Hageja: A. K. (isikukood 61212192232) Hageja seaduslik esindaja: K. K. (endine K., isikukood XXX, elukoht: XXX,tel. XXX, e-post: XXX ) Kostja: A. K. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht XXX, töökoht: X AS, tel. XXX, e-post: XXX )
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. K. hagi.
2.Välja mõista A. K.lt elatis tütre A. K. ülalpidamiseks alates 01.augustist 2023 igakuise elatusrahana 260,33 (kakssada kuuskümmend eurot 33 senti) eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatav elatis (sh baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetust) kuni A. K. täisealiseks saamiseni XXX. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg tele 3 ja 4 ja lapse- ning lasterikka pere toetuse suuruse muutumisel.
3.Igakuine elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja K. K. arveldusarvele.
4.Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks elatise võlgnevuse perioodi eest alates 11.08.2022. kuni 31.01.2023.a 333,84 eurot;
6.Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks elatise võlgnevuse perioodi eest alates 01.02.2023.a. kuni 31.03.2023 91,28 eurot. 1(6)
Välja mõista A. K.lt A. K. kasuks elatise võlgnevuse alates 01.04.2023 kuni 11. 07.2023 361,32 eurot.
7.Väljamõistetud elatise võlgnevus tuleb kanda A. K. seadusliku esindaja K. K. arveldusarvele.
8.Menetluskulud jätab maakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnkohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Viru Maakohtusse saabus 10.07.2023 A. K. hagi A. K. vastu elatise nõudes. Hageja täpsustas hagiavaldust 11.07.2023. Hagi asjaolude kohaselt Kostja on hageja isa, kes peale vanemate abielu lahutust (mis toimus 30.10.2013. a.) elab eraldi, kontakte hagejaga ei pea. Samast ajast alates hageja on ema-K. K. ainuhooldel. Kostja täidab alaealise lapse ülalpidamise kohustust vaid osaliselt, makstes eelmiste 12 kuu vältel igakuiselt 170.- euro hageja ema pangakontole ning kohtuväliselt suurendama elatist ei nõustu. Hageja palus: Välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis :
1.summas 225,64 euro kuus tagasiulatavalt, alates 11.08.2022. a. kuni 31.01.2023. Arvestades samal perioodil tasutud summa 1 020.-euro, välja mõista võlgnevus summas 333,84 euro (225,64 x 6 – 1 020 = 333,84);
2.summas 215,64 euro kuus tagasiulatavalt, alates 01.02.2023. a. kuni 31.03.2023. Arvestades samal perioodil tasutud summa 340.- euro, välja mõista võlgnevus summas 91,28 euro (431,28 – 340 =91,28).
3.summas 260,33 euro alates 01.04.2023.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 19.12.2030. Arvestades 04.2023.a. kuni 11. 07.2023.a. tasutud 680.- euro, välja mõista võlgnevus summas 361,32 euro (1041,32 -680=351,32). Seega, hagi esitamise päeva seisuga välja mõista elatise võlgnevus üldsummas 786,44 euro, mis koosneb : 333,84 +91,28 + 361,32= 786,44. 4 Summas 260.33 euro alates 01.08.2023. a.
5.Indekseerimisel 1.04.2023. a. alates väljamõistetud elatise summa määrata indekseerimisele.
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja tunnistab hagi osas, milles hageja nõuab elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni. Seejuures kostja nõustub nii elatise väljamõistmisega kui ka selle suurusega. Küll aga ei saa kostja nõustuda hageja tagasiulatuva nõudega ning palub jätta see alljärgnevatel põhjendustel rahuldamata. Antud asjas puudub vaidlus selles, et vastavalt kokkuleppele kostja on perioodil 07.08.2022 – 08.07.2023 kandnud hageja seadusliku esindaja pangakontole igakuiselt 170 eurot selgitusega „alimentõ“ (elatis). Ka hagiavaldusest nähtub, et hageja seaduslik esindaja pidas ülekandeid elatiseks. Kostja kinnitab, et aastase perioodi jooksul kuni 2023. a maikuuni hageja igakuiselt viibis tema juures vähemalt seitse päeva (tihtipeale ka rohkem). Kostja loodab, et hageja seaduslik esindaja ei sea antud asjaolu kahtluse alla ning võtab selle omaks. Vastasel juhul saab antud asjaolu tõendada tunnistajate ütlustega. 2(6)
Perioodil 11.08.2022 – 31.01.2023 igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma oli 209,2 eurot, Eesti keskmine brutokuupalk 1548 eurot ning lapsetoetuse määr 60 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et hageja veetis kostja juures igakuiselt vähemalt 7 päeva ehk (7 * 100)/15= 46,67 % kohustatud ajast, tuleb vähenda elatist selle protsendi võrra. Sellest tulenevalt elatise summa antud perioodil peaks olema (209,2 + 1548 * 0,03 - 60/2) – 46,67 % = 120,33 eurot. perioodil 01.02.2023 – 31.03.2023 baassumma ja keskmine palk olid samal tasemel, kuid toetus oli 80 eurot. Seega elatise määraks antud perioodil oli (209,2 + 1548 * 0,03 - 80/2) – 46,67 % = 115 eurot Alates 01.04.2023 baassumma on 249,78 eurot, keskmine palk 1685 eurot ning toetus 80 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et alates maikuust hageja igakuiselt kostja juures ei ela, lapse jagatud elukoha põhimõte kehtib ainult aprillikuu kohta. Seega aprillikuus elatise määr peaks olema (249,78 + 1685 * 0,03 - 80/2) – 46,67 % = 138,83 eurot ning alates maikuust (249,78 + 1685 * 0,03 - 80/2) = 260,33 eurot. Vastavalt eeltoodule PKS § 108 kostjalt tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise määr peaks olema järgmine: - 2022. a – 120,33 * 5 = 601,65 eurot; - 2023. a – 120,33 + 115 * 2 + 138,83 + 260,33 * 2 = 1009,82 eurot; - kokku – 601,65 + 1009,82 = 1611,47 eurot. Seejuures antud perioodi jooksul kostja on tasunud hageja seaduslikule esindajale elatist summas 170 * 11 = 1870 eurot. Sellest tulenevalt kostja leiab, et kõne all oleval perioodil tema ülalpidamiskohustus oli täielikult täidetud ning hagejal ei ole kohustuse täitmata jätmise tõttu kahju tekkinud. Kostja peab vajalikuks märkida et hagi sisaldab ka fakte, mis ei vasta tegelikkusele. Hageja seadusliku esindaja väitel ei ole kostja alates 2013. aastast võtnud osa hageja kasvatamisest ega ole temaga suhelnud. Hagis märgitakse ka, et hageja seaduslik esindaja nõudis kostjalt kohtuväliselt elatise suuruse suurendamist, kuid kostja keeldus seda tegemast ja seetõttu hageja seaduslik esindaja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Kostja väidete kohaselt abielu lahutati 2013. aastal, kuid kostja ja hageja seaduslik esindaja elasid koos ja osalesid kuni 2016. aastani hageja kasvatamises ja ülalpidamises. Kostja tasus juba sel ajal hageja seadusliku esindaja nõudel 140 eurot ning seejärel alates 2016. aastast vastastikusel kokkuleppel 170 eurot kuus. Raha kanti seadusliku esindaja kontole, kus oli märgitud elatis. Peale lahus elama asumist jäi hageja regulaarselt kostja juurde ja ööbis aasta jooksul vähemalt 8-10 päeva kuus. Kostja veetis hagejaga vaba aega ja osales tema kasvatamises. Tulenevalt sellest, et enne hagiavalduse esitamist kohtusse puudusid hageja seadusliku esindaja nõuded, puudus hagejaga suhtlemise ajakava ning kostja ei fikseerinud, millal hageja kostja juures elas ja milliseid kulutusi ta kandis seoses sellega.
3.04.10.2023 toimunud kohtuistungil hageja seaduslik esindaja kinnitas, et peale abielu lahutamist elasid pooled mingi aja koos ja peale eraldi elama asumist maksis kostja elatist 150 eurot kuus. Mitte kunagi ei võtnud kostja last enda juurde enamaks ajaks kui 5 päevaks kuus. Probleemid lapsega suhtlemisel algasid ca ühe aasta tagasi ja see oli tingitud kostja abikaasa ja lapse suhetest. Märtsi lõpus võttis kostja lapse enda juurde ja kahe tunni pärast helistas hageja emale tagasi, sest lapse ja kostja vahel oli onud tüli ning süüdistas last (hagejat) vägivaldsuses. Peale märtsikuist tüli ei ole kostja last enda juurde võtnud ja lapse vastu huvi tundnud. 3(6)
Kostja väitis kohtuistungil, et võttis lapse enda juurde vähemalt kuueks päevaks kuus. Kui lapse ema palus lapse viia hambaarst juurde või kuskile mujale, siis oli kostja alati valmis seda tegema. A. lõi kostja abikaasa last. Kostja helistas A. emale ja viis lapse tema koju. A. ütles, et rohkem ta kostja juurde ei tule. Kostja loobus tunnistajate kohtuistungile kutsumise taotlusest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PkS§ 101 alusel arvutatud summa. PkS § 101 lg.3 kohaselt Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PkS § 101 lg.5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.
7.Hageja põhistab elatise nõuet sellega, et hageja ülalpidamiseks makstav elatis on ebapiisav. Hageja põhistab tagasiulatuvat elatisenõuet sellega, et kostja poolt makstav elatis oli ebapiisav, hageja ema on püüdnud kostjaga kohtuväliselt kokku leppida, kuid kostja ei nõustunud kohtuvälise kokkuleppega.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on hageja isa; 2) kostja on tasunud hagejale elatist vabatahtlikult 170 eurot kuus. 3) osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega.
9.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PkS § 102 lg.1 ja 2 kohaselt Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, 4(6)
kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 1. jaanuarist 2022 tuleb kohustatud vanemalt elatise väljamõistmisel arvestada ka lapsele laekuva lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Selle sätestab PKS § 101 lg 5, mille järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
10.Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi: MTA andmetel kostja 12 kuu sissetulek perioodil 01.08.2022-31.07.2023 on 19759,39 eurot. Kostja on Hooneühistu X (garaaziühistu) liige Kostjale kuuluvad sõidukid: Volvo V70 343LLS, VOLVO V50 nr XXX. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX. MTA andmetel hageja seadusliku esindaja sissetulek 12 kuu eest perioodil 01.08.202231.07.2023 on 19313,62 eurot. Hagejale kuuluvad sõidukid Volvo V60 nr XXX, Ford S-MAX nr.XXX. Samuti kuulub korteriomand asukohaga XXX. Hageja seaduslik esindaja on Korteriühistu X juhatuse liige.
11.Elatise nõue 260,33 eurot kuus alates 01.08.2023. a. kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 19.12.2030.a. Hageja palus elatise välja mõista alates 01.augustist, mitte hagi esitamise ajast (10.07.2023). Kostja võtab elatisnõude selles osas õigeks.
12.Tagasiulatuvad elatise nõuded:
12.1. summas 225,64 euro kuus tagasiulatavalt, alates 11.08.2022. a. kuni 31.01.2023. a Arvestades samal perioodil tasutud summat 1 020.-eurot, välja mõista võlgnevus summas 333,84 eurot ( 225,64 x 6 – 1 020 = 333,84);
12.2. summas 215,64 euro kuus tagasiulatavalt, alates 01.02.2023. a. kuni 31.03.2023. a Arvestades samal perioodil tasutud summat 340.- eurot, välja mõista võlgnevus summas 91,28 eurot (431,28 – 340 =91,28).
12.3. Alates 01.04.2023 260,33 eurot kuus, arvestades aprillist 2023. a. kuni 11.07.2023. a. tasutud 680.- eurot, välja mõista võlgnevus summas 361,32 eurot (1041,32 -680=361,32). Hagi esitamise päeva seisul välja mõista elatise võlgnevus üldsummas 786,44 eurot , mis koosneb : 333,84 +91,28 + 361,32= 786,44. Kostja väidab, et tasus elatist vastavalt hageja seadusliku esindajaga sõlmitud kokkuleppele. Hageja seaduslik esindaja eitas kokkuleppe sõlmimist. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja viibis kuni märtsini 2023 regulaarselt kostja juures. Vaidlus on selle üle, kui kaua hageja keskmiselt kuus kostja juures viibis- hageja seaduslik esindaja väidab, et hageja viibis kostja juures keskmiselt mitte üle 5 päeva kuus. Kostja väitis, et hageja viibis tema juures keskmiselt mitte vähem kui kuus päeva kuus. 5(6)
Kohus arvestab, et hageja võis kostja juures viibida keskmiselt kuni 6 päeva kuus ja sellisel juhul muutust elatise suuruses ei toimu. Kostja vastuses tehtud arvestused lähtuvad sellest, et hageja viibis kostja juures keskmiselt 7 päeva kuus. Sellest tuleneb ka poolte arvestuste erinevus. Maakohus on seisukohal, et kostja väide elatise suuruse kokkuleppe osas ei leidnud asja menetlemisel tõendamist. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja ei esitanud varasemalt kostja vastu elatisnõuet, ei tõenda hageja seadusliku esindaja nõustumist elatise suurusega. Elatise minimaalne suurus tuleneb Perekonnaseaduse §-st 101. Elatise maksmise kohutust kostja ei eita. Seega ei ole kostja täitnud elatise maksmise kohustust lapse ülalpidamiseks vajalikus suuruses ning elatise tagasiulatuvad nõuded on põhjendatud.
13.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.