevused asutustele ja eraisikutele; oskused lapsega tegelemiseks ei olnud piisavad ning vanemate omavahelistes suhetes tekkisid kergesti konfliktid.
1.3.Lastele koostatud abivajaduse hinnangust nähtub laste kõrge abivajadus heaolu kolmnurga kõikide teemade osas ning laste arengut kahjustavate asjaolude kuhjumine on loonud olukorra, kus laste abivajadust ei ole võimalik pakutavate abimeetmetega lahendada ning lapsed viibivad igapäevaselt neid kahjustavas keskkonnas. Pere lähivõrgustikus ei leidu isikuid, kes sobiksid eestkostjaks alaealistele lastele või nende vanematele. Käesoleval juhul on täidetud alused vanemate hooldusõiguse äravõtmiseks kõigi laste suhtes ja lastele eestkostja määramiseks.
2.Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu) esitas 10.03.2022 Pärnu Maakohtule avalduse vanemate hooldusõiguse piiramiseks alaealise lapse Z (puudutatud isik VII) suhtes ja lapsele eestkostja määramiseks.
2.1.Esitatud avalduse kohaselt kutsuti 07.03.2022 vanemate tüli (lähisuhtevägivalla juhtum) lahendama politsei. Kogu intsident toimus väiksemate laste (s.o puudutatud isikud VI ja VII) juuresolekul. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse pöördumise alusel kogusid Politsei- ja Piirivalveameti esindajad 23.02.2022 laste uriiniproovid ning saatsid need ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktist nr 27I tuleneb, et vanemad on lastele (puudutatud isikutele III – VI) manustanud tugevatoimelisi retseptiravimeid. Puudutatud isiku VII uriiniproov oli puhas. Lastele retseptiravimeid välja kirjutatud ei ole. Uriinis sisalduvaid ained leidub tugevatoimelistes retseptiravimites, mida alla 18-aastastele lastele manustada ei tohi ning mis on rahustava toimega. Võib eeldada, et ravimeid kasutati laste rahustamiseks ja nendega paremaks toimetulekuks.
2.2.09.03.2022 eraldas Türi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist lapsed (puudutatud isikud III – VII) perekonnast ja paigutas nad laste turvalisuse tagamiseks turvakoduteenusele Jõgeva valla asutusse XXX. Kuna vanemad on seadnud laste elu ja tervise tõsisesse ohtu, siis tuleb vanemate hooldusõigust laste (puudutatud isikud III – VI) osas piirata. Lastele ravimite manustamine annab mõista, et vanemad ei saa oma tegevuse ohtlikkusest ja tõsidusest aru ning tõenäosus selle kordamiseks on suur. Samuti tuleneb oht kõige nooremale lapsele (puudutatud isik VII), kelle uriinist küll aineid ei leitud, kuid kelle turvalisuse huvides ei ole teda jätta vanemate hoolde, kes oma nelja lapse elu ja tervise (samuti arengu ja turvalisuse) reaalselt ohtu seadsid. Seega on vajalik hooldusõigust piirata ka puudutatud isiku VII osas. Puudutatud isikute seisukohad
3.Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) toetas laste vanematelt hooldusõiguse äravõtmist, kuna vanematel puudub oskus ja valmisolek oma lapsi kasvatada. Vanemad ei ole menetluse ajal sõlmitud kokkulepetest kinni pidanud, on valetanud ja varjanud. Vanemate endi elukorraldus on ebastabiilne. Lapsed saavad vajadusel jääda kuni täisealiseks saamiseni YYY, nad elavad ühes peremajas, on üksteisega väga lähedased ning kiindunud perevanematesse. Vanemate hooldusõiguse äravõtmise korral ei ole laste lapsendamist plaanis, sest korraga viie lapse lapsendada soovijaid ei ole.
4.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et laste huvides on jääda hoolekandeasutusse ja vanemate hooldusõigust tuleb täies ulatuses piirata.
2-21-19967
5.Laste isa avaldas ärakuulamisel, et ta tuleks toime kolme lapsega ning soovib, et lisaks XX.XX.XXXX sündinud Gle tuleksid kaks vanemat poega tema juurde tagasi, ülejäänud kolme lapse osas on laste isa oma hooldusõiguse piiramisega nõus, kuid soovib nendega ka edaspidi suhelda.
6.Laste ema avaldas ärakuulamisel, et ta ei pea laste lahutamist õigeks ning leiab, et lastel on parem olla hoolekandeasutuses, ta on nõus enda hooldusõiguse piiramisega. Samas leidis laste ema, et kui kaks vanemat last saavad minna tagasi isa juurde, siis kolm nooremat ei tohi jääda hoolekandeasutusse, vaid peaksid minema elama laste ema juurde. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Pärnu Maakohtu 08.08.2023 määrusega avaldajate avaldused rahuldati. Maakohus piiras laste ema ja isa isiku- ja varahooldusõigust laste suhtes täies ulatuses ehk võttis laste vanematelt ära laste hooldusõiguse. Maakohus määras laste eestkostjaks Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) kuni iga lapse täisealiseks saamiseni ning määras kindlaks eestkostja ülesanded. Maakohus märkis, et hooldusõiguse äravõtmine ei vabasta laste vanemaid kohustusest anda lastele ülalpidamist ega võta neilt õigust lastega isiklikult suhelda. Maakohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus märkis, et määrus eestkostja määramise kohta kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale.
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on vanemate viis alaealist last (puudutatud isikud III – VII) olnud perest eraldatud alates 09.03.2022. Alates 13.04.2022 on lapsed asendushoolduse teenusel YYY peremajas. Kohus on määranud laste ajutiseks eestkostjaks Pärnu Linnavalitsuse. Vanematel sündis XX.XX.XXXX kuues laps – G. 2023. aasta aprillist on vanemate kooselu lõppenud ning G eest hoolitseb peamiselt isa. G osas ei ole kohtule vanemate hooldusõiguse piiramiseks avaldust esitatud. Kohtule esitatud andmetel osutab Pärnu linn perele tugiisikuteenust, mille abil on vanemad G eest hoolitsemisega toime tulnud.
9.Maakohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 134 lg-tele 1 ja 3 ning §-le 135 ning märkis, et avaldused vanemate hooldusõiguse täies ulatuses piiramiseks puudutatud isikute III-VII suhtes on põhjendatud ja need tuleb rahuldada. Lastele tuleb igapäevaselt tagada stabiilne ja turvaline elukeskkond, kus lapsed saaksid elada, õppida ja igakülgselt areneda. Esitatud avaldustest nähtub, et vanemad ei ole neile laste kasvatamisel seni osutatud abile vaatamata olnud suutelised tagama lastele vajalikku hoolt ega laste vaimset ja füüsilist arengut toetavat elukeskkonda. Vanemad ei ole kooselu ajal ühiselt suutnud luua oma lastele turvalist ja stabiilselt elukeskkonda. Vanemad on nelja vanema lapse elu ja tervise seadnud ohtu sellega, et manustasid lastele täiskasvanutele mõeldud tugevatoimelist retseptiravimit, mille eest on vanemaid 2022. aastal kriminaalkorras karistatud. Lastele arenemiseks ja kasvamiseks vajaliku turvalise keskkonna loomine ei ole võimalik olukorras, kus vanemate endi elukorraldus ja suhted on ebastabiilsed. 2022. aasta märtsis laste perest eraldamise järel ei keskendunud vanemad laste tagasisaamiseks vajalike muudatuste tegemisele, vaid hakkasid ootamatut vabadust ja elu nautima. Ema ja isa suutmatus laste eest hoolitseda annab õigusliku aluse rakendada laste heaolu tagamiseks vajalikke abinõusid, sh piirata isiku- ja varahooldusõigust.
10.Pere probleemidega on Pärnu Linnavalitsuse lastekaitseteenistus tegelenud juba 2016. aastast. Vanemate perre on möödunud seitsme aasta jooksul sündinud kuus last. Pere on vajanud kõrvalist abi ja lastekaitse sekkumist alates esimese lapse sünnist. Esimese lapse sünni järgselt ilmnenud probleemid, mida kohaliku omavalitsuse lastekaitse püüdis lahendada, jäid samaks: pere elukohas viibisid sageli kolmandad isikud; vanemad jäid hätta asjaajamisega, sh
2-21-19967 regulaarsete perearsti külastustega; materiaalsed probleemid, sh võlgnevused asutustele ja eraisikutele; oskused lapsega tegelemiseks ei olnud piisavad ning vanemate omavahelistes suhetes tekkisid kergesti konfliktid. Pärnu linn osutas perele märtsist 2017 kuni novembrini 2018 tugiisiku teenust ning võlanõustamisteenust. Aprillist 2018 kolis pere elama PõhjaPärnumaa valda. Põhja-Pärnumaa valla STAR väljavõttest nähtub, et lastekaitsetöötaja külastas 2020. aastal vanemate kodu korduvalt. Esinesid probleemid laste puhtusega, kodu puhtusega, korteris viibisid isikud, kes olid tarvitanud alkoholi, lastega ei oldud käidud arsti juures.
11.Kohus on rohkem kui 1,5 aasta jooksul andnud vanematele korduvalt aega tõestada, et nad suudavad laste eest vajalikul määral hoolitseda. Vanemate nõustumine ja soov pingutada vanemaoskuste parandamise ja eluviiside muutmise osas on jäänud sõnade tasemele. Vanemad on küll käinud mõnedel vanemaoskuste koolitustel, kuid nende reaalne elukorraldus ja käitumine laste perest eraldamise järel näitab, et neil puudub tegelik valmisolek ja suutlikkus tulla toime kuue väikese lapsega korraga. Vanemad on menetluse algusest peale olnud seisukohal, et täiesti iseseisvalt, ilma kõrvalise abita nad laste kasvatamisega toime ei tulegi ning neile tuleb määrata tugiisik. Samas ei ole vanemad ühegi kohaliku omavalitsuse territooriumil elanud piisavalt kaua, et neile oleks olnud võimalik tugiteenuseid osutada, või ei ole nad olnud valmis seda vastu võtma. Põhja-Pärnumaa valla esindaja selgitas viimasel istungil, et tegemist on keerulise perekonnaga ning Põhja-Pärnumaa vallal ei õnnestunud leida isikut, kes olnuks nõus perele tugiisikuteenust osutama.
12.Vanematel on lihtsustatud arusaamine sellest, mida nad peaksid tegema, et lapsi endale tagasi saada. Vanemate korduvate ärakuulamiste põhjal kujunes kohtul veendumus, et vanemad mõistavad laste eest hoolitsemise all üksnes materiaalseid asju: lastele on vajalik toit, elukoht, riided, mööbel, mänguasjad. Laste tagasisaamiseks parandamist või muutmist vajavate aspektidena ei nimetanud vanemad kordagi laste vaimse ja füüsilise arendamise vajalikkust, kuigi kohtuistungitel on sellest korduvalt juttu olnud, et kodus olid lapsed arengus eakaaslastest maha jäänud. Vanemad ei saa tegelikult aru, milles seisneb vanemate kohustus toetada laste igakülgset arengut. Isegi kui vanemad sõnades väidavad, et lapsed vajavad hellust ja vanemate poolset huvi ülesnäitamist, siis reaalselt vanemad seda lastele ei paku. Suhtlus lastega YYY on pigem olnud vähene ja on toimunud siis, kui see vanematele sobib. Laste isa suhtlemine lastega on läinud positiivsemaks, kuid ka laste isa peab lastega suhtlemise juures olulisimaks rõhutada lastele asjade viimist. Laste isa on samuti mitmel korral jätnud ära kohtumisi asenduskodus ja lastele helistamata erinevatel temast endast tingitud põhjustel. Laste isa juurde koju tulemise kuupäevade kokkuleppimise osas ootab isa initsiatiivi lastekaitselt.
13.Pärnu linna esindaja selgitas 27.07.2023 ärakuulamisel, et vaatamata mitmele kokkuleppele lõpetada alkoholi tarbimine ning võõraste inimeste korteris viibimine, ei ole laste isa suutnud seda teha. Laste isa märkis kohtuistungil, et ei ole viimased neli päeva alkoholi tarvitanud. See aeg ei ole piisav, et järeldada laste isa soovi ja valmisolekut püsivaks muutuseks. Laste isa lubadustes kahtlemiseks annab alust ka see, et menetluse ajal on ta lubadusi andnud korduvalt, kuid ei ole neid täitnud. Lubaduste paljasõnalisust kinnitab see, et laste isa ei pea vajalikuks alkoholivastastes programmides osalemist, vaid arvab, et ta suudab alkoholist loobuda ilma kõrvalise abita. Laste isa kasvatab üksi vanemate ühist kõige nooremat last G. G eest hoolitsemine ei tõenda laste isa suutlikkust vanemakohustusi ülejäänud viie lapse osas. Ka G hooldamisel abistab laste isa igapäevaselt tugiisik. Lisaks on Pärnu linnavalitsuse lastekaitse sõnul G heaolu ja turvalisuse osas ohumärke (lastekaitse kodukülastuste ajal on isa tarvitanud koos kolmandate isikutega lapse juuresolekul alkoholi) ning laste isa ja G on lastekaitse kõrgendatud tähelepanu all. Kohus on asjaolude ja tõendite kogumi põhjal veendunud, et lisaks Gle veel kahe lapse eest hoolitsemisega ei tule laste isa toime ka tugiisiku abiga.
2-21-19967
14.Vanemate puudulikud vanemaoskused on osaliselt seotud nende vaimse tervise seisundiga, mis piirab vanemate võimekust mõista laste tegelikke vajadusi ja laste huvid kõiges lastesse puutuvas esikohale seada. Laste isal esineb nõrgamõistuslikkus kerge vaimse alaarengu näol (F70), mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida. Laste emal esineb kerge astme vaimne mahajäämus, kuid see ei takista tal aru saamast oma tegude tähendusest ja neid juhtimast.
15.Välistatud ei ole laste elu ja tervist reaalselt ohustanud ravimite andmise kordumine. Vanemate kinnitused, et midagi sellist nad enam ei tee, ei ole usaldusväärsed. Vanemate sõnul suudavad nad edaspidi jääda rahulikuks ja viie (tänaseks juba kuue) väikese lapsega toime tulla, kuid see kinnitus on antud olukorras, kus lapsed olid üle poole aasta olnud vanematest eraldatud, vanemad olid saanud välja puhata ning oma igapäevast elu elada ainult enda soovide ja tahtmiste järgi. Lapsed on jätkuvalt väikesed, kuuest lapsest viis on koolieelikud, kõige vanem laps peaks alustama sel sügisel kooliteed. Ei saa välistada, et laste ühe või teise vanema juurde elama asumise korral võivad vanemad olukorraga toimetulemiseks taas kasutada laste rahustamiseks vahendeid, mis võivad laste elu ja tervist ohtu seada.
16.Lapsed on asendushoolduse teenusel YYYs alates 13.04.2022. Lapsed on YYY peremajas olles hästi arenenud, õppinud sotsiaalseid suhteid ning nende oskused tulla toime erinevates olukordades on märgatavalt paranenud. Laste huvides on sellise elukorralduse jätkumine. Praegu ei ole mõeldav, et vanemad korraldaksid iseseisvalt laste elu puudutavaid küsimusi. Alaealiste laste huvides tuleb vanemate hooldusõigust piirata nii isiku- kui varahooldusõiguse osas täies ulatuses, mis tähendab PKS § 135 lg 2 kohaselt hooldusõiguse täies ulatuses ära võtmist. Hooldusõiguse äravõtmine tähendab, et vanematel ei ole enam õigust otsustada laste isiku- ega varahoolduse üle ega lapsi esindada. See ei võta vanematelt ära kohustust anda lastele ülalpidamist ega õigust lastega suhelda.
17.Kohus määras alaealiste laste eestkostjaks Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) kuni iga lapse täisealiseks saamiseni (PKS § 171 lg 1). Asjaolude muutumisel saab eestkostevajadust ümber hinnata, samuti eestkostja isikut muuta. PKS § 1231 lg-st 2 tulenevalt hooldusõiguse piiramise korral lõpetatakse hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine ja vanema hooldusõigus taastatakse vanema avalduse alusel, kui laste huvid ei ole enam ohus.
18.Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5521 lg-le 1 ning märkis, et ei pea vajalikuks laste isiklikku ärakuulamist. Lapsed olid 2022. aasta märtsis perest eraldamise ajal vanuses 3 kuud – 6 aastat. Arvestades kohtule esitatud andmeid laste käitumise ja arengu kohta ei pidanud kohus põhjendatuks lapsi kohtu poolt ärakuulamisega täiendavalt häirida. Olukorras, kus lapsed ei ole 1,5 aasta jooksul kodus elanud, ei ole kohtul võimalik laste ärakuulamisega saada vanemate hooldusõiguse piiramise otsustamiseks olulist teavet.
19.Kohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Menetlusosaliste muud võimalikud kulud jättis kohus iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Määruskaebus
20.Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse puudutatud isikute III ja IV osas ning teha asjas uus määrus, millega anda isale võimalus täita 03.11.2022 ärakuulamisel kokkulepitut ja selle kaudu tõestada, et ta saab puudutatud isikute III ja IV kasvatamisega hakkama (isa on valmis täitma kõiki kohtu ettekirjutusi). Laste isa esitas ka taotluse laste ärakuulamiseks kohtu poolt.
2-21-19967
21.Laste isa leiab, et hooldusõiguse lõpetamine oli ennatlik meede. Riigikohtu praktika järgi on hooldusõiguse piiramine või lõpetamine viimane abinõu ning seda tuleb kohaldada ainult äärmuslikul juhul, kui muud toetavad abinõud ei ole tulemust andnud. Isa on valmis osalema kõikides vajalikes programmides ja koolitustel ja täitma kohtu ettekirjutusi. Kohalik omavalitsus ei ole osutanud isale piisavalt teenuseid. Vanemad on väljendanud, et soovivad abi saada ja on seda ka valmis vastu võtma. Menetluses ei ole tuvastatud, et vanemad oleksid menetluse ajal abist keeldunud. Programmides ja koolitustel osalemine ei ole ära jäänud või katkenud isapoolse tahtmatuse tulemusel. Isa on juba läbinud mitmed programme ning läbiks ka teisi, kuid need ei toimu lihtsalt hetkel Pärnus. Isale ei saa ette heita, et kohalik omavalitsus ei ole võimaldanud isal programmides ja koolitustel osaleda, kuigi isa on selleks valmisolekut väljendanud. Isa ei keeldunud alkoholivastastes programmides osalemast, vaid arvas, et saab ka ise sellega hakkama. Käesoleval juhul ei saa asuda seisukohale, et ära on proovitud kõik meetmed, et vanemate hakkamasaamises veenduda.
22.Isa on korduvalt väljendanud, et soovib lastega tegeleda ja kui lapsed koju saavad, siis korraldab ka oma töise elu nii, et saaks lastega koos olla. Isa on lastega olnud pidevas suhtluses ja käinud lapsi YYY vaatamas. Seejuures jääb täielikult arusaamatuks kohtu seisukoht, nagu rõhutaks isa vaid lastele asjade viimist. Tõele ei vasta kohtu väide, nagu saaks isa lastega seotult aru ainult materiaalsetest asjaoludest.
23.Lastega kohtumiste mittetoimumist ei saa ette heita ainult vanematele. Kohalik omavalitsus oleks pidanud vanematele selgitama, et laste kodukülastuse korraldamiseks peavad vanemad tegema vastava kirjaliku avalduse ning mida vastav avaldus peab sisaldama. Selliseid juhiseid aga vanemad kohalikult omavalitsuselt ei saanud.
24.Isal psüühikahäire olemasolu või eestkoste määramise menetlus ei anna alust hooldusõiguse äravõtmiseks. Isale jäeti eestkoste määramata.
25.Isa soovib, et laste tagasisaamine toimuks järk-järgult ja ta saaks ennast tõestada kõigepealt vanemate lastega ja kui usaldus on tekkinud, siis saaks ka teised lapsed koju. Kahe vanema lapsega hakkamasaamist näitab see, et kõige noorema lapse Gga isa saab hakkama. See, et isa on paaril korral alkoholi tarvitanud, ei viita kuidagi sellele, et isa Gga hakkama ei saaks. Ka ei ole YYY poolt puudutatud isikule III ja IV osutatavad teenused nii ulatuslikud, et isa ei saaks nende korraldamisega hakkama.
26.Maakohus ei ole lapsi isiklikult ära kuulanud (TsMS § 5521 lg-d 1 ja 3). Lapsi ei saa jätta ära kuulamata tulenevalt asjaolust, et lapsi mitte täiendavalt häirida või et lastelt ei ole kohtu arvates võimalik olulist teavet saada. Kohus on kohustatud lapsed ära kuulama ja nende seisukohad välja selgitama. Seda kohustust maakohus käesolevas asjas ei täitnud.
Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
27.Laste ema toetas määruskaebust ja leidis, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleks rahuldada.
28.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
2-21-19967
28.1.Kohus on õigesti tuvastanud, et laste isa ei ole võimeline lapsi hooldama vanemlike oskuste puudulikkuse tõttu, sh ka kõige vanemate laste osas. Laste isa on möönnud, et vajab laste hooldamisel abi ja vahel juhendamist ning kõiki lapsi kasvatada ei suuda. Laste isa on avaldanud valmisolekut osaleda asjakohastel koolitustel ja nõus täitma määratud juhiseid. Kohus on vanematele selgitanud piisava põhjalikkusega, mida tuleb vanematel teha tekkinud olukorra parandamiseks, sh läbida vanemlike oskuste parandamiseks koolitusi jne (vt 03.11.2022 istungi protokoll). Koolituste läbimine või programmides osalemine iseenesest ei garanteeri vanemlike oskuste ja võimekuse tekkimist või paranemist. Vajalik on ka isiku enda soov ja tahe areneda ning leida iseseisvalt võimalusi arenguks. Kohalikul omavalitsusel on vajalik info olemas ja ta saab lapsevanemaid suunata ja nõustada, kuid oluline on, et lapsevanemad ise näitaksid initsiatiivi üles. Antud juhul vanematel seda initsiatiivi ei olnud (vanemad jäid ootama, millal midagi pakutakse või millisesse koolitusse suunatakse ja millal). Lastega suhtlemise organiseerimisel olid vanemad passiivsed ega näidanud üles aktiivsust. Põhjendamatu on ka laste isa soov lapsed üksteisest eraldada. Lapsed on kogu aja koos kasvanud ja ühes kohas elanud.
28.2.Esindaja viitas TsMS § 5521 lg-le 3 ning märkis, et menetluses kuulati lapsi pidevalt erinevate menetlusosaliste ja spetsialistide poolt ära. Ärakuulamise tulemused kanti kohtuistungil ette. Kohus sai isikutele küsimusi esitada lastega seonduvates küsimustes, sh nende arengu, elukorralduse jne kohta ja hindas küsimustele saadud vastuseid. Kohus hindas laste ärakuulamise tulemusi objektiivselt ning kujundas seisukoha asjas õigesti ja erapooletult.
29.Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
29.1.Pärnu linn ei nõustunud, et omavalitsus ei ole osutanud abivajavale isikule erinevaid teenuseid. Perele on määratud perede tugiisik, vanemad osalevad ISTE programmis, vanematele on osutatud võlanõustamisteenust, vanemad on saanud uuskasutuskeskusest riideabi, vanemad on osalenud „Imelised aastad“ programmis, mis paraku jäi pooleli vanemate kinnipidamisasutuses viibimise tõttu. Omavalitsus on pakkunud vanematele piisavalt erinevaid teenuseid pere elukorralduse toetamiseks.
29.2.Määruskaebuses on toodud välja, nagu teeksid vanemad lastekaitseteenistusega ning teiste spetsialistidega koostööd. Vanemad on mitmeid kordi spetsialistidele valetanud, kohtumiste aegu tühistanud ning ei ole kokkulepetest kinni pidanud. Erinevatele spetsialistidele on valetatud näiteks laste isa viibimise kohta teises linnas, et tugiisik ei läheks kodust olukorda kontrollima. Sealjuures on laste isa hoopis tarvitanud kodus lapse juuresolekul alkoholi. Alaealiste isa on mitmeid kordi lubanud alkoholi tarvitamist lõpetada, kuid seda ei ole juhtunud. Vaatamata mitmetele kokkulepetele alkoholi mittetarvitamise osas, on laste isa tarvitanud mitmeid kordi lapse juuresolekul alkoholi, on toimunud peod ning mitmel korral on välja kutsutud politsei. Samuti on laste ema võimaldanud lastel viibida purjus inimeste seltskonnas laste isa elupinnal. Võttes arvesse vanemate kokkulepetest mitte kinni pidamist, alkoholi tarvitamist, valetamist ja varjamist ning pidude korraldamist, ei ole turvaline paigutada lapsi ööbima sellisesse keskkonda. Selline tegevus on jätkunud ka pärast 27.07.2023 toimunud kohtuistungit. Laste isa elukorraldus ei ole stabiilne.
29.3.Laste isa väidab määruskaebuses, et isa ei keeldunud alkoholivastastes programmides osalemast, vaid arvas, et saab ka ise sellega hakkama ning et isa on nõus kõikide kohtu poolt määratud ettekirjutustega. 27.07.2023 kohtuistungil väitis isa, et ei tarvita enam alkoholi ning tal on antidepressandid peal. Vaatamata sellele on laste isa mitmeid kordi pärast kohtuistungit alkoholi tarvitanud.
2-21-19967
29.4.Lastekaitsespetsialist selgitas laste isale pärast 03.11.2022 istungit, et vanemad peavad edastama lastekaitsespetsialistile kuupäevad, millal soovivad lastega Pärnus kohtuda ning seejärel arutatakse YYY Lastekülaga laste Pärnusse toimetamise võimalusi. Samuti on laste isale selgitatud, kes kohtumistel juures viibivad.
29.5.Laste isa saab G hooldamisega hakkama abi ja juhendamisega, kuid iseseisvalt, pikemas perspektiivis ei pruugi lapse isa lapse vajadusi mõista. Võttes arvesse asjaolu, et laste isa vajab enda ümber pidevalt seltskonda, suhtlemist sotsiaalmeedias, käib sageli õues suitsetamas ja helistamas, on oht, et tema tähelepanu võib hajuda ning tulevikus, kui laps hakkab keerama ja roomama, võib sellest oht tekkida.
29.6.Eestkosteasutus ei nõustu, et sülelapsega hakkama saamine on tunduvalt keerulisem kui kahe vanema lapsega hakkama saamine. Puudutatud isikud III ja IV osalevad mitmetel arengut toetavatel teenustel. Puudutatud isik III käib kunstiteraapias, logopeedi vastuvõtul ja psühholoogi juures. Puudutatud isik IV käib kunstiteraapias, psühholoogi vastuvõtul ja füsioteraapias. 25.04.2023 YYY edastatud kokkuvõttes laste kohta on kirjeldatud ka mõningaid käitumisraskusi. Enne laste YYY paigutamist oli vanematel raskusi laste eest hoolitsemisega, lapsevanemad ei osanud alati laste tervislikku seisundit adekvaatselt hinnata ja abi osutada. Vanemad tegid arstidega koostööd, kui alati ei järgitud arsti juhtnööre ravimite andmise ja mitmekülgse toitumise tagamisel jne. Vanemad ei ole võimelised laste eest selliselt hoolt kandma ning teenustel osalemist tagama.
29.7.Samuti ei ole põhjendatud laste üksteisest eraldamine. Lapsed külastavad regulaarselt perearsti, hambaarsti ning erinevaid spetsialiste. Lastel on omaette toad, palju mänguasju, nendega tegeletakse pidevalt. Peremajas on 24/7 tööl kaks isikut, perevanem ja perevanema abi. Lapsed tulid teenusele väga kehvas tervislikus olukorras, vanemad ei olnud lastega tegelenud ning nüüdseks on ära tehtud suur töö. Lapsed on oma arengus eakaaslastele järele jõudnud ning on üksteisega väga lähedased.
30.Türi Vallavalitsus palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Asjaolud varasemast kohtumenetlusest ei ole muutunud, kohus on otsust tehes kõik osapooled korduvalt ära kuulanud, andnud vanematele võimaluse enda vanemlikke oskusi täiendada ning põhistanud enda otsust, arvestades kõiki asjaolusid ja lähtudes laste huvidest. Avaldajale ei ole teada uusi asjaolusid, mis annaksid alust kohtumäärust muuta. Vanemad suudavad kokkuleppeid täita vaid lühiajaliselt, kuid lapsed vajavad järjepidevat ja stabiilset elukorraldust.
31.Põhja-Pärnumaa vald palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
31.1.Lapsed on elanud alates sünnist ja pärast perest eraldamist koos ja neile on loodud tingimused koos kasvamiseks peremajas YYYs. Hetkel puuduvad sellised asjaolud, millest tulenevalt tuleks pere kaks vanemat last noorematest lahutada.
31.2.Viimase seitsme aasta jooksul on osutatud vanematele nõustamist ja toetavaid teenuseid. Sotsiaalhoolekandelise abi osutamine ei ole viinud olukorrani, kus kõik pere alaealised lapsed saaksid turvaliselt elada vanematega ning vanemad suudaksid tagada laste arenguvajadused. 27.07.2023 istungil tunnistas laste isa, et tarvitab jätkuvalt regulaarselt alkoholi, mis on raskendanud elukorraldust ning ta ei ole suutnud enda käitumisharjumusi muuta. Lapsevanemate elukorralduses puudub stabiilsus, mis võimaldaks lastel perekonnas elada. Vanemad ei ole pidanud kinni koostatud kokkulepetest.
2-21-19967
31.3.Antud hetkel ei ole alaealiste laste huvides võimaldada isal neid kasvatama asuda olukorras, kus vanem ja lapsed on viimase 1,5 a jooksul kohtunud üksikuid kordi, vanema elukorraldus on endiselt ebastabiilne ja vanemal puudub arusaam lapsevanemlikust rollist eriealiste laste eest hoolitsemisel ja kasvatamisel. Lastele arengut toetava ja turvalise keskkonna loomiseks ei vaja vanem kohtulikke ettekirjutusi, vaid seda saab koostöös spetsialistidega luua igapäevaselt, pidades kinni kokkulepetest ja täites juhiseid.
32.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Praegusel juhul on laste isa vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus võttis isalt ära puudutatud isikute III ja IV hooldusõiguse. Muus osas laste isa maakohtu määrust vaidlustanud ei ole ja see on jõustunud.
34.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust vaidlustatud ulatuses tühistada, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
35.Vanemalt hooldusõiguse äravõtmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 17). Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul oli põhjendatud PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2 alusel laste isalt hooldusõiguse täielikult ära võtmine ning nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus §-ga 659) alusel neid ei korda.
36.PKS § 134 lg-st 1 tuleneb, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine, ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas PKS § 134 lg-s 3 ning PKS §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus vanemalt hooldusõiguse täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
37.Riigikohus on selgitanud, et perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada. Vanemalt lapse suhtes isikuhooldusõiguse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Seejuures tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda (vt RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 15; RKTKm 04.05.2011, 3-2-1-13-11, p 14). Vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult äravõtmine on seega põhjendatud üksnes juhul, kui lapse heaolu tagamiseks rakendatud muud perekonda toetavad meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne, et neil ei oleks positiivset mõju.
38.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole muud abinõud laste olukorra parandamiseks piisavaid tulemusi andnud või ei oleks need tõenäoliselt tulemuslikud.
2-21-19967
39.Pere probleemidega on kohalik omavalitsus tegelenud juba 2016. aastast. Viimase seitsme aasta jooksul on kohalike omavalitsuste poolt osutatud vanematele erinevaid teenuseid pere elukorralduse toetamiseks, kuid abi osutamine ei ole viinud olukorrani, kus vanemad suudaksid tagada stabiilse elukorralduse ja laste arenguvajadused. Põhja-Pärnumaa valla avalduse kohaselt on kohtumenetluse eelselt osutatud perele järgnevaid teenuseid: tugiisiku teenus, võlanõustamiseteenus, psühholoogiline nõustamine, lapsehoiuteenus. Lisaks nõustas tegevusjuhendaja perekonda igapäevase eluga toimetulekul, sh vanemlike oskuste arendamisel. Põhja-Pärnumaa vald tõi välja, et vanemad ei teinud teenuste osutamiseks piisavalt koostööd sotsiaalametnike ega tegevusjuhendajatega, mistõttu ei olnud neile võimalik osutada piisavat kõrvalabi. Seega on kohalik omavalitsus enne käesolevat kohtumenetlust perega aastaid tegelnud ning vanematele anti korduvaid võimalusi enda tõestamiseks.
40.Ka käesoleva menetluse jooksul on maakohus andnud vanematele korduvalt aega tõestada, et nad suudavad laste eest vajalikul määral hoolitseda ning stabiilset elukorraldust hoida. Ringkonnakohus ei nõustu laste isaga, et hooldusõiguse lõpetamine oli ennatlik meede ning vanematele oleks tulnud anda veelkord täiendav tähtaeg programmides ja koolitustel osalemiseks ja kohtu ettekirjutuste täitmiseks. Asjas on toimunud kokku 5 istungit (22.02.2022, 04.05.2022, 18.08.2022, 03.11.2022, 27.07.2023) ning neil kõigil arutati selle üle, et vanematele tuleb anda täiendav aeg enda tõestamiseks, elukorralduse muutmiseks ja kohaliku omavalitsusega koostöö tegemiseks. Laste isa on korduvalt – 1,5 aasta jooksul – maakohtus toimunud istungitel kinnitanud, et on valmis oma elukorraldust muutma ja võtma ette samme selleks, et lapsed koju tagasi saada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vanemate nõustumine ja soov pingutada vanemaoskuste parandamise ja eluviiside muutmise nimel on jäänud paljasõnaliseks. Vanemad on menetluse jooksul vahetanud mitmeid kordi elukohti ning elavad käesolevaks ajaks lahus. Türi vald on 10.08.2022 seisukohas selgitanud, et laste isa on pöördunud korduvalt lastekaitsespetsialisti poole abi saamiseks (toimetulekutoetus, toiduabi vms) ning vanematel on palutud tulla vallavalitsusse, et piirkonna sotsiaaltööspetsialist saaks nendega koostööd alustada ning kaardistada abivajaduse ja määrata vajalikud toetused, kuid vanemad ei ole kohale ilmunud. Türi vald märkis, et kohtumisi on kokku lepitud pidevalt, kuid teenuste ega toetustega ei ole võimalik alustada põhjusel, et vanemad ei tule kokkulepitud kohtumistele, leppides kokku pidevalt uusi kohtumisi. Türi vald leidis, et mõlemad vanemad teevad koostööd näiliselt, sest soovitusi ja nõuandeid nad tegelikkuses ei järgi. Põhja-Pärnumaa vald on 09.09.2022 seisukohas selgitanud, et vanemad ei ole osalenud regulaarselt lastekaitse nõustamisteenusel ega kasutanud sotsiaalteenuseid (ISTE, sotsiaaltöötaja vastuvõtt). Pärnu linn on 21.07.2023 seisukohas selgitanud, et seoses uue lapse G sünniga on perele määratud tugiisik, kes teostab regulaarselt kodukülastusi. Kodukülastusi on lisaks teostanud lastekaitsespetsialist, ISTE programmi tegevusjuhendaja, kriminaalhooldajad ning vesteldud on ka perenõustajaga. Näiliselt on pere küll teinud spetsialistidega koostööd, kuid ette on tulnud valetamist ning kokkulepetest mitte kinni pidamist. Mitmeid kordi on vanemad jätnud ära kohtumisi spetsialistidega. Näiteks on laste isa tühistanud kohtumise kriminaalhooldajaga, väites lastekaitsespetsialistile ning tugiisikule, et kriminaalhooldaja tühistas kohtumise. Tugiisikuteenuse aruannetest ning klienditööst nähtub, et pere elukohas viibivad pidevalt kolmandad isikud, kellega on tarvitatud alkoholi ka kõige noorema lapse G juuresolekul. On tulnud ette ka külaliste ja pererahva konflikte, millest üks on fikseeritud politsei poolt. Vaatamata pidevatele tähelepanu juhtimistele asjaolule, et taoline keskkond ei ole lapse arengut ja heaolu toetav ning pidevate külaliste käimine, ööbimine ja alkoholi tarvitamine peab lõppema, ei ole see lõppenud. Seega ei ole Pärnu linna hinnangul toimunud piisavaid positiivseid muudatusi pere igapäevaelus ning vanemlike oskuste arengus, et kindlustada lastele stabiilne ja turvaline elukeskkond.
2-21-19967
41.Arvestades eeltoodut, nähtub ringkonnakohtu hinnangul asja materjalidest, et vaatamata lubadustele enda vanemlikke oskusi parandada ning elukorraldust stabiilsemaks muuta, ei ole vanemad seda jätkuvalt suutnud teha. Asja materjalid kinnitavad, et kohalikud omavalistused on pakkunud perele mitmeid teenuseid. Samas ei ole vanemad teinud piisavalt koostööd kohalike omavalitsustega, sh ei ole nad kohtumistele kohale ilmunud ning on tühistanud spetsialistidega määratud kohtumisi, valetades seejuures kohtumiste ärajäämise põhjuste kohta. Selliselt ei ole vanemad, sh määruskaebuse esitanud laste isa, teinud kohtule usutavaks, et nad on suutelised täitma vanemlikke kohustusi. Paljasõnaliseks jäävad ka laste isa määruskaebuses esitatud väited, et ta on valmis osalema kõikides vajalikes programmides ja koolitustel ning täitma kohtu ettekirjutusi. Laste isal oli võimalik ennast tõestada maakohtu menetluse ajal 1,5 aasta jooksul. Laste isa ei ole määruskaebuses esile toonud selliseid asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et isa käitumises on toimunud sellised muutused, mis annaksid aluse jõuda eeltoodust vastupidisele seisukohale. Seega saab käesoleval juhul lugeda, et muud toetavad abinõud ei ole tulemust andnud või ei oleks need tõenäoliselt tulemuslikud. Kuna perega on tegeletud juba alates esimese lapse sünnist, siis ei ole ringkonnakohtul hetkel veendumust, et isa on võimeline tegema aktiivset koostööd kohalike omavalitsustega, kõiki juhiseid ja suuniseid täitma ning võtma laste kasvatamise eest iseseisva vastutuse. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole laste isa võimeline tagama seda, et lastele oleks tema juures tagatud turvaline keskkond ja eakohane areng.
42.Ringkonnakohus ei nõustu, et asjaolust, et laste isa tegeleb hetkel üksinda kõige noorema lapse G kasvatamisega, saab järeldada, et lapse isa saab hakkama ka kahe kõige vanema lapse kasvatamisega, s.o korraga kolme lapse kasvatamisega. Pärnu linn selgitas vastuses määruskaebusele, et laste isa saab G hooldamisega hakkama abi ja juhendamisega, kuid iseseisvalt ei pruugi lapsevanem pikemas perspektiivis lapse vajadusi mõista. Lisaks on Pärnu linn selgitanud, et lapse isa on mitmeid kordi pärast 27.07.2023 kohtuistungit alkoholi tarvitanud, sh on lapse isa tarvitanud alkoholi G juuresolekul.
43.Lisaks eeltoodule ei oleks ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka õdede ja vendade eraldamine. Lapsed on kogu aja koos kasvanud ja ühes kohas elanud (s.o algselt kodus ja nüüd YYYs).
44.Kolleegium selgitab ka, et hooldusõiguse äravõtmine ei ole tingimata lõplik. PKS § 1231 lg 1 kohaselt on vanemal võimalik esitada avaldus hooldusõiguse taastamiseks, kui hooldusõiguse taastamine vastab laste huvidele.
45.Laste isa on esitanud määruskaebuses taotluse laste ärakuulamiseks kohtu poolt.
45.1.TsMS § 5521 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulab lapse ära lapsele tavalises keskkonnas, kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik. TsMS § 5521 lg 3 esimese ja kolmanda lause järgi võib kohus lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus võib loobuda lapse isiklikult ärakuulamisest ka siis, kui laps on hiljuti lastekaitsemenetluse käigus kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes ära kuulatud, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides.
45.2.Ringkonnakohus ei pea laste ärakuulamist põhjendatuks. Käesoleval juhul on vaidluse all küsimus, kas vanemad, sh isa eraldi, suudavad oma hooldusõigust teostada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et olukorras, kus lapsed ei ole nüüdseks enam kui aasta ja kümne kuu jooksul (lapsed on perest eraldatud 09.03.2022) isa juures elanud, ei ole kohtul võimalik laste
2-21-19967 ärakuulamisega saada isa hooldusõiguse piiramise otsustamiseks olulist teavet. Lastele määratud esindaja on lastega kohtunud, kuid kontakti nendega ei saanud, lapsed ei soovinud esindajaga vestelda ega vastanud esindaja küsimustele (vt lastele määratud esindaja 06.06.2022 seisukoht). Küll aga vestles esindaja SOS Lastekülas kohtumisel laste tugiisiku, sotsiaaltöötaja ja perevanema abiga. Lisaks nähtuvad toimiku materjalidest SOS Lasteküla erinevatel perioodidel koostatud kokkuvõtted laste kohta. Ringkonnakohtu hinnangul võib praegusel juhul laste aktiivne kaasamine kohtumenetlusse ja kontakt võõra inimesega tekitada täiendava pingeolukorra, mis koormab lapsi psüühiliselt olukorras, kus neid tuleks pingetest säästa. Eeltoodut arvestades jääb isa taotlus laste ärakuulamiseks ringkonnakohtus rahuldamata.
46.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Seega võtab ringkonnakohus vastu Pärnu linna poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
47.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindajate tasud ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda.
48.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.