Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-15-15062 esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. 2(16)

2-15-15062 Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal esitas Viru Maakohtule avalduse Egeria Kinnisvara Osaühingu pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Martin Krupp, kes esitas 14. aprillil 2016 kohtule aruande.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

II Võlgniku üldiseloomustus ja kokkuvõte senisest menetlusest Egeria Kinnisvara OÜ on kantud äriregistrisse 2.12.1997.a. ning äriühingu peamiseks tegevusalaks on olnud Narva-Jõesuus võlgnikule kuuluva Meresuu Spa & Hotelli juhtimine ja haldamine. Meresuu Spa & Hotell renoveerimine jõudis lõpule 2008.a. keskel ning alates sellest ajast on Meresuu Spa & Hotell pakkunud külastajatele majutusteenust, spateenuseid ning võimalust korraldada konverentsikeskuses seminare ja erinevaid üritusi. Meresuu Spa & Hotellis on kokku 109 hotellituba, 150-kohaline restoran, 80-kohaline „Beluga bar“, üle 30 erineva iluhoolitsuste toa, spa keskus koos basseinide ja saunadega, jõusaal, rühmatreeningute saalid ning konverentsikeskus nelja erineva saaliga. Võlgniku selgituste kohaselt on Meresuu Spa & Hotelli peamised sihtturud olnud Eesti, Venemaa, Soome, Norra, Rootsi ja Soome. Viru Maakohtu 15.07.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-10398 algatati võlgniku saneerimismenetlus ning saneerimisnõustajaks määrati vandeadvokaat Terje Eipre. Võlgniku saneerimiskava kohaselt algasid võlgniku makseraskused 2014.a. septembris peale mitmete võlgniku jaoks negatiivse asjaolu kokkulangemist – Noorus SPA Hotelli avamine Narva-Jõesuus, mis pakub võlgnikule suurt konkurentsi, Venemaa majanduskriis ja rubla nõrgenemine, mis piirab oluliselt Venemaalt pärineva põhilise klientuuri ostuvõimet, Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised pinged seoses kriisiga Ukrainas ning Eesti – Vene piiripunkti ehitustööd, mille tõttu piiri läbilaske võime vähenes oluliselt. 17.08.2015.a. koostatud saneerimiskava kohaselt asus saneerimisnõustaja seisukohale, et võlgnikul puuduvad piisaval hulgal likviidsed varad kõigi lühiajaliste kohustuste teenindamiseks, võlgniku vara on vähelikviidne ja seotud pikaajaliste investeeringutega. Samuti asus saneerimisnõustaja seisukohale, et ilma saneerimismenetluseta on võlgnik maksejõuetu. Kuivõrd võlausaldajad ei olnud nõus esitatud saneerimiskava vastu võtma esitas võlgnik 11.09.2015.a. Viru Maakohtusse avalduse, millega palus Viru Maakohtul kinnitada võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava. Viru Maakohtu 09.10.2015.a. kohtumäärusega jättis kohus saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas saneerimismenetluse. Nimetatud kohtumäärus jõustus 11.02.2016.a. Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal esitas 08.10.2015.a. Viru Maakohtusse pankrotiavalduse võlgniku pankroti välja kuulutamiseks. Pankrotiavalduses toodu kohaselt on Svenska 3(16)

2-15-15062 Handelsbanken AB Eesti filiaali nõude suurus pankrotiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 7 667 876,68 eurot. Võlgnik esitas pankrotiavaldusele vastuväited, milles asus seisukohale, et Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaali nõue on pandiga täielikult tagatud ning, et pankrotiavaldus on põhistamata, kuid Viru Maakohus otsustas oma 21.03.2016.a. kohtumäärusega nimetada võlgnikule ajutise pankrotihalduri asudes seisukohale, et võlausaldaja on pankrotiavaldust veenvalt põhistanud. Samuti juhtis Viru Maakohus tähelepanu asjaolule, et ka saneerimisnõustaja on kinnitanud, et ilma saneerimismenetluseta on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku tegevjuhi selgituste kohaselt langes hotellikompleksi ehituse ning avamise aeg väga keeerulisele ajale kuna ehitushinnad olid väga kõrged ning saabumas oli majanduskriis. Sellest tingituna otsiti uusi investoreid ning juba 2009 .a. toimusid omanike ringis muudatused ja kaasati täiendavat kapitali tänu millele suudeti kohustusi täita hoolimata sellest, et ehituse ja sisustuse omahind oli muutunud majandussituatsioonis liiga kõrge. Tegevjuhi selgituste kohaselt ajavahemikul 2010 kuni 2013.a. olukord majanduses ja tarbimises paranes, kuid alates 2013.a. hakkasid majandusnäitajad taas halvenema tulenevalt 2013.a. lõpus alanud Vene-Ukraina sõjast ning 2014.a. kuni 2016.a. kehtestatud Venemaa-Euroopa vahelistest majandussaktsioonidest, mis mõlemad tõid kaasa väheneva turistide arvu. Võlgniku tegevjuht on oma seletuskirjas asunud seisukohale, et võlgniku majandustegevust on võimalik jätkata ning on avaldanud soovi viia läbi võlgniku tervendamine. Viru Maakohtu 21.03.2016.a. kohtumäärusest tulenevalt on pankrotiavalduse tagamiseks keelatud võlgnikul vara käsutada ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta. Kuivõrd võlgniku tegevus tänaseni jätkub, siis on võlgnik ja ajutine pankrotihaldur teinud tihedat koostööd võlgniku igapäevase majandustegevuse korraldamisel ning haldur on andnud ka vajalikud nõusolekud maksete tegemiseks teenuste ja kaupade eest, mille eest tasumine on hädavajalik, et võlgnik saaks oma tegevust jätkata ning ei peaks majandustegevust lõpetama. Kulutused, mille tegemiseks ajutine pankrotihaldur on oma nõusoleku andnud on seotud maja haldamisega (küte, vesi, elekter jmt), toitlustusega, vajalike kaupade soetamisega ning töötasudega. Käesoleval ajahetkel on võlgnikul 98 töötajaga sõlmitud töölepingud, kellest 12 inimest on lapsehoolduspuhkusel. Võlgniku igapäevast tegevust juhivad A K ja S S, kes on edastanud haldurile ka halduri poolt nõutud dokumendid ning selgitused halduri poolt esitatud küsimustele. III Võlgniku varad

2-15-15062 rajatistest (lehtla, purskkaev, terrass) ning hotelli ja spa sisustusest, kaubavarudest, nõuetest jmt). Samuti kuulub varade hulka immateriaalne vara (logo, patent, litsentsid). Ajutine haldur märgib siinkohal, et võlgniku käibevarade koosseis on käesoleva aruande esitamise kuupäeva seisuga muutunud, kuivõrd võlgniku majandustegevus jätkub. Lisaks on võlgnik teavitanud, et võlgnikul on ka kaks bilansivälist nõuet järgmiselt: 1) Nõue A P, isikukood XXX, vastu 16 140,62 eurot. Nimetatud nõue tuleneb Harju Maakohtu 06.02.2014.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-13-39371 ning nõude sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus nr 026/2014/1040 kohtutäitur Mati Roodese juures. 2) Nõue A K, isikukood XXX, vastu põhivõlgnevuse summa 30 000 eurot. Nimetatud nõue tuleneb Harju Maakohtu 15.11.2013.a. kohtumäärusest, mille kohaselt kohus kinnitas A K ja võlgniku vahelise kompromissi, kus lepiti kokku, et A K kohustub tasuma võlgnikule 30 000 eurot hiljemalt 14.11.2014.a. Kohtumääruse kohaselt lepiti kokku ka viivise tasumise kohustus 0,02 % päevas. Nimetatud nõude sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus nr 025/2014/3454.

2-15-15062

Mark, esmane registreerimine

Kommentaar

140YJD

Amor, kere tüüp MADEL , esmane registreerimine 2013.a.

Omanik on Egeria Kinnisvara OÜ. Kasutajateks on: V B (ik XXX), S J ( ik XXX), T L (ik XXX), V I (ik XXX), A I (ik XXX), E D ( ik XXX)

Maanteeameti andmetel on võlgnik vastuvaks kasutajaks alljärgnevale sõidukile: Reg. nr Mark, esmane registreerimine Kommentaar

398BHK

Škoda Octavia, luukpära, esmane registreerimine 2012.a.

Sõiduki omanik on AS Nordea Finance Estonia. 25.10.2012. a on saanud sõiduki vastutavaks kasutajaks Egeria Kinnisvara OÜ (registrikood 10318996) ja sõiduki kasutajaks on märgitud järgmised isikud: V B (ik XXX), S J (ik XXX), T L (ik XXX), V I (ik XXX), A I (ik XXX), E 6(16)

2-15-15062 D (ik XXX) ja I Š (ik XXX) Viimase viie aasta jooksul on võlgniku nimele olnud registreeritud järgnev sõiduk: Reg. nr Mark, esmane registreerimine Kommentaar

357BBA

Isuzu Q-BUS 31, esmane registreerimine 2008.a.

08.10.2013.a. on toimunud omaniku vahetus ja uueks omanikuks on sisse kantud OÜ Vnešterminal, registrikood 10307248. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt võõrandati sõiduk hinnaga 14 000 eurot, millele lisandus käibemaks. Võlgniku selgituste kohaselt tulenes sõiduki müügihind asjaolust, et sõiduk oli halvas seisukorras ning kõrgema hinnaga ostjat sõidukile leida ei suudetud.

Toimiku nr 025/2014/3454

Avamise kuupäev 20.11.2014

Võlgnik AK

Nõue EUR 30 000

Kohtutäitur Kaire Põlts

2-15-15062

2-15-15062 2) Võlad ja ettemaksed 543 899 eurot 3) Pikaajalised laenukohustused 7 919 537 eurot 4) Pikaajalised võlad ja ettemaksed 62 086 eurot

17 703 932,0 15 770 268,0 15 355 949,0 15 144 729,0 Varad kokku

7 930 282,00 7 317 416,00 8 486 023,58 8 330 868,29 Lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused 7 981 623,00 7 964 226,00 7 884 683,95 7 884 683,95 15 911 905,0 15 281 642,0 16 370 707,5 16 215 552,2 Kohustused kokku

51 128,00 51 128,00 51 128,00 51 128,00 Osakapital 1 792 027,00 488 626,00 -1 014 758,44 -1 070 823,21 Omakapital 17 354,00 -1 303 401,00 -2 637 555,78 -2 693 620,55 Puhaskasum /kahjum 3 522 419 3 022 875 2 169 694,61 429 030,30 Müügitulu 0,208 0,030 0,033 0,021 Lühiaj. võla kattekordaja 0,197 0,018 0,024 0,011 Likviidsus-kordaja -6 277 579 -7 095 428 -8 204 101 -8 153 943 Käibekapitali näitaja 0,899 0,969 1,066 1,071 Võlakordaja 8,879 31,275 -16,133 -15,143 Võõr- ja omakapitali suhe

2-15-15062 Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe euro käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul on näitaja olnud tugevalt alla soovitusliku alampiiri olles 31.12.2013.a. 0,208, 31.12.2014.a. 0,030, 31.12.2015.a. 0,033 ning 21.03.2016.a. 0,021. Seega on nimetatud perioodil olnud võlgniku võime tasuda lühiajalisi kohustus kogu aeg väga nõrk.

2-15-15062 võimaluste tuvastamiseks tõenäoliselt vajalik läbi viia erikontroll, millise toimingu saab vajadusel teha edasise pankrotimenetluse käigus. VII Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Võlgniku tegevjuht on oma seletuskirjas pankrotihaldurile asunud seisukohale, et võlgniku tegevust on võimalik jätkata. Samuti on tegevjuht avaldanud soovi töötada koos halduriga välja tervendamiskava. Käesolevaks hetkeks ei ole ajutisele haldurile veel tervendamiskava ega kompromissettepanekut esitatud, kuid ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine antud hetkel on mõistlik, kuivõrd vara müügi korral tegutseva ettevõttena on ilmselgelt vara väärtus suurem kui võõrandada eraldi võlgnikule kuuluv kinnisvara ning vallasvara. Võlgniku tegevjuht on selgitanud ajutisele pankrotihaldurile, et alates 21.03.2016.a. juhib hotelli ja spa tegevust uus kolme liikmeline meeskond, kelle hulgas on tegevjuht, finantsjuht ning müügijuht. Tegevjuhi hinnangul loodetakse aprillis saavutada hotelli täituvuseks üle 50 %, milline on ka tasuvuspunktiks ning võimaldab kanda kõiki jooksvaid kulutusi. Tegevjuhi hinnangul tooks hotelli sulgemine kaasa suured ühekordsed kulutused (vahemikus 50 000 – 100 000 eurot) seoses kõikide süsteemide sulgemise ja ehitise konserveerimisega. Samuti kaasneksid hotelli sulgemisega kõrged kulud süsteemide osalisele töös hoidmisele ja hotelli valvele. Tegevjuhi hinnangul on võlgniku tegevust võimalik jätkata selliselt, et kuni pankrotivara müügini sõlmitakse hotelli- ja spa opereerimisleping, mis võimaldab halduril võõrandada pankrotivara märkimisväärselt kõrgema hinnaga. Samuti võimaldaks opereerimislepingu sõlmimine ning hotelli ja spa töös hoidmine hoida seniseid kliente ning käivitada uusi kampaaniaid ja teha täiendavat turundust uute klientide leidmiseks. VIII Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta

2-15-15062 Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning lähtudes eeltoodust palub välja kuulutada Egeria Kinnisvara OÜ pankrot; nimetada Egeria Kinnisvara OÜ pankrotihalduriks Martin Krupp; määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele ning määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Aruanne tööst ajutise pankrotihaldurina Aruande kohaselt kulutas Ajutise haldur pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 39 tundi. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub ajutine haldur kohtul määruse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu (a/a XXX Swedbank AS) 39 töötunni eest 3510 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 1158,30 eurot, kokku 4668,30 eurot. Samuti palub ajutine haldur vajalike kulutuste katteks Cavere Õigusbüroo OÜ-le (a/a XXX Swedbank AS) välja mõista 233,45 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulutused koosnevad järgnevast: Kulu nimetus

Kogus m/ü

Maksumus

Kokku

Fotokoopiad

Telefoni kasutamine

Äriregistri tasulised päringud

Kinnistusraamatu tasulised päringud

Kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, 4,8 sealhulgas elekter ja muud kommunaalkulud

tk minutit tk tk päeva

0,32 0,19 2,00 2,00 19,37

20,80 13,68 4,00 4,00 92,97

Kütusekulu

l

1,05

Kokku

(EUR):

233,45

93,33

KOHTUISTUNG

Viru Maakohus määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung 19. aprillil 2016 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde. Ajutise halduri seisukoha järgi on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutine ja pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik jäi juba varasemalt esitatud vastuväidete juurde, et pankrotiavaldus on põhistamata ja nõue on pandiga täielikult tagatud. Ajutise halduri tasu kohta vastuväiteid võlgnikul ja avaldajal ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. 12(16)

2-15-15062 Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgniku vara bilansiliseks väärtuseks 21. märtsi 2016 seisuga 15 144 729,03 eurot, kuid ajutise halduri hinnangul ei vasta bilansis kajastatud vara väärtus tegelikkusele. Võlgnik ise on hinnanud oma vara väärtuseks ca 6 miljonit eurot ning ajutine haldur on seisukohal, et nimetatud hinnang vastab tõele eeldusel, et võlgniku vara müüakse tervikvarana. Kinnisvarahindaja hinnangul on võlgnikule kuuluva kinnisvara väärtuseks 2,6 miljonit eurot. Ajutisele haldurile on edastatud indikatiivseid tervikvara ostupakkumised, mis jäävad vahemikku 3 miljonit kuni 3,5 miljonit eurot. Võlgniku vastuväide, et võlausaldaja nõue on pandiga tagatud, ei ole põhjendatud. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 16 miljoni euro ulatuses. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt esitatud aruandega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku teadaolev kohustuste maht (16 miljoni eurot) ületab teadaoleva vara (vahemikku 3 miljonit kuni 3,5 miljonit eurot) väärtust. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks on andnud Martin Krupp. Vastavalt PankrS § 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Martin Krupp on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab pankroti välja 04. mail 2016 kell 16:00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Martin Krupp. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 25. mail 2016 kell 16:00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. 13(16)

2-15-15062 Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 39 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 90 eurot. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 39 töötunni eest 3510 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste (kütusekulu, fotokoopiad, telefoni kasutamine, äriregistri ja kinnistusraamatu tasulised päringud, päringud, kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine) suuruseks märgib ajutine haldur 233,45 eurot. Ajutine haldur palub kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole Cavere Õigusbüroo OÜ-le. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. 14(16)

2-15-15062 PankrS § 23 lg teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 3510 eurot ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 233,45 eurot. Kohus jätab sotsiaalmaksu 1158,30 euro osas ajutise halduri tasu taotluse rahuldamata, kuna PankrS § 23 lg 1 kohaselt sisaldab halduri tasu kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks ning seega ei lisandu halduri tasule sotsiaalmaksu. Võlgniku pankrotivarast tuleb välja mõista ajutise halduri kasuks ajutise halduri tasu kokku 3510 eurot. Kooskõlas PankrS § 23 lg 6 tuleb võlgniku pankrotivarast välja mõista ajutise halduri kulutuste hüvitis 233,45 eurot (koos käibemaksuga) Cavere Õigusbüroo OÜ (a/a XXX Swedbank AS) kasuks. Võlausaldaja menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud menetluskulud ja lähtudes PankrS § 150 lg 2 on võlausaldajal õigus nõuda pankrotiavalduse menetlemisega seoses kantud menetluskulude hüvitamist võlgnikult. Võlausaldaja esitas kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, mille kohaselt võlausaldaja poolt senise menetluse käigus kantud menetluskulud moodustavad kokku 10 116,03 eurot, millest 9422,40 eurot - õigusabikulud, 350 eurot - pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 50 eurot – pankrotiavalduse täiendava tagamise taotluse eest tasutud riigilõiv, 215,63 eurot – kulud dokumentaalsete tõendite tõlkimisele ning 78 eurot – kulud äriregistrist ja kinnistusosakonnast päringute teostamisele ja muudele bürookuludele. Võlgnikul võlausaldaja menetluskuludele vastuväiteid ei ole. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus mõistab võlgnikult avaldaja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 10 116,03 eurot. Avaldaja palub võlgnikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel võlgnikult avaldaja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. 15(16)

2-15-15062

Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus kohtunik

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.