Kohus Kohtunik Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise aeg ja viis Menetluse liik Menetlustoiming
Viru Maakohus Tamara Šabarova 16. oktoober 2023, Narva kohtumaja 2-21-16559 S N hagi D N vastu elatise vähendamise nõudes 828 eurot Hageja S N (isikukood XXX) Kostja D N (isikukood XXX) Kostja seaduslik esindaja L N (isikukood XXX) 12.10.2023 kohtuistungil Hagimenetlus Hagi läbi vaatamata jätmine
1.Hageja võib taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Käesoleva asja hagihinnast lähtuvalt tuleb menetluse taastamise avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 122,50 eurot. 2.Kohtumääruse peale võib kostja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. 3.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 4.Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tsiviilasi nr 2-21-16559
1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-16559, S N hagi D N vastu elatise vähendamise nõudes. 2.Kohus on määranud kohtuistungi toimumise ajaks 12. oktoober 2023 algusega kl 15.00. 3.Hageja kohtuistungile ei ilmunud. 07.09.2023 saabus kohtusse hageja e-kiri, milles on ta kohtuistungi tühistamist taotlenud. Taotluse põhistab hageja sellega, et ta on abiellunud Aserbaidžaanis, abikaasa on seitse nädalat rase. Seoses sellega ei saa hageja tulla 12.10.2023, kuna see ähvardab abikaasa ja lapse tervist. Hageja on XXX ja ei soovi riskida lähedaste tervisega. Hageja lisas dokumendid. 4.Kostja esindaja palus jätta hagi läbi vaatama, sest hageja istungile ilmunud ei ole.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus on määranud kohtuistungi toimumise ajaks 12. oktoober 2023 algusega kl 15.00. Hageja sai kohtukutse isiklikult kätte e-toimiku kaudu 7. septembril 2023, kuid kohtuistungile ei ole ilmunud. 07.09.2023 esitas hageja kohtusse e-kirja, milles taotles ta kohtuistungi tühistamist. Kohus edastas hagejale virtuaalistungi lingi. Kohus püüdis võtta hagejaga ühendust 12.10.2023 kohtuistungil kohtule teadaoleval telefoninumbril XXX, millega oli istungisekretär varem kontaktis hagejaga, kuid telefon ei vastanud (tuli sisse teade, et abonent ei ole hetkel kättesaadav). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätta hagi läbi vaatamata. Kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist. Kohtu hinnangul TsMS § 412 lg-s 1 sätestatud hagi läbivaatamata jätmist keelavaid asjaolusid ei esine. TsMS § 412 lg 1 järgi ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui: - hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta (p 1); - kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid (p 2); - hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud (p 3); - kostja taotleb asja sisulist lahendamist ja asi on võimalik sisuliselt lahendada; - kostja on võtnud hagi õigeks. Hageja ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega, seega eeldas kohus TsMS § 403 lg 3 alusel, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Samuti ei teavitanud hageja kohut, et on nõus hagi läbivaatamisega tema osavõtuta. Hagejale toimetati kohtukutse isiklikult 7. septembril 2023 kätte, seega on kohtukutse kättetoimetamisest kohtuistungi toimumisajani möödunud rohkem kui üks kuu, järelikult toimetati kohtukutse hagejale kätte küllaldase ajavaruga. Kohtukutses selgitati istungilt puudumise tagajärgi. Kohtu hinnangul ei ole muid istungile kutsumise nõudeid eiratud.
2(3)
Tsiviilasi nr 2-21-16559
Hageja on küll taotlenud eelnevalt (07.09.2023 edastatud e-kirjas) istungi tühistamist ja esitanud põhistusi, ent, kuna kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist, peab kohus hindama, kas hageja istungile ilmumata jätmise põhjust saab hageja põhjendust arvestades lugeda mõjuvaks. Vastavalt TsMS § 422 lg-le 1 on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohtuistungi tühistamise põhistab hageja Aserbaidžaanis abiellumisega, abikaasa rasestumisega (seitse nädalat), et hageja ilmumine istungile ähvardavat abikaasa ja lapse tervist. Hageja on 38 aastane ega soovi riskida lähedaste tervisega. Kohus leiab, et tegemist ei ole hageja ootamatu haigestumisega või tema lähedase ootamatu raske haigusega ehk mõjuva põhjusega kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas hageja kohtuistungile ilmumine, s.h virtuaalruumis, ähvardab tema lähedaste tervist. Samuti arvestab kohus, et enne istungit teatas prokuratuuri töötaja kohtule, et hageja on kuulutatud Eestis tagaotsitavaks. TsMS § 200 lg 1 sätestab menetlusosalise kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kostja ei taotlenud asja sisulist lahendamist ega võtnud hagi õigeks. Kokkuvõttes leiab kohus eeltoodu alusel, et hageja kohtuistungilt puudumise tõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 412 lg 3 esimese lause alusel, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. TsMS § 425 lg 1 esimese lause järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulusid, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus jättis hagi läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kõiki menetluskulusid jättis kohus hageja kanda, seega hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tamara Šabarova kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.