Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.11.2023.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-7282
Tsiviilasi
K. K. hagi K. K. vastu elatise nõudes 5643 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K. K. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja: K. K. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis (e-post [email protected] ) kirjalik menetlus
Menetluse liik
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 17.05.2023 esitatud ja 01.06.2023 täpsustatud hagiavalduse kohaselt õpib K. K. (hageja) xxxx. K. K. (kostja) oma ülalpidamiskohustust hageja ees ei täida. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 817 eurot, s.h eluasemekulud 175 eurot, kulutused toidule 250 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 22 eurot (telefon ja telekas), kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 40 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 25 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot, muud vältimatud püsikulutused (sünnipäevad, juuksur) 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista elatise perioodil 17.05.2023- 05.12.2025 igakuiselt summas 408,50 eurot. 21.09.2023 suurendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatise summas 627 eurot kuni juunini 2024. Hageja märkis, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 1254 eurot, s.h kommunaalid 132 eurot, elekter 17 eurot, üür 380 eurot, telefon 16 eurot, teleteenused/internet 29 eurot, transport 100 eurot, hügieen 40 eurot, koolikohustus 40 eurot, söök 300 eurot, riided 200 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja 18-aastane täisealine isik, kes õpib xxxx ning tema „õppetöö toimub mittestatsionaarses õppevormis“. Mittestatsionaarne õpe ehk sessioonõpe on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe toimub õppeaja jooksul 3-päevaliste või nädalaste õppesessioonidena. Suur osa õppest on iseseisev õppimine. Seega ei viibi hageja koolis tavapäraselt, vaid kuus kindlatel päevadel. Hageja on oma 17.05.2023 hagiavalduses avaldanud, et tal puudub igakuine sissetulek, kuid tema igakuised kulud on 817 eurot. Kostja vaidlustab kõik hageja väidetavad kulud. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Vastupidiselt kostjale on teada, et hageja omab püsivat sissetulekut ning käib kooli kõrvalt tööl. Kuna hageja omandab keskharidust ning on 18-aastane, on tal perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 2 järgi õigus riiklikule lapsetoetusele, mis on samuti hageja sissetulekuks. Kohtu põhjendused
esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
Eluasemekulude tõendamiseks on hageja esitanud elektri arve summas 7,20 eurot (dtl 37, 113) ning kommunaalkulude arve 131,58 eurot (dtl 38, 118). Samuti on hageja märkinud, et elab koos emaga üürikorteris, mille igakuine üür on 380 eurot. Ühtegi tõendit üürilepingu olemasolu ega üüri suuruse osas ei ole hageja esitanud. Samas ei ole kostja üürikulu olemasolu vaidlustanud. Seega loeb kohus põhjendatuks igakuised eluasemekulud 518,78 euro ulatuses. Kostja on välja toonud, et hagejaga koos elab ka hageja vend. Samuti on hageja oma 14.09.2023 esitatud dokumendis märkinud, et tema emal tuleb kanda ka hageja venna kulusid (dtl 109). Seega tuleb eluasemekulud jagada kolme inimesega ning hageja osa moodustab sellest 172,93 eurot. Kohtul puuduvad tõendid, et eluaset jagataks veel kellegagi. Sidekulude osas on hageja esitanud Tele 2 arve summas 16 eurot ning Elisa ASi teleteenuste ja interneti arve summas 28,97 eurot (dtl 34, 35, 116, 117, 120, 121). Tele 2 arve teiselt lehelt nähtub, et arvel on kajastatud mitme telefoninumbri kulu ning ühe telefoninumbri kuumaks on 8 eurot. Kohus peab põhjendatuks üksnes ühe numbri kulu. Teleteenuste arve tuleb jagada elanike arvuga ehk hageja osaks jääb 9,66 eurot. Seega on hageja sidekulud põhjendatud kokku 17,66 euro ulatuses. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning aeg-ajalt ka tervisetooteid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on kohtu hinnangul nimetatud kuludele kokku 340 eurot (millele lisandub esialgses hagis märgitud tervisekulu 25 eurot) ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim või et ta peaks igakuiselt tarvitama kallemaid retseptiravimeid. Kohus peab mõistlikuks toidu-, hügieeni- ja tervishoiukuluks kokku 250 eurot kuus. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt garderoobi uuendamist. Samas on hageja täiskasvanud, kes eeldatavasti ei kasva enam oma riietest välja ning seega saab riideid kasutada pikemaajaliselt. Samuti on hagejal võimalik valida, kust ja millise hinnaga tooteid osta. Kohus peab mõistlikuks kuluks riietele ja jalanõudele kokku 100 eurot. Arvestades asjaoluga, et hageja käib käesoleval ajal 12ndas klassis, siis on eluliselt usutav, et teatud kulud kooliga tekivad (nt vihikute, kirjatarvete jms soetamine). Kohtu hinnangul on 10 eurot nimetatud kulule mõistlik. Transpordikulude osas ei ole hageja aga ühtegi tõendit esitanud, seega ei pea kohus hageja poolt väljatoodud transpordikulusid põhjendatuks. Esmases hagiavalduses on hageja välja toonud ka vältimatud püsikulutused 30 eurot. Kohus peab vajalikuks märkida, et täisealisel on võimalus valida, milliseid täiendavaid kulutusi ja millistes summades ta teeb ning kohtu hinnangul ei ole seega mõistlik suuri kulutusi võimaluste puudumisel meelelahutusele, sünnipäevadele, juuksurile jms teha. Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud ja eluliselt usutavad kokku ca 551 euro ulatuses.
ulatuses) ning hagejale on laekunud sissetulekuid ka kolmandatelt isikutelt keskmiselt 537,64 eurot kuus (6 kuu jooksul on kokku laekunud 3225,85 eurot). Seega on hageja igakuine keskmine sissetulek perioodil 11.03.2023 kuni 11.09.2023 olnud 1 248,21 eurot ning hagejat võib pidada seega majanduslikult kindlustatuks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.