lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-13712/44

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.05.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-13712/44
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.05.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1367
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-15-13712

Määruse tegemise aeg ja koht

02.05.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots

Tsiviilasi

Swedbank AS avaldus JJ pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.02.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JJ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlausaldaja): AA (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik (võlgnik): JJ (isikukood XXXXXXXXX) Pankrotihaldur vandeadvokaat Mari Männiko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 12.02.2016 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Parandada maakohtu määruse pealdises olev määruse tegemise kuupäev 12.02.2015 ja lugeda õigeks kuupäevaks 12.02.2016. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
1.15.09.2015 esitas Swedbank AS (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse JJ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu Tallinna Ringkonnakohtu poolt 08.04.2015 kinnitatud kompromissist, mille alusel võlgnik kohustus võlausaldajale tasuma võlgnevuse 75 000 eurot ning juhul kui võlgnik ei täida tähtaegselt nimetatud maksekohustust, siis muutub võlgniku suhtes sissenõutavaks võlasumma 170 431,06 eurot. Võlausaldaja nõue pankrotiavalduse esitamise seisuga on 165 431,06 eurot. Võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatusele võlgnevust tasunud.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
2.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu, vaid ajutistes likviidsusraskustes. Pankrotiavalduse aluseks oleva nõude on võlgnik suuteline tasuma 5000 euro suuruste kuumaksetena.
3.25.11.2015 määrusega nimetas Harju Maakohus võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku varaks arvelduskontol olev 0,32 eurot; pankrotivarana mitterealiseeritavad pensionifondi 17 598,655 osakut; OÜ Novaator (likvideerimisel) osa nimiväärtusega 1282 eurot (madala realiseerimisväärtusega); võlgniku poolt edasiloovutatud nõuded 153 000 eurot HL suhtes ning 209 965,15 eurot IA vastu, millede eest omandaja peab tasuma võlgnikule nõude realiseerimisel (vähemalt IA vastu esitatud nõude laekumine on ebatõenäoline, kuna isiku suhtes on algatatud pankrotimenetlus); nõue AL vastu summas 301 220,39 eurot, mille sissenõutavust on raske hinnata; konsultatsioonitasunõue Soomes registreeritud äriühingu vastu summas 10 000 eurot (nõude kohta dokumente ei ole esitatud). Kohustusi on võlgnikul 548 085,16 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu. 20.01.2016 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruandes esitatu juurde, kuid täpsustas, et kohustusi on võlgnikul 746 591,67 euro ulatuses. Esimese astme kohtu määrus
4.Maakohus rahuldas avalduse, kuulutades välja JJ pankroti. Kohus nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat Mari Männiko, määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ning ajutise pankrotihalduri tasu suuruse. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutise halduri poolt taotletud tasu 1209 eurot (lisandub käibemaks) ning teostatud kulutuste hüvitis 45 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud suuruses ning kuuluvad taotletud ulatuses kindlaksmääramisele. Määruskaebus
5.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus lahend, millega jätta avaldus rahuldamata. Võlgnik on jäänud viivitusse ainult ühe kohustusega. Ajutine pankrotihaldur on asunud ekslikule seisukohale, et võlgniku suutmatus rahuldada ühe kohustusega seotud nõuet ei ole ajutine. Pankrotiavaldus esitati Swedbank AS-i poolt ühe nõude alusel, mille teenindamisega oli võlgnikul tõepoolest raskusi, kuid need olid ajutist laadi raskused. Teiste kohustuste täitmise osas ei ole võlgnikule etteheiteid tehtud. Ajutise halduri aruandest ei ole jälgitav, kuidas on jõutud seisukohani, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Arvestades, et pankrotimenetlus lööb füüsilisest isikust võlgniku senise elukorralduse segi, siis peavad pankroti väljakuulutamiseks esitatavad asjaolud ja seisukohad olema välja selgitatud kõrgendatud tähelepanelikkuse ja hoolikusega. Ei piisa ainult väitest, et võlgnik on maksejõuetu ja tugineda seejuures ainult arvudele.

2(4)

Menetluse edasine käik

6.29.02.2016 esitas AA Harju Maakohtule teatise avaldajalt Swedbank AS-lt pankrotiavalduse aluseks oleva nõude omandamise kohta ning soovi loobuda tsiviilasja edasisest menetlemisest.
7.Pankrotihaldur leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
8.Võlausaldaja AA toetas määruskaebust ja palus selle rahuldada.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduselt seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks täiendada maakohtu määruse põhjendusi, vastates ühtlasi ka määruskaebuse esitaja väidetele.
11.Määruskaebuse esitaja väitel ei nähtu maakohtu määrusest põhjendusi, miks kohus on leidnud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku väitel ei ole ta alaliselt maksejõuetu, vaid oli üksnes ajutiselt olukorras, kus ei saanud oma kohustust täita. Määruskaebuse esitaja väide on osaliselt põhjendatud, kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses sõnaselgelt põhjendanud, miks kohus on leidnud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Maakohus on üksnes viidanud PankrS § 1 lg 2 ja ajutise halduri aruandele ning teinud järelduse, et võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ja seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Asjas esitatud materjalide põhjal saab teha järelduse, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt puudub võlgnikul käesoleval ajal likviidne vara, mille arvelt oleks võimalik raskusteta täita võlausaldajate nõudeid (pangakontod on tühjad, kinnisasju ega autosid võlgniku nimel registreeritud ei ole, võlgniku osa realiseerimisväärtus likvideerimisel olevas OÜ-s Novaator on ajutise halduri hinnangul madal). Võlgnik ajutise halduri aruande õigsust varalise seisundi osas vaidlustanud ei ole. Võlgniku maksejõuetuse püsivat iseloomu kinnitab võlgniku maksekäitumine pankrotiavalduse aluseks oleva võlgnevuse likvideerimisel. Pankrotiavaldusele lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2015 määrusega kinnitati võlgniku ja võlausaldaja vahel vaidlusaluse võlanõude osas kompromiss, mille punkti 5 järgi kohustus võlgnik tasuma kompromissiga kokkulepitud summast (75 000 eurot) 7500 eurot 30 päeva jooksul alates määruse jõustumisest ja ülejäänud summa 67 500 eurot hiljemalt 31.12.2015. Sama kompromissi punkti 6 järgi muutub maksetähtaja rikkumise korral rohkem kui 15 päeva sissenõutavaks võlasumma 170 431,06 eurot ehk kogu võlgnetav summa. Võlgnik kompromissi punkti 5 tingimusi ei täitnud ja võlausaldaja esitas 12.08.2015 pankrotihoiatuse, milles nõudis 170 431,06 euro maksmist 10 päeva jooksul (tl 12). Võlgnik tasus seejärel 11.09.2015 5000 eurot (tl 3). 09.11.2015 e-kirjas on võlgnik avaldanud, et kogusummat ei ole võimalik maksta, kuid ta saab maksta 5000 eurot kuus (tl 71). Võlgnik tasus novembris ja detsembris 2015 kummalgi kuul 5000 eurot (20.01.2016 kohtuistungil on võlausaldaja kinnitanud avalduses esitatud nõude vähenemist 10 000 euro võrra (tl 116)). 19.01.2016 e-kirjas lubas võlgnik maksta jaanuari lõpuks 35 000 eurot (tl 106), tegelikult tasus ta 29.01.2016 5000 eurot (tl 124). Eeltoodud asjaoludest saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et võlgniku majanduslikku seisu arvestades ei ole tema maksejõuetus ajutise iseloomuga, hoolimata sellest, et võlgnik on maksnud 2016. a jaanuari lõpuks võlgnevusest kokku 20 000 eurot (11.09.2015 5000 eurot ja alates 3(4)

novembrist 2015 kuni jaanuari lõpuni 2016 igakuuliselt 5000 eurot). Võlgnik ei ole suutnud võlakohustust täita 08.04.2015 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi alusel ega ka pärast pankrotihoiatuse tegemist. Võlgnik ei täitnud ka oma jaanuaris 2016 antud lubadust maksta osa võlast, s.o 35 000 eurot, 2016. aasta jaanuari lõpuks. Lisaks moodustab ringkonnakohtu hinnagul tasutud võlg koguvõlast liiga väikese osa, et saaks rääkida võlgniku maksevõimest sel määral, mis välistaks pankrotiseisundi PankrS § 1 lg 2 mõttes. Võlgniku esitatud ingliskeelset väidetavalt Soome äripartneri kinnitust maksta võlgnikule alates jaanuarist 2016 kuni aasta lõpuni igakuuliselt 10 000 eurot (tl 108) ei saa lugeda ringkonnakohtu arvates usaldusväärseks tõendiks võlgniku majandusliku seisundi kohta, kuna ajutisele haldurile antud võlgniku kinnituse järgi pidi Soome äripartner maksma nimetatud summat igakuuliselt juba alates novembrist 2015 (tl 98). Määruskaebuse esitaja väitel ei ole ajutine haldur üldse käsitlenud asjaolu, et võlgnik oli ajutiselt olukorras, kus ta ei saanud täita ühte varalist kohustust mitmete hulgas. Väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna asjaolu, et võlgnik teisi kohustusi täidab, ei välista pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes ka siis, kui ta ei suuda täita kasvõi ühte võlausaldaja nõuet.

12.Asja materjalidest nähtub, et pärast pankroti väljakuulutamist on võlausaldaja, kelle nõude alusel pankrot välja kuulutati, loovutanud oma nõude 29.02.2016 kolmandale isikule, kes on võlausaldajana avaldanud, et ta ei soovi pankrotimenetluse jätkamist (tl 139). Ringkonnakohus leiab, et ka see asjaolu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna võlausaldaja nõude loovutamine pärast pankroti väljakuulutamist ei saa mõjutada pankrotimääruse kehtivust. Sel juhul võib kohus võlgniku avalduse alusel lõpetada pankrotimenetluse PankrS § 160 lg 1 sätestatud tingimustel.
13.Eeltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
14.Maakohus on märkinud vaidlustatud määruse pealdises määruse tegemise ajaks ekslikult 12.02.2016 asemel 12.02.2015. Nimetatud vea saab ringkonnakohus parandada (TsMS § 447 lg 2).

/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu

/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv

/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja