Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

Tsiviilasi nr 2-22-8771

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.D I (hageja) oma seadusliku esindaja ema T S kaudu esitas 10. juunil 2022 hagi M I (kostja) vastu elatise saamiseks. Hageja nõudeks on 300 euro suuruse elatise väljamõistmine alates 2022 juunist. Elatis tuleb tasuda hageja ema pangakontole XXX selgitusega „Elatis“ 8. kuupäevaks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt elab hageja koos emaga alates 23.01.2022 üürikorteris. Sellest ajast veetis kostja lapsega vaid kuus ööpäeva. Kostja näeb väga harva oma last, ei osale tema elus, ainult helistab telefoni teel. Hagejale on teada, et kostja kolib välisriiki. Hagiavalduse kohaselt on hageja kulud keskmiselt 700 eurot kuus ja nendeks: Eluasemekulud 135 eurot Kulutused toidule 200 eurot Kulutused transpordile 100 eurot Sidekulud 20 eurot Kulutused tervishoiule 10 eurot Kulutused hügieenitarvetele 20 eurot Lapse koolikohustuste täitmise kulutused 15 eurot Kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot Muud vältimatud püsikulutused (kino, mänguasjad, sport, meelelahitus, reisimine, eesti ja inglise keelekursused) 150 eurot.

2(12)

Tsiviilasi nr 2-22-8771

Kostja on arvamusel, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 423 lg 2 punkti 1 alusel. Hageja ei väida oma hagis, et kostja ei täida oma kohustust elatusraha maksta mitte, kuigi kostja täidab seda kohustust tegelikult vabatahtlikult perekonnaseadusega sätestatud korras ja suuruses. Tuginedes hageja poolt hagis viidatud tegelikele asjaoludele, samuti arvesse võttes, et kostja täidab elatise maksmise kohustust vabatahtlikult, ei ole hageja õigusi rikutud ja tema pöördumine hagiga kohtusse on perspektiivitu. Kostja maksab vabatahtlikult hagejale perekonnaseadusega sätestatud korras ja suuruses elatisraha alates 13.01.2022, seda tõendab kostja arvelduskonto väljavõte. Jaanuarikuu eest oli kostja kohustatud maksma elatisraha 61,83 eurot, mida kostja tegigi 06.03.2022. Edasi on elatisraha makstud veebruari-, märtsi-, aprilli- ja maikuu eest 213 eurot iga kuu. Juunikuus on makstud elatisraha 110 eurot (15 päeva eest), kuna alates 16.06.2022 sõitis hageja koos kostjaga Venemaale minema ja hageja koos kostjaga viibimise ajal ei ole kostja kohustatud hagejale elatist maksma. Seega on kostja alustanud vabatahtlikult ja seadusega sätestatud suuruses elatisraha hagejale maksmist veel enne seda, kui hageja hagiga kohtusse pöördus. Hageja väidab hagis, et tema ülalpidamiseks läheb vaja 700 eurot kuus. Kostja arvab, et neid kulutusi on tunduvalt suurendatud. Toit 200 eurot – kostja ei nõustu selle summaga ja leiab summa olevat tunduvalt suurendatud. Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid selle kuluartikli kohta. Kostja arvates on iga hageja toidule kulutatav mõistlik summa 130 eurot. Eluasemekulud 135 eurot – kostja peab seda summat alusetult suurendatuks. Kui esitatud summa on täielik eluasemele tehtav kulu, ei ela hagejad korteris üksinda ja kõik tehtavad kulutused tuleb jaotada kõigi korteris elavate isikute vahel. Sealjuures juhib kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole esitanud eluasemele tehtavaid kulutusi tõendavaid dokumente. Eeldatavasti tuleb eluaseme kulud 90 eurot kuus jaotada kolme inimese vahel (kostjal oleva informatsiooni kohaselt elavad hageja ja hageja seaduslik esindaja koos teise meesterahvaga) ja sel juhul langeb hageja kanda 30 eurot kuus eluasemekulusid. Ravi ja hügieenitarbed 30 eurot (30 + 30) – kostja ei ole nõus sellise summaga ning peab summat tunduvalt suurendatuks. 60 eurot kuus annab 720 euro suurune kulu hügieenitarvetele ja ravile aastas, mis ei ole selle kuluartikli jaoks mõistlik summa. Hageja seaduslik esindaja ei esitanud ka selle kuluartikli tõepärasuse kohta tõendeid. Kostja peab mõistlikuks kulutada hügieenitarvetele ja ravile 25 eurot kuus. Kulutused transpordile 100 eurot - kostja ei nõustu selle summaga ja leiab summa olevat tunduvalt suurendatud. Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid selle kuluartikli kohta. Kostja arvates on mõistlik kulutada artiklile 30 eurot kuus. Sidekulud 20 eurot – kostja ei nõustu selle summaga ja leiab summa olevat tunduvalt suurendatud. Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid selle kuluartikli kohta. Mõistlik summa oleks 8 eurot kuus, sideettevõtjad pakuvad viidatud raha eest pakette koos kõne ja internetiga. Kulutused tervishoiule 10 eurot – ei ole vastuväiteid. Kulutused hügieenitarvetele 20 eurot – kostja ei pea sellist summat mõistlikuks, kuna sellest lähtuvalt kuluks aastas 240 eurot, mis on nimetatud kuluartikli jaoks tugevasti ülepaisutatud. Kostja peab mõistlikuks summaks 10 eurot kuus. 3(12)

Tsiviilasi nr 2-22-8771

Kulutused lapse koolikohustuste täitmisele 15 eurot - ei ole vastuväiteid. Riided ja jalatsid 50 eurot – kostja ei ole nõus sellise summaga ja peab summat tunduvalt suurendatuks. Riietele ja jalanõudele 50 eurot kuus annab kulutuseks 600 eurot sellele kuluartiklile aastas. Kostja arvates on mõistlik kulutada artiklile riided ja jalanõud 30 eurot kuus, mis annab selle kuluartikli suuruseks 360 eurot aastas. Muud vältimatud püsikulutused 150 eurot – kostja ei arva, et sellises suuruses oleks mõistlik kuus kulutada mänguasjadele. Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid selle kuluartikli kohta. 150 eurot kuus annab kuluks 1800 eurot aastas. Hageja vanust arvestades on selle kuluartikli mõistlikuks suuruseks 45 eurot kuus või 540 eurot aastas. Kostja arvamuse kohaselt on põhjendatud kulutuste summa hageja vajaduste katmiseks 343 eurot kuus. Hagi ja selle lisadega ei ole tõendatud, et hageja ülalpidamiseks kulub kuus 700 eurot. Järelikult ei ole hageja seaduslikul esindajal õigust nõuda kostjalt hageja elatusraha 300 eurot kuus. Kostja oma vastuväidete põhistamiseks viitab Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt 2013. a novembris koostatud uuringule „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ ja leiab selle alusel, et keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta on 287 eurot. Hageja esitab hagis kostja praeguste sissetulekute ja töökoha kohta ebaõiged andmed. A OÜ on lõpetanud kostjaga töösuhte alates 15.06.2022. Kostja teatab kohtule andmeid oma varalise ja rahalise seisu kohta. Kostja ei tööta. Kostjale kuulub arvelduskonto nr XXX; sõiduk Volkswagen Golf 4, registreerimismärk XXX. Sõiduk on vajalik kostja liikumisvahendina. Muud kinnis- või vallasvara kostja omandis ei ole.

Tsiviilasi nr 2-22-8771

SIDEKULUD – tegu ei ole ainult telefoniarvega, nagu kostja arvab, siin on veel kodu internet ja TV. Mõnikord tahaks laps endalegi osta mäng telefonile. Internet ja TV kokku 16 eurot. KOOLIKULUTUSED 15 eurot – kostjal ei olnud vastuväidet selle kohta. KUULUTUSED RIIETELE JA JALANÕUDELE – 50 eurot kuus, see on aastal 600 eurot. Laps kasvab ja jalasuurus muutub ka. Ainult talveks läheb vaja osta talvejope, jalatsid, kampsunid jne, see on juba 250 eurot. Veel on kooliks vaja jalatseid, trennile asju ja aasta jooksul erinevaid otstarbeid. Üks paar spordijalatseid maksab näiteks Sportlandis alates 50 eurost. Müts oli ostetud 30 euro eest. Summa võiks hoopis suurem olla, hageja võttis aluseks kauplustest olevatest mõistlikest hindadest keskmise. MUUD VÄLTIMATUD PÜSIKULUTUSED –150 eurot (keelekursused, reisimine, koolilaager, meelelahutused, juuksur, trennid, mänguasjad, kodutehnika, arvuti, printer, lapse taskuraha jne). Näiteks: keelekursused on lapsele 100 eurot kuus, st 10 tundi kuus (eesti ja inglise keel) ja see võiks veel vähem olla; koolivaheajal meeldib lapsele huvilaagrid, mis maksavad alates 80 eurost 5 päeva; on arvuti kooli ajaks vaja osta, sest olemasoleva tegi laps katki, see on ka juba 600 – 700 eurot; osteti pesumasin 329 eurot; trennid 35 -50 eurot; juuksur 15 eurot kuus (180 aastas). Isegi sünnipäevaks kord aastas on lapsele vaja kingituseks ja pidutsemiseks rohkem kui 100 eurot. Kord aastas lapsega sõidetakse mere äärde, perele läheb see maksma üle 1000 euro. Lapsele antakse samuti taskuraha, kord võiks ta küsida 5 eurot paar korda kuus või rohkem, seda keegi ei loe. Seega, kostja väide, et piisab 540 eurot, ei vasta tõele. Keskmised kuised kulutused ongi 700 eurot. Hageja poolt nõutav summa 300 eurot on põhjendatud ja mõistlik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Lahendamata taotlused

5(12)

Tsiviilasi nr 2-22-8771

TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja hinnangul võttis kohus hagi menetlusse ekslikult. Hagi oleks pidanud jääma käiguta TsMS § 3401 lg 1 alusel, kuna hagi on põhjendamata. Hageja põhjendab kohtusse pöördumise sellega, et kostja tegeleb elukohamaa vahetamisega ja hageja pöördus kohtusse selleks, et „kõik oleks seaduslik“. Hageja ei väida hagis, et kostja ei täida hageja ülalpidamiskohutust. Hageja ei esitanud tõendeid nõude suuruse põhjendamiseks. Seega esinevad hagiavalduses puudused, mida on vaja kõrvaldada ja mis on aluseks hagiavalduse käiguta jätmisel. Samuti on kostja arvamusel, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Hageja ei väida oma hagis, et kostja ei täida oma kohustust elatusraha maksta mitte, kuigi kostja täidab seda kohustust tegelikult vabatahtlikult perekonnaseadusega sätestatud korras ja suuruses. Tuginedes hageja poolt hagis viidatud tegelikele asjaoludele, samuti arvesse võttes, et kostja täidab elatise maksmise kohustust vabatahtlikult alates 13.01.2022, ei ole hageja õigusi rikutud ja tema pöördumine kohtusse hagiga on perspektiivitu. Seega on kostja alustanud vabatahtlikult ja seadusega sätestatud suuruses elatisraha hagejale maksmist veel enne seda, kui hageja kohtusse hagiga pöördus. Kohus on seisukohal, et hagi käiguta jätmiseks ei olnud alust. TsMS § 3401 lg 1 järgi kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS §-s 371. Kohtu hinnangul ei olnud kohtul alust hagi menetlusse võtmise otsustamise staadiumis jätta hagi käiguta või keelduda hagi menetlusse võtmisest, kuna selles staadiumis ei hinda kohus ei hagi põhjendatust ega tõendeid. Hagis ei olnud selliseid puudusi, mis tingiksid hagi käiguta jätmist või menetlusse võtmise keeldumist. Hagi läbi vaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 423. Hagi läbi vaatamata jätmine kostja märgitud alusel ei ole mitte kohtu kohustus, vaid õigus. Kõnealusel juhul leiab kohus, et kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et kostja vastu esitatud hagi on täielikult perspektiivitu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Nõue on õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.2017. a määrus nr 2-16-18531, p 9). Kõne all oleval juhul seda järeldada ikka ei saa. Kohus jätab kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Otsuse sisulised põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb seetõttu rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 nähtub, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, 6(12)

Tsiviilasi nr 2-22-8771

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa (kd 1, tl 3). Hageja nõuab kostjalt pärast kohtule 30. jaanuaril 2023 (kd 1, tl 42) ja 13. septembril 2023 esitatud avaldustes (kd 2, tl 21) nõude suuruse täpsustamist elatist seadusega ettenähtud miinimummääras. Hageja ei ole nõus, et elatise suuruse väljaarvutamisel arvestatakse välja pool lapsetoetusest, kuna kostja elab alaliselt Venemaal. Kostja leiab, et täitis hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja nõuetekohaselt ning et seetõttu ei ole hagi esitamiseks ja rahuldamiseks põhjust küll. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hageja nõuab pärast nõude täpsustamist elatist seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei pea ta oma kulutuste suurust tõendama. Seetõttu puudub ka kohtul vajadus otsuses hageja igakuiste kulutuste tõendatud suuruse kindlaks teha ja omasoodu igat kululiiki hinnata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta ja käsitlemata kostja väited hageja vajaduste suuruse kohta. Kostja viide RAKE uuringule ei ole asjakohane. Ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli ühele alaealisele lapsele miinimumelatis 213,44 eurot (243-60/2); ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 oli miinimumelatis 225,64 eurot (255,6460/2); ajavahemikul 01.02.2023-31.03.2023 oli see 215,64 eurot (255,64-80/2) ning alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 PKS § 101 alusel väljaarvutatav elatise suurus on 260,33 eurot (303,33-80/2). Johtuvalt kostja arvelduskonto väljavõttest ajavahemiku 01.01.2022-15.06.2022 eest (kd 1, tl 12) tasus ta hageja seadusliku esindajale hageja elatisena 277,74 eurot 06.03.2022, ülekande selgitusest selgub, et see summa seisneb 61,83 eurost jaanuari eest, 213 eurost veebruari eest ja hageja pangakonto jäägist. Kostja seletas hagi vastuses, et ta maksab vabatahtlikult hagejale elatisraha alates 13.01.2022, jaanuarikuu eest oli kostja kohustatud maksma elatisraha 61,83 eurot. Hagiavalduses toodu kohaselt, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, elab hageja koos emaga üürikorteris alates 23.01.2022. Sellest ajast veetis kostja lapsega vaid kuus ööpäeva. Kostja näeb väga harva oma last, ei osale tema elus, ainult helistab telefoni teel. PKS § 100 lg 4 alusel makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja tasunuks elatist 2022. a jaanuaris ja veebruaris. 06.03.2022 toodud ülekande selgitustest nähtuvalt tasuti elatist 2022. a jaanuari ja veebruari eest alles 06.03.2022.

7(12)

Tsiviilasi nr 2-22-8771

06.03.2022 tasus kostja selgituse järgi eraldi ülekandega märtsi eest elatist 213 eurot. 08.04.2022 tasus kostja aprilli eest 213 eurot; 07.05.2022 mai eest 213 eurot. 15.06.2022 tasus kostja 66,80 eurot selgituse kohaselt see on elatis 1.-16. juuni eest 110 eurot miinus 43,20 eurot telefoni eest. 15.06.2022 eraldi ülekandega tasus kostja 24 eurot, mis on selgituse järgi pärast elatise suurenemist tekkinud vahe juurdemaks, aprilli ja mai eest. Eeltoodu alusel ja arvestades, et: PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette; kostja tasus 2022. a jaanuari ja veebruari elatist alles 2022. a märtsis; ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 oli ühele alaealisele lapsele miinimumelatis 213,44 eurot, aga kostja tasus 213 eurot; ajavahemikul 01.04.2022–31.01.2023 oli miinimumelatis 225,64 eurot, aga kostja tasus 2022. a aprillis ja mais vaid 213 eurot; 15.06.2022 tasus ta täiendavalt vahe 2022. a aprilli ja mai eest 24 eurot, mis teeb ühe kuu kohta 12 eurot ja mis on nagunii summaarselt (213+12=225) vähem kui oli elatise miinimumäär 2022. a aprillis ja mais (225,64 eurot), on kohtu hinnangul hagi esitamine põhjendatud ning kostja väited tema poolt hageja vabatahtliku nõuetekohase ülalpidamise kohta on tõendamata ja ümberlükatud tõendiga, mille kostja on ise esitanud. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv õigus võtab elatise minimaalmäära kindlakstegemisel arvesse nii kohustatud vanema sissetuleku kui asjaolud, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles saab rahuldada lapse vajadused nende toetuste arvel. Hageja on arvamusel, et kuivõrd elab kostja alaliselt Venemaal, siis alusetu on poole lapsetoetusest elatise suurusest väljaarvamine. Kohtu hinnangul on tegemist hageja eksliku arvamusega, sest seadus lähtub lapse peale tasuvast toetusest ning kostja elukohariik tähtsust ei oma. Hoolimata kostja elukohariigist tuleb hagejale tasuva lapsetoetusega arvestada, kuna lapsetoetus osa hageja vajadustest katab ja selles osas ei pea kostja andma ülalpidamist. Kostja ega hageja ei väitnud ega seda nähtu kohtule esitatud tõenditest, et hageja viibinuks kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viieteist ööpäeva kuus. Seetõttu ei ole kohtul alust elatist kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga proportsionaalses osas vähendada (PKS § 101 lg 6). Rahvastikuregistri andmetel ei ole hageja esindajal ja kostjal enam ühiseid alaealisi lapsi peale hageja. Johtuvalt hageja seadusliku esindaja arvelduskonto väljavõttest ajavahemiku 01.01.202204.09.2023 eest (kd 1, tl 89-194) tasus kostja hagejale elatisena alates hagi esitamisest alljärgnevalt: 15.06.2022. a 66,80 eurot. Selgituse kohaselt on tegu elatisega 1.-16. juuni eest 110 eurot miinus 43,20 eurot telefoni eest (kd 1, tl 112 pöördel); 27.07.2022. a 22,10 eurot selgitusega elatisraha 23.-31.06 eest 65,3 eurot - 43,2 eurot (kd 1, tl 116 pöördel); 02.08.2022. a 193,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga 2022. a augusti eest 225 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 117); 02.09.2022. a 193,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga 2022. a septembri eest 225 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 121); 10.10.2022. a 193,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga 2022. a oktoobri eest 225 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 130); 05.11.2022. a 193,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga 2022. a novembri eest 225 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 135 pöördel); 8(12)

Tsiviilasi nr 2-22-8771

06.12.2022. a 193,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga 2022. a detsembri eest 225 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 144-144 pöördel); 07.01.2023. a 193,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga 2023. a jaanuari eest 225 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 154); 08.02.2023. a 98,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga 2023. a veebruari eest 130 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 159 pöördel); 10.03.2023. a 98,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga 2023. a märtsi eest 130 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 167 pöördel); 05.04.2023. a 98,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga 2023. a aprilli eest 130 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 171 pöördel); 10.05.2023. a 98,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga 2023. a mai eest 130 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 178 pöördel); 06.06.2023. a 98,80 eurot selgitusega, et tegu on elatisrahaga 2023. a juuni eest 130 eurot – 31,20 eurot (kd 1, tl 178 pöördel). Tõendeid, et kostja oleks hagejale elatist tasunud pärast 06.06.2023, ei ole kohtule esitatud. Hageja seadusliku esindaja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt täitis kostja hageja ülalpidamiskohustust, küll aga mitte seadusega sätestatud ega hageja nõutud suuruses. Hagi vastuses väitis kostja, et ta ei tööta alates 15.06.2022. Hageja esindajale 16.01.2023 saadetud kirjas (kd 1, tl 43) teatas kostja, et elades ja töötades Venemaal ei ole kostja kohustatud ega võimeline tasuma elatist Eesti seadusega sätestatud suuruses. Vene õiguse järgi on elatise suurus 25% vanema palgast. Kostja 40 000 rubla suurusest palgast moodustab 25% 135 eurot tänase valuutakursi järgi. Suurus muutub valuutakursi muutmisega. Sellest summast arvab kostja hageja poolt võetud telefoni maha. Arvestades kostja poolt pärast kolimist tasutud elatise ümber, on enammakse nelja kuu eest ette. Kostja palga suurenemisel muutub ka elatise suurus suuremaks. Seega, hagi põhjendatuse otsustamisel peab kohus tuvastama kas ja millises suuruses on kostja võimeline andma oma lapsele ülalpidamist. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti 18.09.2023. a vastuskirjale (kd 2, tl 25) sõitis kostja 22.09.2022 kl 17.26 Eestisse sisse ja 23.09.2022 kl 11.44 Eestist välja ning seejärel alles 19.08.2023 kl 18.03 sõitis ta Eestisse sisse ja 20.08.2023 kl 08.03 Eestist välja. Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Kinnistusraamatus pole andmeid kostjale kuuluvate kinnisasjade kohta. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 52) on kostja omandis sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 2002. Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registri andmetel (kd 1, tl 53) töötas kostja viimati ajavahemikul 05.03.2014-15.06.2022 A OÜ-s laohoidjana. Eesti Töötukassa 28.08.2023. a teatise (kd 1, tl 61) kohaselt pole kostja ajavahemikul 01.01.2022–28.08.2023 registreeritud töötuna/tööotsijana, ei ole saanud töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist, ei olnud kostja töövõimet hinnatud, kostja ei ole saanud töövõimetoetust. Sotsiaalkindlustusameti 29.08.2023. a vastuse (kd 1, tl 69) kohaselt ei ole kostjale midagi määratud ega makstud.

9(12)

Tsiviilasi nr 2-22-8771

Maksu- ja Tolliameti 29.08.2023. a teatiste (kd 1, tl 72) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2022– 31.07.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 14 082,32 eurot (s.h palk 7375,54 eurot ja kohustuslikku kogumispensioni väljamakse enne pensioniiga 6706,78 eurot). Lisatud TSD kokkuvõtete kohaselt tegi A OÜ kostjale 2022. a jaanuarist juunini palga väljamakseid (kd 1, tl 73) pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kokku 7375,54 eurot, mis teeb keskmiselt 1226,26 eurot kuus. Jaanuaris 2023 tegi AS Pensionikeskus kostjale väljamakse (kd 1, tl 74) pärast tulumaksu maha arvamist 6706,78 eurot. AS-i Swedbank 04.09.2023. a vastuse (kd 1, tl 85) kohaselt on kostjal arvelduskonto ja oli limiidikonto. Nähtuvalt limiidikontost (kd 1, tl 86-88) perioodi eest 01.01.2022-04.09.2023 oli perioodi algsaldo – 367,47 eurot, lõppjääk 0 eurot, käive + 7342,63 eurot, - 6975,16 eurot. Nähtuvalt arvelduskonto väljavõttest ajavahemiku 01.01.2022-04.09.2023 eest (kd 1, tl 194-200, kd 2, tl 1-19) oli perioodi algsaldo 70,51 eurot, perioodi lõpus on kontojääk 5038,82 eurot.

Tsiviilasi nr 2-22-8771

Kostja vähendas tasutud elatist väidetavalt hagejale soetatud telefoni eest tasutava summa võrra. Kohus leiab, et elatise suuruse vähendamiseks selle summa võrra ei ole alust, kuna kohtule jäeti esitamata väited ega tõendid selle kohta, et summa vähendamine oleks hageja seadusliku esindajaga kooskõlastatud ning et see oleks hageja ülalpidamisega seonduv. Hageja palub kindlaks määrata, et elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja T S pangakontole XXX selgitusega „Elatis“ 8. kuupäevaks. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole taotlusel määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva kindlaks. Kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja taotlus. PKS § 100 lg-st 4 tulenevalt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja ema sissetulekud ja varaline seisund PKS § 105 lg 3 näeb ette, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kohus kontrollis ka hageja ema T S sissetulekud ja varalise seisundi üle. Äriregistris puuduvad andmed, et hageja emale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Kinnistusraamatus pole andmeid hageja emale kuuluvate kinnisasjade kohta. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 55) on hageja ema omandis sõiduauto MERCEDES-BENZ E 320 4MATIC, registreerimismärgiga XXX, ehitusaasta 2004. Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registri andmetel (kd 1, tl 54) töötas hageja ema viimati aastal 2017. Kohus tegi 28.08.2023. a määruses hagejale ettepaneku selgitada, millest tema ema elatub ja annab ülalpidamist oma lapsele. Hageja ei esitanud kohtule midagi. Eesti Töötukassa 28.08.2023. a teatisest (kd 1, tl 61) nähtuvalt on T S Eesti Töötukassa otsusega nr TA23-0000289 töötuna registreeritud alates 02.01.2023. T S on olnud ajavahemikul 01.01.2022–28.08.2023 töötuna/tööotsijana arvel: töötu 07.05.2021–02.12.2022. T S sai ajavahemikul 01.01.2022–28.08.2023 talle määratud töötutoetust perioodil 14.05.2021– 07.02.2022 kogusummas 386,22 eurot. T S määrati ajavahemikul 01.01.2022–28.08.2023 töötuskindlustushüvitis perioodiks 09.01.2023–07.07.2023. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja suuruses: Makse kp Algus kp Lõpp kp Suurus 08.02.2023 09.01.2023 31.01.2023 314,18 08.03.2023 01.02.2023 28.02.2023 382,48 06.04.2023 01.03.2023 31.03.2023 423,46 09.05.2023 01.04.2023 30.04.2023 376,68 08.06.2023 01.05.2023 31.05.2023 337,90 07.07.2023 01.06.2023 30.06.2023 327,00 08.08.2023 01.07.2023 07.07.2023 76,30 Ajavahemikul 01.01.2022–28.08.2023 ei ole T S töövõimet hinnatud ja ta ei ole saanud töövõimetoetust.

11(12)

Tsiviilasi nr 2-22-8771

Sotsiaalkindlustusameti 29.08.2023. a vastuse (kd 1, tl 69) kohaselt määrati ja maksti T S (isikukood 48203172220) alates 01.01.2022 kuni käesoleva ajani: 01.01.2022 kuni 31.12.2022 lapsetoetus 60,00 eurot kuus; 01.01.2023 kuni käesoleva ajani 80,00 eurot kuus; 11.2022 hinnatõusu leevendamise toetus 50,00 eurot. Toetused määrati lapse D I (isikukood XXX) kasvatamise eest. Maksu- ja Tolliameti 29.08.2023. a teatise (kd 1, tl 76) ja sellele lisatud TSD kokkuvõtete (kd 1, tl 77-80) kohaselt tehti ajavahemikul 01.01.2022–31.07.2023 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hageja emale väljamakseid 2751,34 eurot (s.h palk 589 eurot, Töötukassa töötuskindlustushüvitis 2161,70 eurot). AS-i Swedbank 04.09.2023. a vastuse (kd 1, tl 85) kohaselt on hageja emal arvelduskonto olemas. Nähtuvalt arvelduskonto väljavõttest ajavahemiku 01.01.2022-04.09.2023 eest (kd 1, tl 89-193) oli perioodi algsaldo 147,16 eurot, perioodi lõppsaldo on 58,11 eurot, käive – 48 679,28 eurot, + 48 590,23 eurot. Konto laekumised on peamiselt ülekanded füüsilistelt isikutelt, sularaha sissemaksed, väljamaksed rahakogujast kontole, elatis kostjalt, peretoetus Sotsiaalkindlustusametilt, Eesti Töötukassa väljamaksed hageja emale ja A S eest, kohtutäitur Tatjana Afanasieva ülekanded A S eest. Väljaminekud on kindlustusmaksed ja maksed tanklas, kauplustes, interneti eest ning kaardimaksega seotud ülekanded rahakogujasse jne. Kohus leiab, et analüüsitud tõendite põhjal ei ole alust järeldada, et hageja ema ei andvat hagejale elatist seaduses sätestatud suuruses. Kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid, et hageja oleks näljas, et temal ei oleks riideid olemas jne, millest on kohtu hinnangul järeldada, et hageja on vajaminevaga kindlustatud ema poolt ning et ema tegi selleks endast sõltuva. Kohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Tamara Šabarova kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.