nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria Mägi-Rohtmets ja Hendrik Mühls (e-post: [email protected]) Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup (e-post: [email protected])
Kohtuistungite toimumise aeg
06.10.2021 ja 27.03.2023
RESOLUTSIOON
1.Keelduda asja juurde võtmast ja tagastada järgmised tõendid: hageja 18.09.2023 seisukoha lisad 1 ja 2 ning kostja 25.09.2023 seisukoha lisa 1. Võtta asja juurde kostja 18.09.2023. a seisukoha lisad 1-4 ja 25.09.2023 seisukoha lisa 2.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Jagada X ja Y ühisvara järgmisel viisil:
3.1.Jätta kinnisasi asukohaga KKK registriosa nr XXXXXX) koos kõikide päraldiste ja vallasasjadega (mööbel, kütteseadmed jms) X ainuomandisse.
Kohustada Yt tegema tahteavaldus (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses) Y kustutamiseks kinnistusraamatust KKK kinnistu (reg. osa nr XXXXXX) omanikuna ja X sisse kandmiseks kinnistusraamatusse KKK kinnistu ainuomanikuna ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
3.3.MMM kinnisasjast, asukohaga MMM (registriosa nr XXXXXX) eraldatakse katastriüksus „LLL“ (katastritunnus XXXXXXXX), pindalaga 100086m2, maatulundusmaa sihtotstarve, iseseisvaks kinnistusraamatus avatasse registriossa sisse kantavaks kinnisasjaks ja see jääb X ainuomandisse.
3.4.Kohustada Yt tegema tahteavaldus (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses) „LLL“ katastriüksuse (katastritunnus XXXXXXXX) eraldamiseks MMM kinnisasjast (reg. osa nr XXXXXX) ja „LLL“ katastriüksuse moodustamiseks
2-20-17387 eraldi kinnistusraamatus avatavasse registriossa sisse kantava kinnisasjana ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
3.5.Kohustada Yt tegema tahteavaldus (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses) Y kustutamiseks kinnistusraamatust MMM kinnisasjast (registriosa nr XXXXXX) eraldatava „LLL“ katastriüksuse baasil moodustatava kinnisasja omanikuna ja X sisse kandmiseks kinnistusraamatusse eraldatava „LLL“ kinnisasja omanikuna ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
3.6.Jätta Y ainuomandisse CCC kinnisasi (registriosa nr XXXXXX), TTT Tallinnas asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXX) ning panipaik P81 (registriosa nr XXXXXX), Q OÜ (registrikood XXXXXX) osa nimiväärtusega 1287 eurot; OÜ W (registrikood XXXXXX) kaks osa, kumbki nimiväärtusega 1278 eurot; MMM kinnisasi, asukohaga MMM (reg. osa nr XXXXXX) ilma sellest eraldatava „LLL“ katastriüksuseta.
3.7.Välja mõista Ylt X kasuks hüvitis 41 334,97 eurot enamsaadud ühisvara eest.
4.Jätta hagi rahuldamata hageja nõudes arvata ühisvara arvelt tehtud kulutused kokku 251 504,09 eurot hüvitisena ühisvara hulka ja selle ühisvarana jagamise nõudes.
5.Jätta kummagi poole ainuomandisse tema arvelduskontol ühisvara jagamise aja seisuga olnud raha.
6.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (PPP mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.X (edaspidi hageja) esitas 25.11.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (edaspidi kostja) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 13.08.1983. Abikaasade vahel kehtib ühisvara režiim. Poolte abielusuhted lõppesid jaanuaris 2020. a. Hageja taotles abielu lahutamist ja ühisvara jagamist. Pooled ei ole jõudnud kohtuvälisele kokkuleppele ühisvara jagamises.
2-20-17387 Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu ajal soetatud neli kinnisasja ning omandatud on osalus kahes äriühingus. Hageja palub 09.06.2023 täpsustuste kohaselt jagada poolte ühisvara järgmisel viisil: X ainuomandisse jääb a) KKK kinnistu (reg. osa nr XXXXXX), koos kõikide päraldiste ja vallasjadega (mööbel, kütteseadmed jms) (turuväärtus 473 000 eurot); b) MMM mets kinnisasi (reg. kood XXXXXX) tervikuna (turuväärtus 56 000 eurot, sh LLL katastriüksuse turuväärtus 6000 eurot ning ülejäänud MMM mets katastriüksuste turuväärtus 48 000 eurot); c) alternatiivselt punktis b) toodule, MMM mets kinnistust, asukohaga MMM (reg. osa nr XXXXXX) eraldatakse katastriüksus „LLL“ (katastritunnus XXXXXXXX), pindalaga 100086m2 (turuväärtus 6000 eurot); maatulundusmaa sihtotstarve, iseseisvaks kinnistusraamatus avatasse registriossa sisse kantavaks kinnisasjaks ja see hakkab kuuluma hagejale; d) kostja tasub hagejale enamsaadud ühisvara väärtuse hüvitamiseks rahalise hüvitisena 130 669,94 eurot; e) alternatiivsena punktis d) toodule, juhul, kui MMM mets kinnistust eraldatakse LLL katastriüksus ja ülejäänud MMM mets kinnistu määratakse kostja ainuomandisse, tasub kostja hagejale enamsaadud ühisvara väärtuse hüvitamiseks 48 000 eurot enam ehk kokku 178 669,94 eurot; f) kostja hüvitab hagejale 50% aastatel 2009 – 2011 kostja lahusvaraks olevale UUU kinnistule Q OÜ rendimaksete eest tehtud parendustööde maksumusest (vähemalt 11 504,09 eurot) 50% ehk 5752,05 eurot; g) kostja hüvitab hagejale 50% ühisvara arvelt JJJ ja VVV kinnistute parendamiseks tehtud kulutustest ehk 120 000 eurot; h) kummagi abikaasa pangakontodel olev raha ühisvara jagamise aja seisuga jääb tema enda ainuomandisse. Y ainuomandisse jääb: a) CCC kinnistu (reg. osa nr XXXXXX) (turuväärtus 250 000 eurot); b) TTT korteriomand (reg. osa nr XXXXXX) ning panipaik P81 (reg. osa nr 2612201) (turuväärtus 100 000 eurot eurot); c) Laenukohustus O ees (eelduslikult summas 40 000 eurot) d) Q OÜ (reg. kood 11374285) osa, nimiväärtusega 1287 eurot (48,6% Q OÜ osakapitalist) (turuväärtus 350 000 eurot); e) OÜ W (reg. kood XXXXXX) kaks osa, kummagi nimiväärtusega 1278 eurot (mis kokku moodustavad 100% ühingu osakapitalist) (eelduslik turuväärtus 2556 eurot); f) punktis c) toodud viisil ühisvara jagamise korral ülejäänud MMM mets (reg. kood XXXXXX) katastriüksused (turuväärtus 48 000 eurot), laenukohustus AS Swedbank ees summas 4886,06 eurot. Hageja on samas taotlenud kohustada kostjat tegema tahteavalduse kinnistusraamatu pidajale kostja kustutamiseks kinnistusraamatust KKK kinnistu (reg. osa nr XXXXXX) omanikuna ja hageja sisse kandmiseks kinnistusraamatusse KKK kinnistu omanikuna ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega; punktis b) toodud viisil ühisvara jagamise korral kohustada kostjat tegema tahteavaldus kinnistusraamatu pidajale kostja kustutamiseks MMM mets (reg. kood XXXXXX) kinnistu omanikuna ja hageja sisse kandmiseks kinnistusraamatusse MMM mets kinnistu omanikuna ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega; punktis c) toodud viisil ühisvara jagamise korral kohustada kostjat tegema tahteavaldus kinnistusraamatu pidajale „LLL“ katastriüksuse (katastritunnus XXXXXXXX) eraldamiseks MMM mets kinnisasjast (reg. osa nr XXXXXX) ja „LLL“ katastriüksuse moodustamiseks eraldi kinnistusraamatus avatavasse registriossa sisse kantava kinnisasjana ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega; punktis c) nimetatud viisil hagi rahuldamise korral/järgselt kohustada kostjat tegema tahteavaldus kinnistusraamatu pidajale kostja kustutamiseks kinnistusraamatust LLL kinnisasja omanikuna ja hageja sisse kandmiseks kinnistusraamatusse LLL kinnisasja omanikuna ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Hageja soovib esimese alternatiivina seega tervet MMM mets kinnisasja omale, kuivõrd kostja on keeldunud hagejale LLL katastriüksusele juurdepääsu servituuti seadmast. Kogu kinnisasja tervikuna enda kätte saamine võimaldaks hagejal seda kinnistut kui tervikut hallata ja kasutada. Alternatiivsena eelmisele haginõudele soovib hageja LLL katastriüksuse eraldamist ja hageja ainuomandisse jätmist ja ülejäänud MMM mets kinnisasja kostja ainuomandisse jätmist.
2-20-17387 Kolmanda alternatiivina on hageja taotlenud, et kõik hagis nimetatud ühisvaraks olev vara võõrandatakse kohtutäituri poolt korraldataval avalikul enampakkumisel ning vara müügist saadud tulem (raha) jagatakse võrdselt poolte vahel. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja leiab, et poolte ühisvara arvelt on poolte abielu ajal parendatud (renoveeritud) kostjale kuuluvaid kinnisasju. UUU kinnisasjale (registriosa nr XXXXXX) on poolte ühisvara arvelt rajatud palkmaja, saunamaja ning palkidest katusealune. VVV kinnisasjale (registriosa nr XXXXXX) on poolte ühisvara arvelt rajatud kahekordne elamu ja kividest abihoone. JJJ kinnisasjale (registriosa nr XXXXXX) on poolte ühisvara arvelt rajatud mitmed abihooned. Kostja on oma lahusvara parendamiseks kasutanud ühisvarasse kuuluvat raha (sh 2003. a poolte N maja müügist saadud raha). Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja tuvastanud, et kostja on võtnud ajaperioodil 01.10.2003 – 31.12.2010 oma pangakontolt regulaarselt välja suuremates summades sularaha (reeglina 10 000 EEK kaupa), kokku summas 4 534 738 EEK ehk 289 822,58 eurot. Kuivõrd kostja pangakontodelt nähtuv sularaha väljavõtmine korreleerub hagejale teadaolevalt VVV, UUU ning JJJ kinnistute parendamise ajaga, siis järeldab hageja, et kogu eelnimetatud sularaha eest on kostja parendanud tema lahusvarasse kuuluvaid kinnisasju. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda 50% ulatuses kostja lahusvara parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist ehk 144 911,29 eurot PKS § 34 lg 1 alusel. Kostja on igakuiselt teinud 300 EEK makseid MTÜ-le KK, makseselgitusega „VVV elamu teenused“, kokku summas 38 650 EEK (2470,18 eurot). Kuivõrd VVV kinnistu on kostja lahusvara ja kostja on teinud abikaasade ühisvarast kulutusi oma lahusvarasse kuuluva varaeseme turvamiseks, siis tuleb ka need kulutused arvata PKS § 34 lg 1 alusel abikaasade ühisvara hulka. Seega on hagejal õigus nõuda 50% MTÜ-le KK tehtud kulutuste hüvitamist ehk summas 1235,10 eurot. Tõele ei vasta, et kostja onu ja tädi on andnud raha ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade parendamiseks. Hageja sai alates 2007. a Q OÜ-lt igakuist renti CCC kinnistu kasutamise eest. Ajavahemikul 2009 – 2011 olid rendimaksed vastavalt poolte kokkuleppele peatatud, et selle rahaga ehitada UUU kinnistule hooneid. Sellel ajaperioodil, mil hageja renti ei saanud, ehitati UUU kinnistul lõpuni saunamaja, lisaks ehitati juurde grillimaja ja katusealune Rendimaksed jätkusid 2012. a jaanuarist. Kuna igakuine rendimakse oli 5000 EEK kuus ehk 60 000 EEK kalendriaastas, siis jäi hagejal sel perioodil saamata kokku 180 000 EEK ehk 11 504,09 eurot. Ülejäänud rahalised vahendid lisaks hageja poolt saamata jäänud rendile tasuti hagejale teadaolevalt samuti poolte ühisvara arvelt, kuna kostja oli hagejale korduvalt kinnitanud, et UUU ehitatakse üles poolte ühisvarast tulenevatest vahenditest. Hageja leiab, et kuna saamatajäänud rendimaksed perioodi 2009 – 2011.a eest kokku summas 11 504,09 eurot (mis on oma olemuselt hageja ja kostja ühisvara) suunati kõik kostjale kuuluva UUU kinnistu parendamisesse, siis järelikult on kostja lahusvara parendatud vähemasti nende rendimaksete näol ühisvara arvelt. Kostjal tuleb seega hagejale PKS § 34 lg 1 hüvitada minimaalselt 50% hageja poolt saamata jäänud rendimaksetest ehk 5752,05 eurot. JJJ kinnistu turuväärtus on 40 000 eurot koos hoonetega ning VVV kinnistu turuväärtus 200 000 eurot koos hoonetega. Seega tuleb eeldada, et kostja lahusvaraks olevaid kinnistuid parendati poolte ühisvara arvelt ning kostjal tuleb 50% nende kinnistute väärtusest (mis muude tõendite puudumise tõttu tuleb hageja arvates lugeda võrdeks kinnistute parendamiseks tehtud kulutustega) ehk 120 000 eurot hagejale PKS § 34 lg 1 alusel hüvitada. Hageja ei vaidlusta seda, et Swedbank AS-ilt saadud laen on ühine kohustus. Hageja leiab, et kostja ei ole piisavalt tõendanud, et Olt on saadud laenu. Hageja palub laenukohustused
2-20-17387 Swedbank AS ja O ees jagada selliselt, et mõlemad laenukohustused jäävad kostja lahuskohustusteks. Kostja vastuväited
2.Y nõustus vastuses taotletud vara jagamise viisiga, kuid ei nõustunud osaliselt hageja väidetega vara väärtusega ja sellest tulenevalt hüvitise summaga. Kostja leiab, et UUU, VVV ja JJJ kinnisasjad ei kuulu poolte ühisvara hulka. Ühisvara tuleb kostja seisukohtade kohaselt jagada järgmiselt: hageja ainuomandisse jääb KKK kinnisasi (turuväärtus 617 000 eurot), LLL katastriüksus (turuväärtus 6000 eurot), ning kostja ainuomandisse jääb CCC kinnisasi (turuväärtus 250 000 eurot), MMM kinnisasi ((ilma LLL katastriüksuseta), turuväärtus 48 000 eurot) TTT korter (turuväärtus 100 000 eurot); Q OÜ I osa (turuväärtus 350 000 eurot), OÜ W (turuväärtus 0 eurot), laenukohustus Swedbank AS ees (4886,06 eurot) ja O ees (40 000 eurot) ning kummaltki poolelt mõistetakse välja enamsaadud ühisvara hüvitis vastaspoole kasuks. Kostja leiab, et arvestades asjas esitatud tõendeid ei saa hüvitisnõue ületada 41 334,97 eurot. Kostja ei nõustu ühisvara jagamisega selliselt, et kogu MMM mets kinnisasi jääb hageja ainuomandisse. Erinevalt hagejast on kostjal MMM mets kinnistuga ajalooline side ning kostja kasutab SSS ja MMM põld katastriüksuseid regulaarselt. Samuti vaidleb kostja vastu hageja kolmanda alternatiivina esitatud nõudele müüa kogu ühisvara enampakkumisel. Kostja leiab, et ühisvara arvelt ei ole kostja lahusvara hulka kuuluvaid kinnisasju parendatud. Hageja sellekohased nõuded on tervikuna tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja leiab, et tema arvelduskontolt sularaha väljavõtmistega ei ole tõendatud kostjale kuuluvate kinnisasjade parendamine abikaasade ühisvara arvelt. Sularaha on kasutatud valdavalt poolte ühises kodus KKK ja ühisvara hulka kuuluval CCC kinnisasjal ehitustööde tegemiseks. Samuti on seda kasutatud tarbimiseks ja reisimiseks ja ühiste kulude katmiseks. Poolte ühisvara arvelt on parendatud ka hageja lahusvaraks olevat kinnisasja PPP. Kostja on teinud ka enda arvelduskontole sularaha sissemakseid, seega on sularaha suures osas kontole tagastatud. Hageja ei ole välja toonud parendamise asjaolusid ega tõendanud neid. Poolte ühisvara ei ole kostjale kuuluvate kinnisasjade parendamiseks kasutatud. Ehitustööd UUU kinnisasjal on tehtud Q OÜ vahenditest ning kostja ei ole oma arvelduskontolt väljavõetud sularahaga kinnisasja parendanud. VVV kinnisasjal asuvat 1936. a ehitatud elamut on küll aastate jooksul mõningal määral parendatud, suuremas osas kostja ema ja onu rahaliste vahendite arvelt. Kostja on panustanud VVV kinnisasja parendustöödesse üksnes oma lahusvara arvelt – 16.07.2003 võõrandas kostja oma õetütrele kaks kinnisasja müügihinnaga kokku 60 000 krooni ehk 3834,7 eurot. JJJ kinnisasja, kus asub 1900. a ehitatud elamu, kasutab 50% ulatuses suvekoduna O, kes on elamut ka renoveerinud. Hageja väited seoses rendi maksmisega seotud väidetavate kokkulepetega ebaõiged, mh on vale ja tõendamata väide justkui oli poolte vahel kokkulepe, et hüpoteetilist renditasu kasutatakse UUU kinnistu parendamiseks. Kokkulepe rendi maksmiseks lõppes seoses tähtaja saabumisega 31.05.2008. Hagejal ei saanud tekkida sellega seonduvalt tuleviku suhtes mingeid ootuseid. Kogu renditulu läks hageja kontole olukorras, kus kostjal oli õigus saada renditulust 50%. Hiljem tegid pooled rendi maksmise kohta Q OÜ-ga eraldiseisvalt kokkuleppeid juhul, kui Q OÜ kinnistut rentida soovis (Q OÜ ei kasutanud kinnistut igapäevaselt) ning ühtegi kokkulepet regulaarseks rendi tasumiseks ei sõlmitud. Hageja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik teha hageja poolt soovitud järeldusi. Hageja esitatud fotod ei tõenda, et piltidelt nähtuvaid rajatisi oleks parendatud või ehitatud ühisvara arvelt. Ehitisregistri väljavõtte kohaselt võeti UUU kinnisasjal asuv katusealune/grillimaja kasutusse juba 2008. a ning samal aastal võeti kasutusse ka saun. Seega ei saanud toimuda
2-20-17387 katusealuse ega sauna ehitust perioodil 2009-2011, saun ja katusealune olid valmis ja võeti kasutusele juba 2008. a. Kostja ei ole hagejale kinnitanud, et UUU ehitatakse üles poolte ühisvarast tulenevatest vahenditest. Swedbank AS-lt ja Olt võetud laenud on poolte ühiskohustusteks. Swedbank AS ees võetud laenukohustus on seotud TTT, Tallinn kinnisasja omandamisega. Laenujääk 22.11.2021 seisuga on 3346,65 eurot. Ka Oga sõlmitud laenuleping, mille jääk on 40 000 eurot, on seotud TTT kinnisasja omandamisega, kostja kandis saadud laenu samal päeval edasi korteri müüjale. Kostja palub sõltumata sellest, millise lahendi kohus teeb, jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja põhjendab seda taotlust asjaoluga, et kostja on teinud enne kohtumenetlust ja ka menetluse ajal palju kompromissipakkumisi, samas on hageja keeldumine kompromissist olnud pahatahtlik ja põhjendamatu. Kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja on 18.09.2023 seisukoha lisana 2 esitanud enda ema, V pangaülekanded Yle (IV kd, tl 73-76). Hageja väite kohaselt tõendavad need seda, et hageja ema on pooli 2000ndate alguses korduvalt suurte rahasummadega toetanud. Hageja märgib, et talle jääb selgusetuks, miks kostjal ei meenu hageja ema poolne rahaline toetus perekonna hüvanguks. Kostja on leidnud, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, kuna hageja ei ole avaldanud, millise asjas tähtsust omava faktiväite tõendamiseks on hageja kõnealused maksekorraldused esitanud. Kohus ega vastaspool ei pea tõenditest asjaolusid tuvastama, vaid esmalt peaks hageja esitama asjas tähtsust omava faktiväite ning seejärel selle tõendiga loogiliselt ka ära siduma. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja on jätnud tõendi esitamisel täitmata TsMS § 236 lg 3 nõuded, s.o ei ole tõendi esitamisel põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Kohus ei tuvasta esitatud tõenditest ise asjaolusid. Menetlusosalisel endal tuleb välja tuua konkreetne väide ja seda põhjendavad asjaolud ning seostada tõendid esitatud asjaoludega. Isegi kui kohus tegeleks ise asjaolude tuvastamisega, ei eksisteeriks kohtu hinnangul praegusel juhul hageja väidet asjas tähtsust omava asjaolu kohta, mida saaks antud tõenditega tõendada. Hageja ei ole nimelt kordagi viidanud sellele, et poolte ühisvara võiks olla mingis ulatuses hageja lahusvara arvelt omandatud. Kuna kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust ning antud tõendid ei saa omada tähtsust, keeldub kohus hageja 18.09.2023 seisukoha lisana 2 esitatud tõendi vastuvõtmisest. Hageja 18.09.2023 seisukoha lisale 2 on lisatud ka 1 leht kohtuistungi protokollist (IV kd, tl 77), samas puudub igasugune selgitus taolise dokumendi esitamise vajaduse kohta. Kohus keeldub lisa 2 koosseisus ka selle dokumendi asja juurde võtmisest, kuna kohtuistungi protokoll on toimikus juba olemas. Seega eemaldab kohus toimikust lisa 2 kogu ulatuses (s.o IV kd, tl 73-77).
4.Kohus määras 28.08.2023 pooltele lõpliku tähtaja 18.09.2023 esitada kõik seni esitamata avaldused, taotlused ja tõendid. Kohus määras, et loeb selle kuupäevaga eelmenetluse lõppenuks. Kostja on 25.09.2023 esitanud tähtaega ületades täiendavaid tõendeid. TsMS § 237 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes TsMS §-s 331 sätestatut järgides. Viidatud TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta
2-20-17387 kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja ei ole välja toonud, milles seisnes mõjuv põhjus lisana 2 esitatud tõendi hilisemaks esitamiseks. Samas võib selline mõjuv põhjus kohtu hinnangul olemas olla ning tõendi vastuvõtmine ei põhjusta menetluse viibimist. Nimelt on hageja menetluse algfaasis esitanud O laenule vastuväiteid, samas on hageja nendele vastuväidetele hilisemas menetluses mitte tuginenud, tekitades arusaama, et ta on vastuväidetest loobunud. 18.09.2023 seisukohas on hageja asunud taaskord leidma, et laenukohustuse olemasolu on tõendamata. Sellises olukorras peab kohus lubatavaks ka hilinenult esitatud tõendit kostja poolt, mis sisaldab O kinnitust, et ka 2023. a septembri seisuga ei ole laenukohustust veel täidetud. Seega võtab kohus kostja 25.09.2023 seisukoha lisa 2 asja juurde. Kostja 25.09.2023 seisukoha lisa 1 (IV kd, tl 96) esitamise vajadus jääb kohtule selgusetuks. Samuti hageja 18.09.2023 seisukoha lisa 1 (IV kd, tl 72) esitamise vajadus. Kohtu hinnangul ei saa kummastki asjaolust nähtuda asjas tähtsust omavad asjaolud. Poolte endi jaoks on kindlasti oluline see, kas ja mis määral on teineteise õiguseid rikutud ja milline on omavahelise suhtluse toon, kuid kohtule ei nähtu, et need tõendid oleksid ühisvara jagamise aspektist asjasse puutuvad. Seega keeldub kohus mõlema tõendi asja juurde võtmisest ja eemaldab need toimikust.
5.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Poolte abielu on sõlmitud 13.08.1983 ning lahutatud praeguses asjas 08.10.2021 tehtud osaotsusega. Kohtuotsus jõustus 09.11.2021. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varaühisuse varasuhte lõppemise seisuga. Varaühisuse varasuhe lõppes PKS § 37 lg 11 ja PKS § 35 p 3 alusel abielu lahutamise otsuse jõustumisega 09.11.2021. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PKS § 24 lg-st 2 tuleneb, et kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Vaidlus puudub selles, et abikaasade vahel kehtis varaühisuse varasuhe.
7.PKS § 37 lg 1 esimeses lauses on sätestatud, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
8.Vaidlus puudub selles, kõik kinnisasjad ja äriühingu osad, mille jagamist on hageja 12.05.2023 hagi nõude täpsustuse resolutsioonis taotlenud, kuuluvad ühisvara hulka. Hageja on algses hagis viidanud veel kolme kinnisasja jagamise vajadusele (UUU, VVV, JJJ), samas ei ole hageja kordagi väitnud, et tegemist oleks poolte ühisvaraga. Hageja hilisem nõude täpsustus ei sisalda enam endas taotlust jätta need kinnisasjad kostja omandisse. Kuna puudub vaidlus selles, et need kolm kinnisasja ei kuulu ühisvara hulka, vaid kuuluvad kostja ainuomandisse, samuti ei sisaldu nende kinnisasjade jagamise nõue hageja nõude viimastes täpsustustes, siis ei ole põhjendatud teha ühisvara jagamisel otsuse resolutsioonis otsustust ka nende kolme kinnisasja osas.
2-20-17387
9.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste varaesemete väärtuse osas: TTT korteriomand ning panipaik P81, turuväärtus kokku 100 000 eurot; Swedbank AS laenukohustus summas 4886,06 eurot; MMM mets kinnisasi, turuväärtus tervikuna 56 000 eurot, sh LLL katastriüksuse turuväärtus 6000 eurot ja ülejäänud MMM metsa katastriüksuste turuväärtus 48 000 eurot; CCC kinnisasi, turuväärtus 250 000 eurot; Q OÜ osa nimiväärtusega 1287 eurot (48,6% Q OÜ osakapitalist), turuväärtus 350 000 eurot. Eeltoodud vara turuväärtuse saab lugeda tõendatuks ka asjas läbi viidud ekspertiisidega, mille järelduste kohaselt on CCC kinnisasja turuväärtus 250 000 eurot (III kd, tl 51-89), kogu MMM kinnisasja turuväärtus 56 000 eurot, sh LLL katastriüksuse turuväärtus 6000 eurot ja ülejäänud kinnisasja turuväärtus 48 000 eurot (III kd, tl 91-123), Q OÜ nimiväärtusega 1287 eurot osa turuväärtus 350 000 eurot (III kd tl 2-48).
10.Hageja on taotlenud jagada ka laenukohustus O ees summas 40 000 eurot. Hageja on varasemalt leidnud, et taoline laenukohustus on tõendamata. Hageja on hilisemas menetluses tunnistanud taolise laenukohustuse olemasolu ja menetluse lõpus asunud uuesti seisukohale, et laenukohustuse olemasolu on tõendamata. Kostja on esitanud ka tõendi (kostja esimese vastuse lisa 16, I kd, tl 158 pöörel), milles sisalduva O 20.12.2020 kinnituse kohaselt on kostja tasunud 30.10.2012 sõlmitud laenulepingu alusel 20.12.2020 seisuga 14 340 eurot ning laenujääk on 40 000 eurot. Selle kinnituse kohaselt võeti laen TTT korteri ostuks. 22.11.2021 seisukoha lisana 14 (II kd, tl 116) on kostja esitanud 30.10.2012 sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt on O andnud kostjale 30.10.2012 laenu 54 340 eurot tagasimakse tähtajaga 30.10.2022. 22.11.2012 seisukoha lisana 15 (II kd, tl 116 pöördel) on kostja esitanud Swedbank AS kontoväljavõtte, mille kohaselt on O 01.11.2012 kandnud 54 340 eurot AS-ile Merko Ehitus selgitusega „teatis nr 12600071, TTT ost“. Hageja ei ole väitnud, et Ole on tagastatud laenu enam kui summa 14 340 eurot. O 21.09.2023 kinnituse (IV kd, tl 97) kohaselt on laen 40 000 eurot tagastamata. Seega saab esitatud tõendite pinnalt lugeda tõendatuks, et poolte ühisvara hulka kuulub poolte ühine kohustus O ees summas 40 000 eurot. Kuna laenu sihtotstarve oli ühisvara hulka kuuluva korteri ost, ei saa olla vaidlust selles, et tegemist on just ühise kohustusega (hageja ei ole ka väitnud, et tegemist oleks kohustusega, mille eest vastutaks ainult kostja).
11.Poolte vahel on vaidlus kahe varaeseme väärtuse osas. Kohus tuvastab mõlema vaidlusaluse varaeseme turuväärtuse, alustades KKK kinnisasjast. Kostja leiab, et KKK, Tallinn kinnisasja turuväärtus on 617 000 eurot. Kostja on 26.05.2023 esitanud antud väite tõendamiseks 21.09.2022 kuupäeva kandva hindamisakti (III kd, tl 13-33), milles on leitud, et kinnisasja turuväärtus on 617 000 eurot. Hageja väidete kohaselt on kinnisasja turuväärtus 473 000 eurot ning hageja 18.09.2023 väite kohaselt on kinnisasja väärtus vahemikus 349 000-469 000 eurot. 11.1 Hageja leiab, et kostja on 06.10.2021 kohtuistungil võtnud omaks faktiväite, mille kohaselt on kinnisasja KKK turuväärtus 473 000 eurot. Kohus hagejaga ei nõustu. TsMS kommenteeritud väljaandes (TsMS § 338 lg 4 p 1 kommentaar) on leitud, et faktiväited on elulised asjaolud, millele vastaspool on oma menetlusdokumendis dokumendi ja taotluse põhistamisel tuginenud. Kohus leiab, et tegemist ei ole sisuliselt faktiväitega, vaid hinnanguga. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb ühisvara väärtus määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (näiteks Riigikohtu 22. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-141-09, p 15). Riigikohus on jaatanud ringkonnakohtu menetluses uute tõendite esitamist kinnisasja (muutunud) väärtuse tõendamiseks. Seega peab kohus põhjendatuks lähtuda kinnisasja turuväärtuse tuvastamisel 21.09.2022 hindamisaktist. Hinnangu on andnud Marje Kolmar-Grüner, kes oli 01.10.2021 seisuga riiklikult tunnustatud ekspert ning kelle kutsenimetus on vara hindaja, tase 7. Lähtudes hindaja kvalifikatsioonist ei ole kohtul kahtlust hinnangu adekvaatsuse osas.
2-20-17387
11.2 Kostja on esitanud kohtule varasemalt hindamisakti (I kd, tl 87-110), mille kohaselt oli 27.02.2020 seisuga kinnisasja turuväärtus 473 000 eurot. Antud hindamisakt on samuti allkirjastatud Marje Kolmari poolt. Antud hindamisakti hageja vaidlustanud ei ole ega ole leidnud, et turuväärtus on tuvastatud ekslikult. Kohtul puudub alus arvata, et sama hindaja poolt hiljem allkirjastatud hindamisakt oleks väiksema tõendamisväärtusega. Erinevus turuväärtuste osas tuleneb turul toimunud kinnisvara hinna suurenemisest aastatel 2020-2023, mille võib lugeda üldtuntud asjaoluks. 11.3 Hageja ei ole esitanud kohtule hindamisakti. Kohus märgib, et samasugune võimalus tõendada kinnisasja teistsugust väärtust oli ka hagejal. Hageja viitas ka ise 06.10.2021 eelistungil, et kostja märgitud 500 000 eurot ei kajasta õigesti kinnisasja väärtust. Hageja tollase väite kohaselt oli kinnisasja väärtus tegelikult suurem- hageja viitas kostja väitele, mille kohaselt olevat KKK kinnisasja naabrid müünud oma kinnistud väga kalli hinna eest ja sama kehtivat hageja hinnangul ka KKK kinnisasjale. Seega on hageja ise samuti varasemalt leidnud, et kinnisasja tegelik turuväärtus on hagis märgitust suurem. 11.4 Hageja on esitanud sisulise kriitika KKK 21.09.2022 hindamisaktis tehtud järelduste osas, leides esmalt, et kuna hindamisakti allkirjastamisest on möödunud 9 kuud, siis on see juba „vananenud“, kuna pangast eluasemelaenu taotlemisel ei tohi hindamisakt olla vanem kui 6 kuud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga ja leiab, et TsMS ei sisalda eeldust, et kinnisvara turuväärtust tõendav tõend on koostatud maksimaalselt 6 kuud tagasi. Samuti leiab kohus, et kui ajavahemikus hindamisakti koostamisest lahendi tegemiseni ei ole kinnisvara hinnad oluliselt muutunud, siis ei pruugi ka hindamisakt olla sisuliselt „vananenud“. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et 2023 aastal on kinnisvara hinnatõus võrreldes aastaga 20022 mõnevõrra vaibunud. Samas ei ole kinnisvara hinnad langenud praeguseks hetkeks kindlasti allapoole 21.09.2022 seisu. 11.5 Hageja on leidnud, et 21.09.2022 hinnangus on võrdlusobjektid valitud teistsuguse pindalaga ning seetõttu on need võrdlustehinguteks ebasobivad ja kohatud näited. Kohus ei nõustu hagejaga. Võrdlustabelis on toodud välja nii hinnatava objekti kui ka võrreldavate objektide erinevad parameetrid ning parameetrite erinevuse korral on kasutatud kohandamist. Kohandamise põhimõtted on välja toodud ekspertiisiakti punktis 6.5 ning kohandamine nähtub kohandustabelist. Seega on hinnangu andmisel arvestatud sellega, et võrdluseks valitud objektide mõned parameetrid on erinevad ning hinnangu andmisel on neid kohandatud võrdlusobjektide kohandatud hind (mis on aluseks kaalutud keskmise leidmisel) erineb objekti tegelikust müügihinnast. 11.6 Hageja on leidnud, et võrdlusobjektideks sobivad paremini hageja 29.06.2023 seisukohale lisatud kaks müügikuulutustes toodud kinnisasja, kuna nende puhul on kinnisasja pindala sarnasem KKK kinnisasja pindalale. Kohus nõustub kostjaga selles, et neid kinnisasju ei saa pidada enam sarnaseks, kuna kogu kinnisasja pindala võib olla sarnane, kuid ehitusalune pind on KKK kinnisasja omast olulisel määral väiksem. Kuivõrd kuulutuste väljavõttes (IV kd, tl 64) on toodud välja vaid osaline teave, ei ole võimalik põhjalikku võrdlust KKK kinnisasjaga teha. Samas, kui lähtuda nendes kuulutustes toodud teabest 1m2 maksumuse kohta, siis võiks järeldus KKK kinnisasja kohta olla selline, et selle tegelik turuväärtus on hoopis suurem. Nimelt on ruutmeetri hind neis kuulutustest vastavalt 2812 eurot ja 2342 eurot, mis arvestades KKK kinnisasja ehitusalust pinda teeks turuväärtuseks vastavalt 764 864 eurot või 637 024 eurot (nagu on välja toonud ka kostja). Seega ei saa hageja poolt 29.06.2023 esitatud tõendist nähtuda kinnisasja väiksem turuväärtus kui 617 000 eurot, mille kohus loeb selle kinnisasja turuväärtuseks.
2-20-17387
12.Hageja leiab, et OÜ W kahe osa turuväärtus on kokku 2556 eurot. Kostja on varasemalt nõustunud sellise turuväärtusega, kuid hiljem leidnud, et OÜ W turuväärtus on 0 eurot (26.05.2023 seisukoha p 2.4). Kostja on märkinud, et talle jääb arusaamatuks, miks hageja soovib selle äriühingu kostja omandisse jätmist, kui OÜ-d W kasutas ärilistel eesmärkidel üksnes hageja ning kostja OÜ W tegevusega seotud ei olnud; alates 2008. a on äriühingul tegevus puudunud, viimane aruanne on esitatud 2021. a, mis samuti kinnitab tegevuse puudumist. Mingisugust vara (sh raha arvelduskontodel) OÜ-l W kostjale teadaolevalt ei ole; eeltoodust tulenevalt on tegemist nö tühja riiulifirmaga, mille väärtust ei saa pidada suuremaks kui 0 eurot. Kostja leiab, et kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit OÜ W väärtuse osas ega soovi OÜ-d W ka enda omandisse, siis usutavasti puudub vaidlus, et reaalne väärtus sellel ühingul puudub; 18.09.2023. a seisuga on W OÜ-le esitatud ka kustutamishoiatus. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga ega leia, et ettevõttel puudub väärtus. Seda olenemata kustutamishoiatusest (IV kd, tl 86). Pooltel on ettevõtte osanikena võimalik esitada majandusaasta aruanne ja vältida seega ettevõtte kustutamist registrist. Hageja esitatud 2016. a majandusaasta aruande (I kd, tl 49-52) bilansi osast nähtub, et ettevõttel oli kokku varasid 2965 eurot (raha selles summas). Seetõttu leiab kohus, et ettevõtte turuväärtuseks tuleb lugeda hagis väidetud 2556 eurot ehk osade nimiväärtus.
13.Vaidlus puudub selles, et ühisvara hulka kuuluvad varaesemed tuleks jagada selliselt, et hageja ainuomandisse jääb KKK kinnisasi, sh koos kõikide päraldiste ja vallasjadega ning kostja ainuomandisse jääb CCC kinnisasi, TTT korteriomand ning panipaik P81, Q OÜ osa, nimiväärtusega 1287 eurot; OÜ W kaks osa, kummagi nimiväärtusega 1278 eurot. Kuivõrd mõlemal poolel on õigus nõuda ühisvara jagamist ning ühisvara jagamise taotletud viis vastab AÕS § 77 lg-s 2 toodud jagamise viisile, on põhjendatud nõue jagada vara eeltoodud viisil.
14.Kinnisasja MMM jagamise osas on hageja esitanud alternatiivsed nõuded. Kostja on nõustunud sellise taotletud alternatiivse nõudega, mille korral eraldatakse MMM kinnisasjast (reg. osa nr XXXXXX) katastriüksus „LLL“ (katastritunnus XXXXXXXX), pindalaga 10 0086 m2 iseseisvaks kinnistusraamatus avatasse registriossa sisse kantavaks kinnisasjaks ja see hakkab kuuluma hagejale ning ülejäänud MMM kinnisasi jääb kostja ainuomandisse. Teiste alternatiivsete jagamise viisidega ei ole kostja nõustunud. Kohus leiab, et eelistada tuleb sellist ühisvara jagamise viisi, millega on nõus mõlemad pooled, sest sellisel juhul riivab see võimalikult vähe kummagi poole õiguseid. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks vara jagamise just eeltoodud viisil.
15.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kummagi abikaasa pangakontodel olev raha ühisvara jagamise aja seisuga jääb tema enda ainuomandisse. Seega puudub vajadus tuvastada konkreetse rahasumma suurust.
16.Järgmisena käsitleb kohus laenukohustuse jagamist. Tulenevalt PKS §-ist 38 täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse VÕS-s kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse PKS-s vara jagamise kohta sätestatut. Abikaasade laenulepingust tulenevat solidaarkohustust saab pidada ühisvaral lasuvaks kohustuseks PKS § 38 mõttes, kuna nimetatud kohustuse täitmise eest vastutavad abikaasad PKS § 33 lg 1 p 2 järgi nii oma lahusvaraga kui ka ühisvaraga täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laenukohustused tuleb jagada selliselt, et jätta kohustused kostja kanda. Kuna laenulepingust tulenevad kohustused (laenujääk) jäävad kohtulahendi alusel kostja kanda, tuleb hagejal hüvitada kostjale pool kohustuse väärtusest, s.o ((40 000 +4886,06)/2) 22 443,03 eurot.
2-20-17387
17.Hageja on 09.06.2023 täpsustatud nõudes (nõude resolutsiooni punktid 2.1. f) ja g)) taotlenud, et kostja hüvitaks hagejale poolte ühisvara arvelt kostja lahusvarale tehtud kulutustest, s.o 120 000 eurot ja 5752,05 eurot. Hageja on viidanud selle nõude esitamisel PKS § 34 lg-le 1, mis näeb ette, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama ning hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Seega ei saa hageja mitte nõuda kasutatud vara väärtusest poole hüvitamist endale, vaid kasutatud vara väärtuse hüvitamist ja hüvitise ühisvara hulka arvamist, seejärel saab seda hüvitist omakorda jagada selliselt, et jätta hüvitis kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja hüvitis pooles summas. Seega käsitleb kohus hageja nõuet nõudena, et kostja hüvitaks kasutatud vara (kokku 240 000+11 504,09 eurot) väärtuse ning hüvitis arvatakse ühisvara hulka. 17.1 Vaidlus puudub selles, et abielu kestel on kostja lahusvara hulka kuuluvatele kinnisasjadele ehitatud hooneid. Vaidlus on selles, kelle vara on selleks kulutatud. Hageja väidete kohaselt on kostja kinnisasjade parendamiseks kasutatud poolte ühisvara. Kostja kinnitusel poolte ühisvara selleks kasutatud ei ole. Mõlema poole väited on valdavalt tõendamata ning väited on ka omavahel vastuolus. Kohus ei saa siiski ilma konkreetsete väideteta konkreetsete parenduste kohta konkreetsel ajahetkel ja konkreetse maksumuseta asuma tuvastama kostja lahusvarale tehtud kulutuste väärtust. Taolise piisavalt konkreetse teabe pikal ajal esitamata jätmise tõttu jäi rahuldamata hageja taotlus ehitustehnilise ekspertiisi määramiseks. Kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele (TsMS § 436 lg 2). Tõendite esitamine on poole ülesanne (TsMS § 230 lg 1). Kohtu hinnangul ei ole hageja suutnud piisavalt tõendada kostja lahusvara huvides kasutatud ühisvara väärtust. 17.2 Hageja on leidnud, et tõendamiskoormis on ümberpööratud, s.o kui kostja väidab, et JJJ ja VVV kinnistuid (mille parendamise kohta on hageja esitanud tõendeid) ei ole parendatud poolte ühisvara arvelt, siis hoopis kostja peab neid väiteid tõendama. Kohus ei nõustu hagejaga ning leiab, et hagejal tuleb tõendada väiteid, et kostja lahusvara on parendatud poolte ühisvara arvelt. PKS § 34 lg 1 nõude esitamine eeldab tõendamist, millises konkreetses summas on ühe abikaasa lahusvara ühisvara arvelt parendatud, s.o millised konkreetsed summad on selleks kulunud. Erinevalt PKS § 34 lg 2 kohasest nõudest ei ole selle juures oluline, milliseks on tolle abikaasa lahusvara väärtus parendamise tulemusel muutunud. Seega ei saa kohus vastavate tõendite puudumisel lugeda taolist nõuet tõendatuks ka mitte sellest, et lahusvara väärtus praegusel hetkel on suurem, kui enne parenduste tegemist. Kindlasti ei ole võimalik taolist nõuet rahuldada selliselt, et lugeda kinnisasjade väärtuse nende parenduste maksumuseks, arvata see hüvitisena ühisvara hulka ning jagada ühisvarana. 17.3 Hageja on 10.11.2021 seisukohas esitanud väite, et kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest (II kd, tl 2-48) perioodi 01.10.2003-01.01.2011 kohta nähtub, et kostja on võtnud sularahas välja 4 534 738 EEK ehk 289 822,58 eurot ning sularaha väljavõtmine jääb samasse aega, kui toimus ehitustegevus kostja lahusvara hulka kuuluvatel kinnisasjadel VVV, UUU ja JJJ, siis saabki järeldada, et kogu selle sularaha eest on kostja parendanud nimetatud kinnisasju. Kostja on leidnud vastuväitena, et lisaks sularaha väljavõtmistele on kontol ka sularaha sissemaksed ning võiks öelda, et raha on kontole tagasi pandud, mitte parendamiseks kasutatud. Väljavõetud sularaha on pooled kasutanud ka tarbimiseks. Samuti oli pooltel kulutused seoses ühisvara hulka kuuluvate kinnisasjade ehitamisega ning raha on kulunud ka sinna. Nimelt toimus ajavahemikus 2004. a jaanuar- 2012. a veebruar poolte ühisvara hulka kuuluval KKK kinnisasjal aiamaja ümberehitamine üksikelamuks, sh toimus 2015. a tehnosüsteemide kapitaalremont ja ümberehitus. Kostja on viidatud ehitustegevust tõendanud ka ehitust puudutava dokumentatsiooni ja fotodega (II kd, tl 97-110, 121-126). Samuti on kostja väitel
2-20-17387 renoveeritud abielu kestel ühisvara hulka kuuluvat CCC kinnisasja, ehitusluba tööde teostamiseks väljastati 22.09.2003 ning kasutusluba 02.05.2007 (II kd, tl 127-128). Kohtu hinnangul ei saa ühelt poolt teha järeldusi, et väljavõetud sularaha on läinud just kostja lahusvara parendamiseks, samuti on eluliselt usutav, et väljavõetud sularaha on kulunud nii pere poolt tarbimiseks kui ka ühisvara hulka kuuluvatel kinnisasjadel asuvate hoonete ehitamiseks. Seega ei saa sularaha väljavõtmisega lugeda hageja nõuet tõendatuks, seda kasvõi osaliselt. 17.4 Pooled on erineval seisukohal selles, millises ulatuses on kostja lahusvara parendatud. Hageja on 11.02.2022 seisukohas välja toonud, et UUU kinnisasjal puudusid kuni aastani 2007 mistahes hooned. Kinnisasja on aastatel 2007-2012 oluliselt parendatud ja seda ühisvara arvelt. 2007. sügisel alustati grillimaja ja väiksema katusealuse ehitustegevusega, 2008 alustati saunamaja ehitusega ning 2009 valmis UUU kinnisasjal kinnine katusealune. Kokku on aastatel 2007-2012 ehitatud kinnisasjale 5 hoonet. Q OÜ asutati 2007. a ning hageja ja Q OÜ vahel 23.05.2007 sõlmitud notariaalse üürilepinguga kohustus Q OÜ maksma hagejale üüri iga kuu 5000EEK CCC kinnisasja kasutamise eest. Alates 2009. a lõpust kuni 31.01.2012 ei tasunud Q OÜ üüri, vaid panustas üürisumma hoonete ehitamisse UUU kinnisasjale. Alates aastast 2012 hakkas Q OÜ uuesti CCC ja UUU kinnisasja kasutamise eest hageja pangakontole üüri tasuma, esialgu summas 350 eurot, hiljem 400 eurot. Hageja leiab, et kinnisasja parendati hagejale maksmata jäänud üürirahadest. Kostja hageja väitega ei nõustu. Kostja väite kohaselt on UUU kinnisasja parendatud Q OÜ vahenditest. Kohus märgib, et tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Hageja on samuti väitnud, et UUU kinnisasja on parendatud Q OÜ vahenditest (kuid leidnud, et see tõendab parendamist ühisvara arvelt). Kokkuvõtlikult saab kohus jõuda järeldusele, et vaidlus puudub selles, et UUU kinnisasja on parendatud Q OÜ vahendite arvelt. Kohtu hinnangul ei saa sellest samas teha järeldusi, et Q OÜ vahendite arvelt panustamine võrdub ühisvara arvelt panustamisega. Kuigi Q OÜ kuulub poolte ühisvara hulka, on tegemist iseseisva juriidilise isikuga, millel on oma vara. 17.5 Hageja väite kohaselt rajati JJJ kinnisasjale esimene soojustamata suvemaja aastal 1975, aastatel 1985-86 laiendati ja soojustati suvemaja. Alates 1998 aastast ei saanud kostja ema enam tervise tõttu ise JJJ kinnisasja hooldada ning see jäi poolte perekonna kohustuseks. Aastaks 2000 olid hooned lagunemas, mistõttu oli vaja neid aeg-ajalt remontida. Muu hulgas ehitati JJJ kinnistul asuvasse hoonesse pesemisvõimalused ja kööginurk, toodi lähedal asuvast jõest vesi majja jms. Aastatel 2010-2011 asendati nii JJJ kinnistul kui ka VVV kinnistul asuvatel hoonetel olemasolev katus kaasaegse plekk-katusega ning teostati kõikides hoonetes soojustustöid. Alates 2015. a on hageja sõnul neid hooneid pidevalt kõpitsetud ning teostatud ka regulaarseid hooldus- ja remonttöid. Kostja väite kohaselt asub kinnisasjal aastal 1900 ehitatud elamu (II kd, tl 114) ning dokumente elamu renoveerimise kohta ei ole. Kostja selgituse kohaselt kasutab elamut 50% ulatuses suvekoduna O, kes on elamut ka renoveerinud. Kuni aastani 2003 kasutas elamut suvekoduna ka kostja ema. Kostja ei ole selle kinnisasja parendustesse ühisvara arvelt panustanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud selliselt parendustöid, mis kinnisasja väärtust oluliselt muudaks, samuti on selliste kulutuste väärtus tõendamata. Hageja väidetest on võimalik aru saada, et hageja on ise koos perega tarbinud samuti suvemaja kasutamisel neid hüvesid, mis ei oleks ilma regulaarsete remondi- ja hooldustöödeta olnud võimalik. Sellises olukorras hüvitise väljamõistmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
2-20-17387 17.6 Hageja on välja toonud, et VVV kinnisasja ehitus algas 1988. a, mil poolte ühistest vahenditest ehitati esimene hoone (garaažihoone ja teisele korrusele magamistoad ja kööginurk). 1990ndate keskel hakati VVV kinnisasjale poolte ühisvarast rajama teist hoonet, s.o kahekorruselist kõikide mugavustega ning aastaringseks elamiseks mõeldud elumaja. Aastal 2003 poolte ühise kodu müügist saadud rahast lõpetati kahekorruselise elumaja ehitus. Elumaja valmis lõplikult aastal 2007 ning oli siis aastaringseks elamiseks kõlbulik. Sh oli majja toodud lähedalasuvast jõest vesi, samuti olid olemas pesemis-, söögitegemise jms võimalused. Hilisematel aastatel on seda maja korduvalt remonditud ja parendatud ning seda kõike poolte ühisvara arvelt. Kostja väite kohaselt asub kinnisasjal 1936. a ehitatud elamu (II kd, tl 110) ning ehitise renoveerimise kohta teave puudub. Tegemist on n-ö suvekodu tüüpi elamuga, mis ei ole talvel kasutatav. Hoonet on aastate jooksul küll mõnevõrra parendatud, kuid suuremas osas kostja ema ja onu rahaliste vahendite arvelt ja mitte poolte ühisvara arvelt. Kostja panustas elamu parendamisse oma ühisvara arvelt, kostja võõrandas 16.07.2003 kinnisasjad VVV põld ja UJ kokku hinnaga 60 000 krooni ehk 3834,70 eurot (II kd,tl 111-113). Kohus leiab, et kuivõrd kostjal olid hageja viidatud põhilisel ehitamisperioodil (alates 2003) olemas kinnisasjade müügist saadud omad rahalised vahendid, ei saa lugeda tõendatuks, et kinnisasja parendamine (täpsustamata summas) toimus poolte ühisvara arvelt. 17.7 Kostja väite kohaselt on VVV ja JJJ kinnisasjade parendamist rahastanud osaliselt kostja ema, onu ja O. Hageja leiab, et taoline väide on tõendamata ning ebaõige; kostja onu elas 1990ndatel EV poolt omandireformi käigus tagastatud majas ning tal puudusid sellised rahalised vahendid, et hageja ja kostja perekonda aidata. Kostja ema oli 1998. a alates hooldekodus ning vajas ise rahalist toetust ning kui keegi üldse poolte sugulastest nende perekonda rahaliselt toetas, oli see hageja ema. Kohtu hinnangul on tõendamata, et VVV ja JJJ kinnisasjade parendamist on rahastanud kostja ema ja onu (hageja ei ole otseselt vaidlustanud väidet, et JJJ kinnisasja on parendatud O vahenditega). Samas oli hageja ülesanne esmalt tõendada ühisvara kasutamist, mitte kostja ülesanne tõendada negatiivset asjaolu (et ühisvara ei ole kasutatud). Seega ei oma tähtsust see, kas kostja ema ja onu poolt rahaline panustamine on tõene või mitte. Kuna hageja ema poolt panustamist ei saa lugeda ühisvara arvelt panustamiseks, on hageja väide hageja ema poolt raha andmise kohta asjassepuutumatu ning kohus jätab selle tähelepanuta. 17.8 Hageja väitel saab ühisvara arvelt kostja lahusvarasse panustamiseks lugeda ka kostja pangakontolt nähtuva 38 650 EEK (2470,18 euro) kandmist MTÜ-le KK selgitusega „VVV elamu teenused“. Kohtule ei selgu, milleks konkreetselt need summad kantud on. Selgituse, summa regulaarsuse ja saaja nime MTÜ KK pinnalt võib oletada, et tegemist on mõne kinnisasjaga seoses osutatud teenusega. Kohus leiab, et esitatud teabest ei nähtu, et kinnisasja oleks kasutanud kostja ainuisikuliselt. Kui kinnisasja kasutas kogu perekond, siis sai võimalikest osutatud teenustest kasu kogu perekond ning ei saa jõuda järeldusele, et tegemist on kostja lahusvara huvides kasutatud varaga, mis võiks kuuluda hüvitamisele. 17.9 Hageja hinnangul nähtub ka hageja arvelduskonto väljavõtte (IIkd, tl 149-152) ja kostja arvelduskonto väljavõtte (II kd, tl 2-48) võrdlusest, et hageja kontolt on pidevalt kostjale raha üle kantud, kostja võttis selle omakorda sularahas välja ja tasus oma kinnisasjade parendamise kulusid. Kohus märgib, et hageja ei ole välja toonud konkreetseid ülekandeid. Kohus ei tuvasta ise asjaolusid esitatud tõenditest. Kohus ei saa ka lihtsalt sularaha väljavõtmistest eeldada, et raha on kulunud ilmtingimata mõne kinnisasja parendamiseks ja et tegemist oli kostja enda, mitte poolte ühise kinnisasjaga. Seega ei saa viidatud tõenditest hageja väidetud asjaolud nähtuda.
2-20-17387 17.10 Hageja poolt 11.02.2022 menetlusdokumendi lisana 3 esitatud üürilepingust (IIkd, tl 145148) nähtub, et pooled ja Q OÜ on 23.05.2007 sõlminud üürilepingu tähtajaga 31.05.2008 pooltele kuuluva CCC kinnisasja kasutamiseks. Üürilepingust ei nähtu kohtule ühtegi seost üüri ja UUU kinnisasjale ehitatavate hoonete vahel. Hageja poolt esitatud kontoväljavõttest (II kd, tl 149) nähtub, et Q OÜ on teinud hagejale ajavahemikus 22.10.2007-30.12.2008 makseid selgitusega CCC talu üür. Hageja konto väljavõttest (IIkd, tl 149 pöördel) nähtub, et Q OÜ on alates 31.01.2012 tasunud regulaarselt hageja kontole 350 eurot selgitusega CCC ja UUU kinnistute rentimine. Antud väljavõtetest ei nähtu seos üüri maksmise või mittemaksmise ja kinnisasja parendamise vahel. Seega ei ole tõendatud sellise kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt ei pidanud Q OÜ tegema mõne aasta vältel üürimakseid ning selle asemel pidi Q OÜ tasumata jäänud üürisummade arvelt UUU kinnisasja parendama. See, milline kokkulepe Q OÜ-l pooltega üüri tasumise osas ajavahemikus 2009-2011 oli, on tõendamata. Samuti on tõendamata, millised on äriühingul kokkulepped seoses kinnisasja parendamisega- välistatud ei ole näiteks hoonestusõiguse olemasolu. 17.11 Hageja ei ole esitanud menetluses sellist teavet, mille pinnalt saaks teha järeldusi kinnisasjade väärtuse muutumise kohta ja konkreetsete ühisvara vahendite panustamise kohta. Kostja on veenvalt põhjendanud, et kinnisasju on parendatud kostja enda lahusvara arvelt. Vaidluse all ei ole, et UUU kinnisasja on parendatud muuhulgas Q OÜ vahenditega. Kostja on ka veenvalt põhjendatud, et viidatud rahasummad (kontolt väljavõtmised) on kulunud poolte ühisvara hulka kuuluvatel kinnisasjadel ehitustegevuseks. Isegi kui pidada eluliselt usutavaks, et kostja kinnisasju on mingis ulatuses parendatud poolte ühisvara arvelt, ei ole kohtul ilma konkreetsete väidete ja tõenditeta võimalik jõuda järeldusele, kas parendamine toimus summas 5, 50, 500, 50 000 eurot või enamas ulatuses. Igal juhul on põhjendamatu leida, et parenduste väärtuseks peaks olema kogu kinnisasja väärtus. Kokkuvõtlikult ei ole võimalik esitatud tõendite pinnalt teha järeldusi parendusteks kulunud summade ja nende allika kohta. 17.12 Kostja on välja toonud, et samamoodi on poolte ühisvara kasutatud hageja enda PPPs asuva lahusvara parendamiseks. Kui kostja väide on tõene (tõendeid selle kohta esitatud ei ole), siis oleks vastuolus hea usu põhimõttega leida, et ühe abikaasa lahusvara huvides tehtud kulutused kuuluksid hüvitamisele ja teise abikaasa lahusvarale tehtud kulutused mitte.
18.Kuna kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kostja vara parendamine on toimunud poolte ühisvara arvelt, jätab kohus rahuldamata hageja nõude arvata ühisvara arvelt tehtud kulutused kokku 251 504,09 eurot hüvitisena ühisvara hulka ja jagada see ühisvarana.
19.Hageja palub asendada poolte tahteavaldused kinnistusraamatu kande muutmiseks ja kinnistusraamatusse vastavalt vara jaotusele hageja või kostja ainuomanikuna sissekandmiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg-s 1 on sätestatud, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kostja ei ole esitanud vastuväidet tahteavalduste asendamise nõudele.
2-20-17387 Kuivõrd hagi rahuldamisel jäetakse KKK kinnisasi hageja ainuomandisse, kinnisasjad CCC, TTT ja panipaik P81 kostja ainuomandisse, MMM kinnisasjast eraldatakse katastriüksus „LLL“ iseseisvaks kinnisasjaks, eraldamise tulemusena tekkiv „LLL“ kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ning ülejäänud MMM kinnisasi kostja ainuomandisse, on vajalik kõigi nende kannete tegemiseks ja muutmiseks kohustatud isikute nõusolek. Seetõttu rahuldab kohus hageja nõude ning kohustab kostjat TsÜS 68 lg 5 alusel andma tahteavalduse eeltoodud kinnisasjade omanikukande muutmiseks ning uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna sisse vastavalt hageja või kostja. Samuti kohustab kohus kostjat tegema tahteavaldust „LLL“ katastriüksuse (katastritunnus XXXXXXXX) eraldamiseks MMM kinnisasjast ja „LLL“ katastriüksuse moodustamiseks eraldi kinnistusraamatus avatavasse registriossa sisse kantava kinnisasjana ning asendab vastava tahteavalduse kohtuotsusega. Kohus selgitab, et ka neil juhtudel, kui kinnisasi jääb selle poole ainuomandisse, kes on märgitud kinnistusraamatus ainsa omanikuna, on vajalik kinnisasjade n-ö ülekinnistamine. Pooled saavad anda selleks oma nõusolekud.
20.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kuivõrd hagejal on õigus nõuda ühisvara jagamist, ühisvara jagamise taotletud viis vastab AÕS § 77 lg-s 2 toodud jagamise viisile ning vara jagamisel on hageja lähtunud poolte osade võrdsuse põhimõttest, on kohtu hinnangul hagi nõuded põhjendatud selliselt, et hageja omandisse jäävad järgmised ühisvara hulka kuuluvad varaesemed: KKK kinnistu, sh koos kõikide päraldiste ja vallasjadega (mööbel, kütteseadmed jms) (turuväärtus 617 000 eurot); MMM kinnisasjast (registrikood XXXXXX) eraldatav LLL katastriüksus (turuväärtus 6000 eurot). Kostja ainuomandisse jääb: CCC kinnisasi (reg. osa nr XXXXXX) (turuväärtus 250 000 eurot); TTT korteriomand (reg. osa nr XXXXXX) ning panipaik P81 (reg. osa nr 2612201) (turuväärtus 100 000 eurot eurot); laenukohustus O ees (summas 40 000 eurot) d) Q OÜ (reg. kood 11374285) osa, nimiväärtusega 1287 eurot (turuväärtus 350 000 eurot); OÜ W (reg. kood XXXXXX) kaks osa, kummagi nimiväärtusega 1278 eurot (turuväärtus 2556 eurot); kinnisasi MMM (reg. kood XXXXXX) katastriüksused ilma „LLL“ katastriüksuseta (turuväärtus 48 000 eurot), laenukohustus AS Swedbank ees summas 4886,06 eurot. Kummagi abikaasa pangakontodel olev raha ühisvara jagamise aja seisuga jääb tema enda ainuomandisse.
21.Arvestades poolte osade võrdsust ühisvara jagamisel (PKS § 37 lg 3) tuleb abikaasadel hüvitada vastastikku omandi kaotus järgmiselt: hagejal tuleb hüvitada kostjale kokku (308 500+3000+22 443,03) 333 943,03 eurot. Kostjal tuleb hüvitada hagejale kokku (125 000+50 000+175 000+24 000+1278) 375 278 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 41 334,97 eurot.
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS § 164 lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (TsMS § 163 lg 2). Kostja on pakkunud menetluses hagejale korduvalt kompromisse. Neist vähemalt 24.03.2023 ettepanek (kompromissettepanek II) vastab sellesarnasele ulatusele, milles kohus on hagi rahuldanud. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb kalduda kõrvale TsMS § 164 lg-s 1 toodud üldreeglist ning jätta TsMS § 164 § 3 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda.
2-20-17387
23.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus TsMS § 174 lg 4 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
24.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2024. a otsusega nr 2-2017387.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.