Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Revensen OÜ esitas Viru Maakohtule hagi X ja Y vastu ühisvara jagamise nõudes. 30.08.2023 kohtumäärusega rahuldas kohus Revensen OÜ hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise korras seati Xle ja Yle kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registreeritud kinnistule registriosa nr xxxxxxx asukohaga xxx III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge ja märkus: „Tsiviilasjas nr 2-23-12087 on Revensen OÜ esitanud X ja Y vastu hagi ühisvara jagamiseks ja ühisomandisse kuuluva kinnisasja registriosa nr xxxxxxx müümiseks avalikul enampakkumisel“, Revensen OÜ (registrikood: 16625699) kasuks. Kohus võttis 18.09.2023 hagiavalduse menetlusse. Yle on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus isiklikult kätte toimetatud 29.09.2023. Xle on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise kohtumäärus TsMS § 322 lg 1 alusel kätte toimetatud 29.09.2023. Kumbki kostjatest ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 13.10.2023 hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud 2(4)

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 sätestab, et muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 järgi täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hagiavalduses palus hageja jagada X ja Y ühisvara järgmiselt: lõpetada abikaasade ühisomand kinnisasjale asukohaga xxx, Ida-Viru maakond (kinnisasja registriosa nr xxxxxxx) selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jagada korteriomandi müügist saadav raha X ja Y vahel võrdsetes osades. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud PKS §-ga 33 lg 3, § 37 lg 3, § 38 TMS § 14 lg 2 ja AÕS § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus lõpetab X ja Y ühisomandi kinnisasjale registriosa nr xxxxxxx asukohaga xxx. Eelviidatud kinnisasi tuleb müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kinnisasja müügist saadav raha jagada X ja Y vahel võrdsetes osades. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulud kokku summas 970 eurot (sh riigilõiv 490 eurot, õigusabikulu 480 eurot). Õigusabikulu koosneb järgnevast: nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumine ning konsultatsioon esindatavaga 2 h x 120=240 eurot, hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine ja kohtule esitamine 2 h x 120= 240 eurot, kokku 480 eurot, käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv 490 eurot (420+70) on põhjendatud menetluskulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostjad hagiavaldusele vastust ja hageja täiendavaid seisukohti ega taotluse 3(4)

ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 480 euro suurune õigusabikulu nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 120 eur) käibemaksuta. Kohus mõistab solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 730 eurot (490+240). TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 445 lg-s 1 sätestatule määrab kohus, et väljamõistetud menetluskulu summas 730 eurot ja menetluskuludelt viivis tuleb kostjatel tasuda Revensen OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, AS LHV Pank. Makse selgitusse tuleb märkida: „Võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number“. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjatel tuleb menetluskuludelt solidaarselt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. 30.08.2023 kohtumäärusega rahuldas kohus Revensen OÜ hagi tagamise taotluse. Hagi tagamise korras seati Xle ja Yle kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registreeritud kinnistule registriosa nr xxxxxxx asukohaga xxx III jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge ja märkus: „Tsiviilasjas nr 2-23-12087 on Revensen OÜ esitanud X ja Y vastu hagi ühisvara jagamiseks ja ühisomandisse kuuluva kinnisasja registriosa nr xxxxxxx müümiseks avalikul enampakkumisel“, Revensen OÜ (registrikood: 16625699) kasuks. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Hageja hagi tagamise abinõu tühistamist ei ole taotlenud ning seega jätab kohus hagi tagamise abinõu kohtulahendi täitmise tagamiseks kehtima. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.