lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-12516/7

Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagita menetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-12516/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagita menetluses
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
983
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. november 2023

Tsiviilasja number

2-23-12516

Tsiviilasi

S.S. avaldus kohtu loal ilma abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. septembri 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.S. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja:

XXXXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

S.S.

(isikukood

1.Jätta S.S. määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tartu Maakohtu 4. septembri 2023. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud S.S. kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.S.S. (avaldaja) esitas 1. septembril 2023 Tartu Maakohtule avalduse kohtu loal ilma abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks. Avalduse kohaselt soovib avaldaja abielluda A.L.. Avaldaja on Venemaa kodanik, viibib vanglas ning soovib abielluda, kuid ilma elamisloata on see võimatu. Avaldaja pöördus korduvalt notarite poole, kuid nad ei saanud aidata. Avaldaja palub kohtult anda talle võimalus pere loomiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus jättis 4. septembri 2023. a määrusega avaldaja avalduse kohtu loal ilma abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks menetlusse võtmata ning menetluskulud avaldaja kanda, märkides, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 5 esimene lause näeb ette, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. PKTS § 39 lg 3 sätestab, et abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Rahvastikuregistrist nähtub, et avaldaja esmane elukoht Eestis on registreeritud 27. septembril 1999 (Majaka tn 22-5, Tallinn, 11412 Harju maakond) ning puuduvad viited sellele, et avaldaja oleks pärast seda elanud välismaal. Avaldaja on viibinud alates 2020. aastast vanglas Eesti Vabariigis. Seega on avaldaja elanud Eestis enam kui kuus kuud ning PKTS § 39 lg 5 sätestatud loa andmise eeldused ei ole täidetud. Avaldaja on viidanud, et ei saa abielluda, ilma elamisloata on see võimatu. Maakohus selgitas, et vangistusseaduse (VangS) § 181 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus taotleda vanglas kinnipidamise kohta õiendit, mis on isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 tähenduses. VangS § 181 lg 3 kohaselt võib vanglas kinnipidamise õiendiga kinnipeetav tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub võtta avaldus menetlusse või kinnitada notarile, et abielu saab sõlmida. Avaldaja edastas 7. septembril 2023 kinnipidamise õiendi ja vaidlusaluse määruse notarile ja palus sõlmida abielu. Notar keeldus abielu sõlmimast ilma kohtu loata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel maakohtu põhjendustega ega pea vajalikus neid korrata.
5.Avaldajal on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus. PKTS § 39 lg 5 esimene lause näeb ette, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. PKTS § 39 lg 3 sätestab, et abieluvõimetõendi peab esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. PKTS § 9 lg 51 sätestab, et isiku elukoht käesoleva seaduse tähenduses on isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht. Avaldaja rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on olnud Eesti elukoht alates 27. septembrist 1999 kuni 8. juulini 2019. Alates 8. juunist 2022 on rahvastikuregistris märgitud avaldaja viibimiskoht Tartu Vanglas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 4 sätestab, et kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht. Ka rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 96 lg 2 järgi loetakse viibimiskoha andmed seaduses sätestatud juhtudel elukoha andmeteks, kui rahvastikuregistris puuduvad isiku elukoha andmed.
6.Avaldaja on viibinud Eestis rohkem, kui kuus kuud enne avalduse esitamist. Kuivõrd praeguses asjas saab avaldaja viibimiskohta pidada TsÜS § 14 lg 4 ja RRS § 96 lg 2 järgi tema elukohaks, siis ei ole PKTS § 39 lg-tes 3 ja 5 sätestatud eeldus täidetud. Kuna avaldaja on viibinud Eestis enam kui kuus kuud, ei pea avaldaja Eestis abiellumiseks esitama abieluvõime tõendit. Avaldajal on võimalik Eestis esitada avaldus abiellumiseks ning abielu on võimalik sõlmida ilma abieluvõimetõendita. Maakohus selgitas õigesti, et VangS § 181 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus taotleda vanglas kinnipidamise kohta õiendit, mis on isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 1 ja § 4 lg 1 tähenduses. VangS § 181 lg 3 kohaselt võib vanglas kinnipidamise õiendiga kinnipeetav tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel. Määruskaebuse kohaselt keeldus notar abielu sõlmimisest, kuigi avaldaja esitas kinnipidamise õiendi. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei ole keeldumise kohta tõendeid esitanud.
7.Menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval