4.Tühistada Viru Maakohtu 13. septembri 2023. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
5.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 22. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse P.K.lt (kostja) elatise väljamõistmiseks. Kostja vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.23. augusti 2023. a hagiavalduse kohaselt lõppes hageja ema ja kostja vaheline kooselu
24.juunil 2021, abielu lahutati 31. augustil 2021. Kooselu lõppedes leppisid hageja ema ja kostja kokku, et ühised lapsed A.A. (hageja) ja B.B. viibivad mõlema vanema juures võrdselt, s.o nädal hageja ema ja nädal kostja juures. Hagejale selline elukorraldus ei sobinud ning alates
4.aprillist 2023 elab hageja ainult emaga. Hageja viibib kostja juures keskmiselt 4–5 päeva kuus. Kostja vastas hagiavaldusele 13. septembril 2023 ning tunnistas hagi osas, milles hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni. Kostja leidis, et tuleb rakendada lapse jagatud elukoha põhimõtet. Võttes arvesse asjaolu, et hageja veetis kostja juures igakuiselt vähemalt 7 päeva ehk (7*100)/15= 46,67% kohustatud ajast, tuleb vähenda elatist selle protsendi võrra. Seega on kostjalt väljamõistetav elatis 138 eurot 83 senti [(249,78 + 1685 * 0,03 – 80/2) – 46,67%).
3.Viru Maakohus rahuldas hagi 13. septembri 2023. a õigeksvõtul põhineva otsusega, mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 23. augustist 2023 elatise 260 eurot 33 senti kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summa, kuni hageja täisealiseks saamiseni XXXXXX. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja esitas 13. septembril 2023 kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles tunnistab hageja nõuet ja on nõus tasuma elatist seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest. Hageja palus mõista välja elatise 260 eurot 33 senti kuus alates hagiavalduse esitamisest. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud asjaolusid, rikkunud uurimispõhimõtet ning põhjendamatult kohaldanud TsMS §-s 440 sätetatut. Hageja palus välja mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduses puuduvad viited konkreetsele summale. Kohtuotsuse väide selle kohta, et hageja palus välja mõista elatise 260 eurot 33 senti kuus, on väär. Lähtuda tuleb hagiavalduse sõnastusest ning hagi esemeks tuleb lugeda elatise nõuet miinimummääras. Alates 1. jaanuarist 2022 on jõustunud PKS § 101 uus redaktsioon ning elatise summa arvutamisel on lähtekohaks selle paragrahvi alusel leitud summa. Vastavalt PKS § 101 lg-s 6 sätestatule, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagi esitamise hetkel kehtis vaikimisi elatise alammäär 260 eurot 33 senti. Kuid juhul, kui laps veedab kohustatud vanema juures iga kuu vähemalt 10 päeva, väheneb elatis kuni 86 euro 77 sendini, ehk umbes 67% võrra. Sellest tulenevalt nii summat 260 eurot 33 senti, kui ka 86 eurot 77 senti, tuleb pidada PKS § 101 järgi alusel arvutatud summaks ehk elatise miinimummääraks. Seega juhul, kui hagiavalduses jääb nõude suurus märkimata, vaid nõutakse elatist miinimummääras ning kostja nõustub elatise maksmisega miinimummääras, kuid tugineb lapse jagatud elukoha põhimõttele, ei saa rääkida õigeksvõtust. Summa, mida kostja on nõus maksma, on oluliselt väiksem, kui hagiavalduses sätestatu. Oma vastuses hagiavaldusele kostja sõnaselgelt tugines asjaolule, et hagi esitamise hetkel elas hageja koos temaga igakuiselt vähemalt 7 päeva ning märkis ka konkreetsed kuupäevad. Lapse jagatud elukohale tuginemine on elatise suurust oluliselt mõjutav asjaolu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu 13. septembri 2023. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.
6.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult kohaldanud TsMS § 440 lg-t 1 ja leidnud, et kostja on hagi õigeks võtnud, hagi saab rahuldada hagi
õigeksvõtul põhineva otsusega ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja igakuine elatis 260 eurot 33 senti, kuid mitte vähem, kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Hageja 23. augusti 2023. a hagiavalduse kohaselt palus hageja mõista välja elatise miinimummääras, pannes hagiavalduse blanketile vastavasse lahtrisse linnukese. Hageja ei toonud välja konkreetset summat. Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 101 lg-tes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust (vt nt Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14). Seega on kostja õigesti viidanud asjaolule, et elatise miinimummääraks PKS § 101 mõistes võib olla nii PKS § 101 lg-te 1, 3–5 alusel arvutatud summa, mis on käesoleval hetkel 260 eurot 33 senti, kui ka PKS § 101 lg-te 1, 3–7 arvutatud summa, mis arvestab muuhulgas lapse viibimist elatist tasuma kohustatud vanemaga (lg 6) aga ka asjaolu, kas elatist nõuavad mitmed lapsed, kas tegemist on mitmikega, kas laste vanusevahe on alla või üle kolme aastata (lg 7). Kostja on juba vastuväites maksekäsu kiirmenetluses rõhutanud, et hageja veedab temaga poole ajast. Hageja viibimist kostja juures vähemalt 4–5 päeva kuus kinnitas ka hageja ise 23. augusti 2023. a hagiavalduses. Lisaks nähtub hagiavaldusest, et algselt viibisidki mõlemad hageja ema ja kostja vahelised lapsed võrdselt kummagi vanema juures. Kostja 13. septembri 2023 vastusest hagile (dtl 43–45) nähtub, et kostja väitel viibis hageja tema juures augustis 2023. a 8 päeva ning septembris hagile vastuse esitamise seisuga 4 päeva. Seega ei ole kostja võtnud õigeks hagi ulatuses, milles maakohus hagi rahuldas. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta (Riigikohtu
21.aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-09, p 12). Maakohus ei ole kostja väidet hageja tema juures viibimise kohta kohtuotsuses hinnanud. Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline. Kui kohtule jääb menetlusosalise vastus selgusetuks, saab ta küsida menetlusosaliselt selgitust. Kohtul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgitanud välja kostja tegelikku tahet.
8.Kostja ei ole hagi summas 260 eurot 33 senti selgesõnaliselt õigeks võtnud, vaid on toonud oma vastuses hagile välja, et arvestades hageja poolt kostja juures veedetavat aega saab kostja kohustus olla 138 eurot 83 senti kuus (dtl 44). Asudes põhjendamatult seisukohale, et kostja on hagi õigeks võtnud summas 260 eurot 33 senti kuus, ei ole maakohus hageja nõuet sisuliselt analüüsinud. Selliselt ei vasta maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Maakohtul tuleb pooltele selgitada tõendamiskoormist. Riigikohus on 22. juuni 2022 a. otsuse tsiviilasjas nr 2-19-19160 p-s 15.6 leidnud, et saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Last esindav teine vanem saab selle eelduse ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahus elava vanema juures, peab ka esindav vanem lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Kirjeldatud rikkumised toovad TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis. Kuna asjas on eelmenetlus nõuetekohaselt lõpuni viimata, ei saa ringkonnakohus praegusel juhul maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Asja uuel lahendamisel peab maakohus lahendama hageja nõude sisuliselt. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised
ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1).
9.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Maakohus mõistis elatise 260 eurot 33 senti kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid (vt nt Riigikohtu 22. juuni 2022. a otsus tsiviilasjas nr 219-19160, p 18.1). Kuigi Riigikohus möönis eelviidatud tsiviilasjas, et piisab, kui resolutsioonis viidatakse seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid, ei piisa ringkonnakohtu hinnangul viitest üksnes konkreetsele paragrahvile, täpsustamata, milliseid paragrahvi lõikeid tuleb konkreetsel juhul arvestada. PKS § 101 lg-d 5–7 võivad oluliselt mõjutada elatise suurust, ning kui otsuse resolutsioonist ei nähtu, milliste PKS § 101 lg-te alusel tuleb elatist arvutada, ei ole kohtuotsuse resolutsioon täidetav.
10.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.