L. N. (IK XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) I. N. (IK XXX, elukoht: XXX; e-post:
XXX; XXX; XXX)
Kostja:
RESOLUTSIOON
Rahuldada L. N. hagi.
2.Välja mõista I. N.lt elatis poja L. N. kasuks alates 04.05.2023.a. igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot kuni L. N. õpingute lõpetamiseni XXX kolledžis, kuid mitte kauem kui L. N. 21-aastaseks saamiseni ehk XXX.a. Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda L. N. arveldusarvele nr EEXXX Swedbank AS-is.
Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
04.05.2023.a. esitas L. N. Viru Maakohtule hagi avalduse I. N.lt elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on L. N. täisealine (sünd XXX.a.), kuid õpib X Keskkoolis X klassis ja ei oma iseseisvat sissetulekut. Seega vajab ta kulude katmiseks abi. Hageja elab koos emaga viimasele kuuluvas korteris ja on tema ülalpidamisel. Emal on veel kaks alaealist last. Hageja otsib käesoleval ajal tööd, mida oleks võimalik kooli kõrvalt teha. Kostja majanduslikult hagejat ei toeta. X 07.09.2023.a. tõendi kohaselt õpib L. N. alates 15.08.2023 X rakenduskõrgharidusõppes ning on x (kood xxx) õppekava täiskoormusega õppiv üliõpilane. Nominaalne õppeaeg on 4.0 aastat. Hagiavalduse kohaselt on L. N. igakuised kulud 400 eurot ning soovib kostjalt elatise väljamõistmist igakuiselt 200 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni.
2.Kostja I. N. saatis kohtule 11.05.2023.a. e-kirja, milles märkis et L. N. ei ole temaga enne kohtusse pöördumist ühendust võtnud. Kostja väidab, et ei ole vastu L. toetamisele gümnaasiumi lõppemiseni jäänud aja jooksul: aprilli eest 27 eurot (4 päeva), mai eest 200 eurot (30 päeva) ja juuni eest 140 eurot (21 päeva) (dtl 22).
3.22.06.2023.a. kirjaga andis kohus pooltele tähtaja elatise tasumises kokkuleppe sõlmimiseks (dtl 25). Kohus selgitas hagejale, et kui jätkab õpinguid ka pärast gümnaasiumi lõpetamist ja soovib saada elatist, tuleb kohtule esitada õppeasutuse tõend. Kompromissi kohtule ei esitatud.
4.14.07.2023.a teatas L. N., et läheb pärast gümnaasiumi lõpetamist edasi õppima ja kandideerib Virumaa Kolledžisse. Pärast gümnaasiumi lõpetamist soovib elatist kostjalt. Hagejat teavitati, et uued üliõpilased kantakse x, sh x nimekirja (immatikuleeritakse) x õppeprorektori korraldusega perioodil 15 - 28.08.2023. Pärast seda, kui korraldus on jõustunud, saab ta ametliku tõendi kolledžisse õppima asumise kohta (dtl 29).
5.17. 07 2023.a saatis kostja I. N. kohtule e-kirja (dtl 30), milles märkis, et nõustub üle kandma raha L. N. toetuseks 200 eurot kuus õppeperioodi jooksul x (arvutatuna 4 päeva eest aprillis 2023 või 27 eurot, 200 eurot mais ja 21 päeva juunis või 140 eurot) ja raha kannab üle L. N. märgitud pangakontole. Hageja ei ole esitanud tõendit õppima asumise kohta teises õppeasutuses. Hetkel on ta kandidaat x, x kolledžisse. L. võib saada stipendiumi ettevõtetelt X AS või X OÜ. Nimetatud ettevõtetes on käivitatud programm "Õpi ja Tööta". x, x võib õpe toimuda nii päevases kui ka kaugõppe vormis. Kui L. saab stipendiumi või muud sissetulekut või jätkab õpinguid kaugõppes, siis ei kavatse kostja enam toetust maksta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
TsMS § 436 lg 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude, seisukohtade ning õiguslike väidetega seotud perekonnaasjas.
8.L. N. on I. N. poeg (dtl 8). L. N. on täisealine (sünd xxxx.a) ning jätkab pärast x Keskkooli lõpetamist õpinguid x kolledžis rakenduskõrgharidusõppes ning on x (kood xxx) õppekava täiskoormusega õppiv üliõpilane. Nominaalne õppeaeg on 4.0 aastat (dtl 78) Hageja palub kostjalt I. N.lt välja mõista elatise alates hagiavalduse esitamisest so alates 05. maist 2023.a. igakuiselt 200 eurot kuus.
9.Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10) Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu PKS § 102 lg 2. (samas p 11) Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes.
10.PKS § 97 p 2 eeldab, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad. Kohus märgib, et täisealiseks saanud isikul tekib õigus nõuda ülalpidamist juhul kui täisealisel endal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Ülalpidamise ulatus sõltub isiku abivajaduse ulatusest. Kohus on seisukohal, et gümnaasiumis (eriti viimases klassis), ka kõrgkooli esimestel kursustel on primaarne hariduse omandamine ning töötamine täistöökohaga ei võimalda pühenduda õpingutele sellisel määral nagu mittetöötaval tudengil. Tuleb lähtuda nii enda reaalsetest vajadustest kui vanema majanduslikest võimalustest, kuid vanem ei saa eeldada, et täisealiseks saanud, kuid õppiv laps ei vaja tuge või peab hariduse omandamise ees/asemel seadma esmatähtsaks sissetuleku hankimise.
11.Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada, PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu 19.10.2015.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 11). Kostja ei ole tuginenud sellele, et tema majanduslik seisund ei võimalda elatist tasuda nõutud määras. Vastupidi, kostja majanduslikku seisundit iseloomustavate andmed kinnitavad, et kostja on võimeline poega õpingute ajal toetama.
12.Käesoleval juhul tuleb nõude lahendamisel arvestada hageja vanemate ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi, kellel on PKS § 98 lg 1 sätestatust tulenevalt eelis ülalpidamisele täisealise lapse ees. Samas eeldab PKS § 97 lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad. PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. T. N. ülalpidamisel on kaks alaealist last: V. sünd xxx.a ja V., sünd xxx.a (dtl 38), I. N. ülalpidamisel on alaealine laps M. N.a sünd xxx.a. (dtl 18). Täisealiseks saanud isiku puhul võib kohtu hinnangul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ja saada ülalpidamist. Üldjuhul tuleb õppiva täisealise lapse ülalpidamine tagada siiski vanematel. Küll aga sõltub ülalpidamise ulatus täisealise lapse abivajaduse ulatusest, mistõttu ei pruugi ta vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks.
13.Hageja on hagiavalduses välja toonud oma igakuised püsikulud (kokku 400 eurot). Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid oma igakuiste kulude koht, kuid kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid hagiavalduses loetletud hageja igakuiste vajaduste põhjendatuse suhtes. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses märgitud kulud ülepaisutatud ning arvestades 19 aastase nooruki vajadusi, on need mõistlikud ja põhjendatud. Vajaduste tõendamise kohustus lasus hagejal, andmed oma majandusliku võimekuse /võimetuse kohta elatise maksmisel, aga omakorda kostjal.
14.Kostja märgib kohtule 17.07.2023.a saadetud e- kirjas (dtl 30), et nõustub üle kandma raha L. N. toetuseks 200 eurot kuus õppeperioodi jooksul X (arvutatuna 4 päeva eest aprillis 2023 või 27 eurot, 200 eurot mais ja 21 päeva juunis või 140 eurot) ning X õppides võib L. saada stipendiumi ettevõtetelt X AS või X OÜ. Nimetatud ettevõtetes on käivitatud programm "Õpi ja Tööta".X, X kolledžis võib õpe toimuda nii päevases kui ka kaugõppe vormis. Kui L. saab stipendiumi või muud sissetulekut või jätkab õpinguid kaugõppes, siis ei kavatse kostja enam toetust maksta. Hageja esitatud X tõendiga on tõendatd, et hageja õpib täiskoormusega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas hagejal on võimalik õppeperioodil stipendiumi saada ning kui isegi on, siis millistel tingimustel (kas õpitulemuste vms alusel), millises suuruses, mis ajast.
15.Hagejal käesoleval ajal sissetulek puudub, tema ülalpidamise kulud katab hagiavalduse kohaselt ema. Hageja vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete kohaselt T. N. töötab OÜ-s X ning tema igakuine töötasu 2022-2023. a on olnud pangakonto väljavõtte (dtl 41 jj) kohaselt vahemikus 800-1023 eurot, lisaks töötasule laekub T. N. pangakontole sotsiaalkindlustusametilt peretoetus 910 eurot kuus, peale hageja on T. N. ülalpidamisel veel kaks alaealist last (dtl 38) I. N. töötab töötamise registri andmetel AS-s X tootmisinenerina (dtl 15), ning tema viimase 12 kuu töötasu on olnud pangakonto väljavõtte (dtl 92 jj) kohaselt vahemikus 1080,93 – 3929,74 eurot; I. N. on kantud kinnistusraamatusse xxx korteriomanikuna (dtl 117) ja Transpordiameti liiklusregistri andmetel on kostja sõiduauto BMW, reg nr xxx 2020.a. väljalase vastutav kasutaja, omanik Swedbank Liising AS (dtl 121);
I. N. ülalpidamisel on alaealine laps (dtl 18). L. N. enda pangakonto väljavõtte (dtl 76) kohaselt on talle 28.12.2022.a. laekunud kindlustushüvitis (perioodi lõppemisel) summas 6415. 31 eurot.
16.Hinnates nii hageja enda kui mõlema vanema majanduslikku seisundit, on kohus seisukohal, et olukorras, kus T. N. ülalpidamisel on peale hageja veel 2 alaealist last ja kostjal üks alaealine laps, kes peaksid saama elatist/ülalpidamist enne täisealist last, samas arvestades mõlema vanema sisstulekuid, on elatise nõue 200 eurot põhjendatud. Kohtu hinnangul ei kahjusta igakuine 200 euro suurune elatisemakse kostja toimetulekut ning lahend on täidetav. Hageka nõuab elatise tasumist alates hagi esitamisest. Hagiavaldus on kohtule esitatud 04.05.2023.a. Juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud hageja ülalpidamiseks elatist, tuleb neid makseid kohtulahendi täitmisel arvestada. Menetluskulude jaotus
17.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.