Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-14-38339

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

2(6)

2-14-38339 Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt I hageja kasuks müügilepingust tulenev põhivõlgnevus 289 eurot, intress 18,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 34,16 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Alternatiivselt palub hageja kohtul mõista kostjalt II hageja kasuks välja põhivõlgnevus 264,04 eurot, intress 15,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 42,46 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja väitel tellis kostja I Anttila AS-lt (edaspidi nimetatud müüja või nõude loovutaja) arvel nr 3042740 märgitud kaupa tasumise tähtajaga 27. august 2013. Müüja on müügilepingust tulenevad kohustused täitnud, kostja I tellitud kauba kostjale üle andnud, kostja I on jätnud oma tasu maksmise kohustuse nõuetekohaselt täitmata. Müüja loovutas oma nõude 10. novembril 2014 hagejale. Vastuseks Anttila AS poolt 08. juulil 2015 Omniva AS-le esitatud päringule Anttila AS-ga seotud pakikaardi väljastamise kohta vastas Omniva AS kliendihaldur, et saadetise on 13. oktoobril 2012 kell 11:27 vastu võtnud kostja II, dokumendi nr a0319669. Kostja I poolt tellitud kauba võttis vastu kostja II, kui kostja I esindaja. Hageja ei tea, kas kostja II andis tellitud kauba üle kostjale I või mitte, see on kostjate omavaheline asi. Hageja nõuabki kostjalt I rahalise kohustuse täitmist, summas 289+18,70=307,70 eurot. Kostja I on seisuga 26. oktoober 2015 kohustatud maksma hagejale viivist summas 46,46 eurot. Hageja nõuab kostjalt I viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kokku on kostja I kohustatud tasuma hagejale 354,16 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et Anttila AS-ga sõlmitud tehing kostjaga I on tühine, esitab hageja alternatiivse nõude kostja II vastu. Kostja II sai müüjalt arvel märgitud kauba. Kuna kohustust ei ole olemas, võib hageja saadu kostjalt II tagasi nõuda. Arvel nr 3042740 märgitud „DRIFTER LAPSEVANKER SINI“ harilik väärtus tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal on 264,04 eurot. Kostja II on seisuga 26. oktoober 2015 kohustatud maksma hagejale viivist summas 42,46 eurot. Hageja nõuab kostjalt II ka viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses toodud määras. Kuivõrd kostja II tekitas nõude loovutajas uskumuse, et hagiavalduse lisas 1 olevat arvet tasutakse osamaksetena, nõuab hageja kostjalt II intressi summas 15,95 eurot. Kostja II on kohustatud tasuma hagejale kokku 322,45 eurot. Kostja I vastus Kostja I hagi ei tunnista. Kostja I väitel ei ole ta kunagi tellinud kaupa Anttila AS-lt. Kostja I ei ole kunagi saanud Anttila katalooge. Tal puudub arvuti ja ta ei oska kasutada internetti. Ta elab koos abikaasaga, kes samuti ei ole Anttila AS-i klient. Kostja I ei volitanud kostjat II enda nimel Anttila AS-ist kauba tellimiseks ega kauba vastuvõtmiseks. Seega ei saanud kostja II sõlmida kostja I nimel järelmaksu müügilepingut, kuna 3(6)

2-14-38339 temal puudusid selleks volitused. Kostja II ei andnud kostjale I üle ka Anttila AS-ist saadud kaupa. Kostja I on veendunud, et kostja II esitas Anttila AS-ile tellimuse, kasutades kostjalt I pettuse või varguse teel saadud isikuandmeid ja sai ka saadetisi vastu võtta kostja I esindajana, võltsides kostja I volikirja. Kostja I ei ole tehingut hiljem heaks kiitnud. Seega on Anttila AS-i ja kostja I vahel sõlmitud müügileping tühine. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud kostja II kanda. Kostja II vastus Kostja kirjalikke vastuväiteid hagile kohtule ei esitanud. Kohtuistungile kostja ei ilmunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus leiab, et hageja nõue kostja I vastu ei ole tõendatud. Arvelt nr 3042740 (t.l.-21, I kd) ei selgu, et arvel märgitud kauba oleks tellinud kostja I ja seega ka ei ole tõendatud, et kostja I oleks Anttila AS-ga sõlminud müügilepingu. Arvel on küll märgitud kostja I nimi, kuid puuduvad muud kostja I andmed, aadress ei vasta kostja I elukoha aadressile. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I oleks elanud aadressil XXX. Samuti ei ole arvel märgitud kostja I isikukoodi ega muid andmeid, millest saaks tuvastada, et kostja I oleks sõlminud Anttila AS-ga müügilepingu. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja I oleks sõlminud Anttila AS-ga müügilepingu volituste andmisega kostjale II või et kostja I oleks arvel märgitud kauba vastu võtnud. Omniva e-kirjast (t.l.-142, I kd) selgub, et saadetise on vastu võtnud kostja II, kuid ei ole tõendatud, et kostja II võttis saadetise vastu kostjalt I saadud volituste alusel. Kuna kostja I lepingut sõlminud ei ole ja puuduvad ka muud alused kostjalt rahalise kohustuse täitmise nõudmiseks, tuleb hageja poolt kostja I vastu esitatud nõuded põhivõlgnevuse, intressi ja viiviste osas jätta rahuldamata. Kohus leiab, et hagi tuleb kostja I osas jätta rahuldamata. Alternatiivselt esitas hageja nõude kostja II vastu. Kostja II vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 alusel kostja II poolt hageja väited omaksvõetuks. Lisaks märgib kohus, et Omniva ekirjaga (t.l.-142, I kd) on tõendatud, et arvel nr 3042740 (t.l.-21, I kd) märgitud kauba on vastu võtnud kostja II. Samuti on kohus tuvastanud, et aadress XXX, mis on märgitud arvel nr 3042740, on kostja II aadress, kostja II on selle avaldanud kriminaalasja nr 1-15-4131 menetluses, sealjuures on kostja II suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kohus järeldab, et kostja II on sõlminud 12. septembril 2012 kostja I nimel müügilepingu arvel nr 3042740 märgitud kauba saamiseks Anttila AS-ga ning selle kauba on kostja II kätte saanud 13. oktoobril 2012. Kauba maksumus on tõendatud internetilehekülgede väljavõtetega (t.l.-149-152, I kd) ja moodustab 264,04 eurot.

4(6)

2-14-38339 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja I tehingut heaks kiitnud ei ole. Lähtuvalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus rahuldab VÕS § 1028 lg 1, § 1032 lg 2, § 101 lg 1 p 1, VÕS § 108 lg 1 hageja nõude kostja II vastu ja mõistab kostjalt II välja hageja kasuks alusetult saadud asja harilikus väärtuses rahasumma 264,04 eurot. Hageja nõue mõista kostjalt II välja intress 15,95 eurot jätab kohus rahuldamata, kuna vastavalt VÕS § 397 lg 1 saab intressi nõuda vaid kehtiva lepingu korral, tühise tehingu puhul saab nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud tingimustel alates alusetu rikastumise hetkest. Hageja nõuab viivist alates 27. augustist 2013 kuni 26. oktoober 2015. Kohus rahuldab hageja nõude viivise osas VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367 alusel osaliselt ja mõistab kostjalt II hageja kasuks välja alates 27. augustist 2013 kuni 26. oktoobrini 2015 sissenõutavaks muutunud viivise tasumata summalt 264,04 eurot VÕS § 94 sätestatud määras kokku 46,46 eurot ning alates 27. oktoobrist 2015 kuni põhinõude 64,04 euro täitmiseni edasiulatuva viivise täitmata põhinõudelt VÕS § 113 ja § 94 sätestatud määras. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt I põhivõlgnevuse 289 eurot, intressi 18,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 34,16 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni ning alternatiivselt kostjalt II põhivõlgnevus 264,04 eurot, intress 15,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 42,46 eurot ja viivis seaduses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja lg 2, § 129 lg 1 ja § 134 lg 1 moodustab hagihind 362,96 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus jättis kostja I osas hagi rahuldamata ning seega lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kostja I menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas hagi kostja II osas osaliselt ning vastavalt TsMS § 163 lg 1 jaotab kohus hageja ja kostja I menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas kostja II osas hagi 95% ulatuses ja 5% osas jättis rahuldamata ning seega jäävad hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja II kanda ja kostja II menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda.

5(6)

2-14-38339 Lähtuvalt TsMS § 174 lg 1, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Viru Maakohtu 10. juuni 2015 kohtumäärusega anti kostjale I riigi õigusabi. Kohus määras 20. aprilli 2016 kohtumäärusega riigi õigusabi tasu ja kulutuste hüvitise suuruseks kokku 313,44 eurot. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 lahendab kohus hagejalt riigituludesse menetluskulude väljamõistmise § 190 lg 5 alusel eraldi määrusega. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, hageja poolt tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabi kulud 706,13 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on riigilõivu tasunud summas 100 eurot (t.l.-5,29, I kd). Kohus leiab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, lg 6 ja lisa 1 kohaselt on hageja menetluskulud riigilõivu 100 euro osas põhjendatud. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks, arvestades menetluses esitatud dokumentide mahtu ja keerukust, hageja õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest ajakulu 2 tundi, 05. augusti 2015 hageja arvamuse ja taotluse koostamine kostja kaasamiseks ajakulu 0,5 tundi, hagiavalduse tervikteksti koostamise eest ajakulu 1 tund, 11. aprilli 2016 taotluse koostamise eest, ajakulu 0,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine, kohtuistungil esindamine ja tagasiside kliendile, ajakulu 2,5 t. Õigusabi kulu 6,5 tundi arvestusega 75 eurot tund (käibemaksu ei lisandu) 487,50 eurot ning kulutused sõidule Tallinn-Narva-Tallinn – 31,13 eurot. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud (riigilõiv, õigusabi kulud ja sõidukulud) 618,63 eurot, millest kostja II kanda jääb 95% ehk 587,70 eurot. Kohus mõistab TsMS § 174 lg 1, § 175 lg 1 ja lg 11, § 177 lg 4 alusel kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude hüvitise 587,70 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1). Kostja II menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud ja seega kostjale II hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.