Perekonnaõigus › Abielulahutus

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Poolte seisukohad Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxx xxxxxxx. Oma nõuet põhjendas hageja sellega, et abikaasa terroriseerib ja solvab ning on kasutanud füüsilist vägivalda. Pooled elavad lahus alates juulist. Hageja palus muuta pärast lahutust oma perekonnanime. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde ja palus abielu lahutada. Kooselu taastada hageja leppida ei soovinud. Hageja selgitas, et lahutamise paan oli pikemat aega, ta ei olnud nõus lastega sellist elu elama. Hageja palus muuta pärast lahutust tema perekonnanime ja soovis võtta tagasi neiupõlvenime Kxxxxx. Kostja teatas istungil, et on lahutusega nõus. Selgitas, et tema tegi ettepaneku nõustamisele minna, kuid hageja ei olnud nõus. Kostja kinnitas, et väidetud füüsiline vägivald ei vasta tõele.. Nüüd leppida ei soovi ja soovib lahutada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Rahvastikuregistri kande alusel tegi kohus 26.10.2023 kindlaks, et poolet abieluakt on koostatud xxxxxxxxxx.aa xxxxxx Vallavalitsuses. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on lõppenud: pooled kinnitasid, et nad ei ela koos alates käesoleva aasta juulist. Kumbki abikaasadest kooselu taastada ei soovinud ja olid nõus abielu lahatama. Seega on abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Hagiavalduses soovis hageja taastada enda abielueelne perekonnanimi Sxxxx, kuid istungil avaldas, et soovib tagasi perekonnanime Kxxxxx, mis oli tema neiupõlvenimi. Nimeseaduse § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla esimese abielu eel kantud perekonnanimi Kohus tegi rahvastikuregistri kannete alusel kindlaks, et hageja algne perekonnanimi oli Kxxxxx ja pärast abiellumist 2012 võttis ta perenimeks Sxxxx ja uuesti abiellumisel 2022 võttis ta uuesks perenimeks Txxxx Seega oli hageja perenimi enne esimest abielu Kxxxxx ja see nimi on võimalik talle ka taastada. Kohus leiab, et kostja taotlus perekonnanime muutmiseks tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud.

Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.