Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tsiviilasi nr 2-21-10103

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebust. Kohtumäärus jõustub kohtumääruse kättetoimetamisega menetlusosalistele.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-10103, E G, S G ja E M G hagi D G vastu elatise suurendamise ja elatise väljamõistmise nõudes igale hagejale summas 150 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti S G, E G hagi S G vastu elatise nõudes.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

S G ja E G hagi S G vastu elatise väljamõistmise nõudes läbi vaatamata jätmine Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 2 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hagejate seaduslik esindaja teatas, et hagejad võtavad hagi tagasi. Kostja nõustus hagi tagasivõtmisega. Kohus leiab, et hagi tagasivõtmisega ei rikuta laste õigusi ega huve, kuna osapooled sõlmisid kompromissi. TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 2(4)

Tsiviilasi nr 2-21-10103

TsMS § 168 lg 2 alusel kannab hageja menetluskulusid, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja ei nõudnud hagejatelt menetluskulude väljamõistmist. Kohus ei tee menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. S G hagi D G vastu elatise suurendamise nõudes ning E G ja E M G hagi D G vastu elatise väljamõistmise nõudes Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tuleb kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, kompromiss on täidetav, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud 1.Kompromissis leppisid pooled kokku, et menetluskulusid on nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse poolte kokkuleppe kohaselt ehk menetluskulud jäävad poolte kanda. Osapooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad.

Tsiviilasi nr 2-21-10103

Seega, hagejad on vabastatud menetluskulude riigi tuludesse tasumise kohustusest ning kohus jätab hagejate õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Hagi tagamise tühistamine Kohus 21. aprilli 2022. a määrusega muutis kohtu algatusel Viru Maakohtu 18.01.2022. a määrusega asjas nr 2-21-10103 rakendatud hagi tagamine ning kohustas D G tasuma tsiviilasja nr 2-21-10103 menetluse ajal S G, E G ja E M G ülalpidamiseks elatist igaühele lapsele summas 100 eurot kuus alates 21.04.2022 kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Elatist kanda S G pangakontole nr XXX iga kuu 10. kuupäevaks. TsMS § 386 lg 4 esimese lause järgi tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab kohtumääruse jõustumisel Viru Maakohtu 21. aprilli 2022 määrusega rakendatud hagi tagamise. Edasikaebamine TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et loobuvad edasikaebamise õigusest ja seega ei saa kohtumääruse peale esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.