(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2023.a, Tallinn Kohtuasja number
2-23-1356
Kohtuasi
X avaldus Y-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.04.2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Vladimir Makarov (e-post:XXX) Puudutatud isik I: Y (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX) Puudutatud isikule I määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Kardo Karon (e-post:XXX) Puudutatud isik II: C (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX) Eestkosteasutus I: Tallinna Linnavalitsus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (registrikood 75016013, aadress Pallasti tn 54, Tallinn 11413, e-post:XXX) Eestkosteasutus II: Tallinna Linnavalitsus Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu (registrikood 75017745, aadress Kari tn 13, Tallinn 10311, e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.04.2023. a määrus tühistada osas, milles maakohus jättis X avalduse Y-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks rahuldamata ega määranud lapse Y ja isa X vahelist suhtluskorda kindlaks (resolutsiooni punktid 1 ja 2) ning saata X avaldus suhtluskorra uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Muus osas jätta Harju Maakohtu 10.04.2023. a määrus muutmata.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja/isa) esitas 25.01.2023. a Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks tema ja Y (puudutatud isik I/laps) suhtluskord ning jätta menetluskulud C (puudutatud isik II/ema) kanda.
2.Avalduse kohaselt on Y vanemad X ja C. Laps elab emaga alates 2015. aastast. Isa kohtus viimati lapsega jaanuaris 2022. a. Ema takistab isa suhtlust lapsega. Vanemad läbisid kohtumenetluse eel lepitusmenetluse, mis lõppes edutult. X palus määrata kindlaks tema ja lapse vaheline suhtluskord järgmiselt:
2.1.laps elab kordamööda üks nädal ema juures ja üks nädal isa juures; lapse ümberasumine toimub pühapäeval kell 17.00; lapse vanem, kelle juures lapse elab, tagab lapse parimate huvide kaitse ja üldise heaolu; lapsega koosolev vanem ei tee takistusi lapsel suhtlemiseks telefoni teel (või muude kommunikatsioonivahendite abil) eemaloleva vanemaga. Helistamisel arvestavad vanemad lapse uneaega; vanemad ei halvusta teineteist lapse ees ega kahjusta lapse ja teise vanema suhteid mingil muul viisil. Vanemad tagavad, et kolmandad isikud ei kahjustaks vanemate ja lapse vahelisi suhteid; lapse tervislike probleemide tekkimisel vastutab ravi eest see vanem, kellega laps viibib. „Vastutuse“ all mõistetakse vanema poolt endast kõik võimaliku tegemist lapse tervisliku seisundi stabiliseerimiseks ja paranemiseks (sh ka ravimismeetodi valimine, arstile viimine, vajalike ravimite ostmine jne); vanemate omavahelised läbirääkimised toimuvad e-posti või sõnumi teel; perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on; vanemad peavad täpselt kinni pidama suhtluskorras kokkulepitud aegadest.
2.2.alternatiivselt järgmiselt: ema kohtub pojaga igal nädalal tavalistel päevadel (teisipäeval või neljapäeval) kella 17.00-19.00 ja kordamööda nädalavahetustel (laupäeval kellast 10.00 kuni pühapäevani kella 18.00) võtab lapse alalise elukohast ja tagastab lapse tema alalise elukoha aadressile); lapsevanem teavitab teist vanemat viivitamatult lapse tervisega seonduvatest asjaoludest, sh lapsele manustatud rohtudest; kõikidel lapse üleandmistel käituvad lapsevanemad ning nendega kaasas viibivad isikud üksteise suhtes lugupidavalt ja viisakalt, st ei karju, ei halvusta, ei tõsta häält jne; vanemad austavad lapse kiindumust teise vanemasse ega halvusta lapse juuresolekul teist vanemat, samuti hoiduvad vanemad teise vanema suhtes vastumeelsuse kujundamisest. Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel e-posti või sõnumivahetuse teel ega kasuta infokanalina last. Erakorralistes olukordades vanemad helistavad teineteisele ja vastavad kõnele; lapse tervislike probleemide tekkimisel vastutab ravi eest see vanem, kellega laps viibib. „Vastutuse“ all mõistetakse vanema poolt endast kõik võimaliku tegemist lapse tervisliku seisundi stabiliseerimiseks ja paranemiseks (sh ka ravimismeetodi valimine, arstile viimine, vajalike ravimite ostmine jne); perekondlikud tähtpäevad (sünnipäevad, isadepäev, emadepäev) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on; vanemad peavad täpselt kinni pidama suhtluskorras kokkulepitud aegadest. Puudutatud isikute seisukohad ja menetluse edasine käik
2-23-1356
3.Eestkosteasutus I (Tallinna Linnavalitsus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Lapse viibimine isaga koos X avalduses sätestatud kujul ei ole kooskõlas lapse heaolu ja huvidega. lapse isa poolt väljapakutud suhtluskord(i) ei ole vajalik kindlaks määrata kuna laps on juba 14 ning ei ole mõistlik sundida last elama osa ajast isa juures, kui ta seal tegelikult elada ei taha. Isaga kokkusaamise ja ühistes tegevustes osalemise vastu pole Y-l midagi, kui need ei sega koolitööd ja sporditegevust. Nimelt avaldas Y, et saab isaga normaalselt läbi ja suhtleb isaga sõnumite teel, ema pole kunagi teinud takistusi isaga kokkusaamiseks. Y on hea õpilane ning tubli sportlane. Trennid on tal neli korda nädalas, lisaks võistlused, õppimisele ja sõpradele kulub ka aega ning tõdeb, et pole tõesti isale ise helistanud ja kokku saanud ning isa omaltpoolt pole ka suurt huvi kohtumisteks üles näidanud. Y on kurb, et on oma olemasoluga põhjustanud vanemate vahelised erimeelsused. Poisil pole midagi isaga kohtumise vastu, samas ei näe laps mingit vajadust suhtluskorra kindlaks määramiseks, sest ta pole nõus käima vanemate vahel edasi tagasi. Kogutud materjalidest nähtuvalt ei ole tegemist armastava vanema murega, kellel ei lubata kohtuda lapsega vaid vanemate omavaheliste lahkarvamustega elatisraha maksmise küsimustes.
4.Lapsele määratud esindaja leidis, et lapse isa soovitud suhtluskord ei ole lapse huvidest ja ei vasta ka lapse enda soovidele. Lapse huvides kõige rohkem oleks, kui kohus arvestaks lapse vanuse, lapse soovidega ja asjaoluga, et isa ja laps saavad suhelda ning jätaks kindla suhtluskorra kindlaks määramata. Alternatiivselt on mõeldav ka lahendus, kus suhtluskord küll määratakse, kuid selliselt, et laps saab ise vähemalt ööbimise küsimust ise otsustada. Laps rääkis, et saab üldiselt normaalselt läbi mõlema vanemaga, kuid lähedasemad suhted on emaga. Laps näeb isa üsna ebaregulaarselt ja viimati nägi jaanuaris, kui isa tuli vaatama lapse jalgpalliturniiri, mille järgselt laps isaga ka mõned tunnid koos oli. Üldiselt tõi laps välja, et viimastel aastatel ööbib laps isa juures väga harva kvartalis 1-2 korda. Ülejäänud agal suhtlevad aeg ajalt telefonis ja internetis ning ka kohtuvad, kuid väga regulaarset suhtlust pole ja päris iga nädal alati ei pruugi isaga suhelda või kohtuda. Laps isa suhtluskorda kummagi alternatiivi osas ei toeta. Laps ütleb, et ema juures parem, kus tal on oma tuba ja paremad elutingimused. Üleüldse saab ta emaga paremini läbi ja tunneb, et isa juures üldiselt üldse ööbida ei taha. Laps ise eelistaks, kui puuduks kindel suhtluskord ja laps saaks ise otsustada, et millal ja kui palju isaga suhtleb. Kui ka määrata kindel suhtluskord, siis ta on nõus näiteks isaga suhtlema või kohtuma iga teine nädalavahetus vms, kuid sooviks, et need oleksid ilma ööbimiseta kohtumised ja lapsel oleks õigus ise otsustada, et kas ja millal laps ööbib isa juures. Esindajale jättis laps üldiselt rahuliku ja arutleva mulje. Laps on juba piisavalt vana, et mõista kogu olukorda ja iseseisvalt kaasa rääkida. Oli usutavalt tajutav, et lapse tegelik soov on see, mida laps väljendab. Oli aru saada, et laps tunneb end mugavalt ema juures elades ning lapsel pole küll isaga suhtlemise vastu midagi, kuid laps sooviks selles osas vabadust ja paindlikust. Kindlasti ei soovi laps elada pool aega või veelgi rohkem isa juures ja laps sooviks võimalusel ise otsustada, et kas ja millal isaga kohtub, eriti mis puudub ööbimist. Usutav on ka see, et ema ei takistada isa ja lapse suhtlust ning vaated on iseseisvalt kujunenud.
5.Eestkosteasutus II (Tallinna Linnavalitsus Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) oli seisukohal, et X poolt väljapakutud suhtluskordade rakendamine ei ole lapse huvides. See on ebaproportsionaalselt suur muutus lapse senist elukorraldust arvesse võttes. Laps hindas oma läbisaamist isaga heaks. Peamiselt suheldakse sõnumite teel. Y on andnud isale teada, millal toimuvad jalgpalli turniirid, et isal oleks võimalus minna teda vaatama. Lapse sõnul ei ole isa seda võimalust üldjuhul kasutanud. Siiski, selle aasta jaanuaris käis isa jalgpalli võistlust vaatamas. Lapse sõnul käib ta neli kuni viis korda nädalas jalgpalli trennis, mis enamasti algavad õhtuti kell 19:00 ja üks kord nädalas kell 21:00. Enne trenni käib ta XXX lastekeskuses õppimas. Laps kinnitas, et koolis tal probleeme pole, hinded on head. Y sõnul soovib ta isaga suhelda, aga tema juures ööbida laps ei soovi. Seda eelkõige seetõttu, et isa juures ei ole tal oma
2-23-1356 tuba, mistõttu peab ta magama isaga koos diivanvoodil. Samuti kinnitas Y, et tunneb ennast ema elukohas koos venna ja õdedega paremini. Y sõnul ei ole vajalik suhtluskorra kindlaks määramine, sest ta nagunii ei hakka vanemate vahel edasi tagasi käima, see oleks tema jaoks kurnav. Suhtluskorra kokkuleppimisel tuleb eelkõige arvestada lapse vanusest tulenevate arengupsühholoogiliste aspektidega. Lapse heaolu spetsialistid on isale teinud ettepaneku pöörduda pereterapeudi poole, kes saaks anda soovitusi ning nõustada, kuidas parandada suhteid poja ja isa vahel.
6.Harju Maakohus kuulas vanemad ära 04.04.2023. a. Isa jäi esitatud avalduse juurde ning selgitas, et kohtus pojaga viimati nädala eest, kui tõi lapse trennist koju. Laps saadab isale smsi, kui soovib, et isale trenni järele läheks. Isa soovib aga suurema mahulist suhtlust: poeg võiks ööbida isa juures samal määral kui ema juures. Isa sõnul on praegune kord ebaõiglane: tema vajab abi kodutöödes ning laps peaks tegema seda, mida isa ütleb. Isa arvates segab väljamõistetud elatis tema suhtlust lapsega. Ema avalduse rahuldamist ei toetanud. Laps kohtub isaga harva, isal ei ole selleks aega. Ema takistusi lapsele isaga suhtlemiseks ei tee.
7.Harju Maakohus kuulas lapse ära 04.04.2023. a. Puudutatud isik I selgitas, et elab ema, kahe õe ja vennaga ning õpib YYY 8. klassis. Laps tegeleb jalgpalliga juba kaheksa aastat. Puudutatud isik I selgitas, et ei taha isaga elada, isal on ühetoaline korter. Ta on isa juures diivanil maganud, kuid isa juures privaatsust ei ole. Kui isal oleksid paremad elamistingimused, näiteks kahetoaline korter, siis ta võiks kaaluda vahel isa juurde ööseks jäämist. Viimasel ajal kohtumised toimunud nii, et isa on teda toonud trennist koju. Laps saadab isale sms-i, kui isale sobib, siis isa tuleb lapsele järele ja toob ta koju. Viimase kohtumise kohta ütles laps, et isa teda päris koduni ei toonud, sest oli hilja ja isa tahtis ise koju minna ja seal tööd teha. Isa käib harvem treeningul järel, kui poeg kutsub. Telefonisuhtlust ei ole lapse ja isa vahel. Ainus suhtlus toimub sms-i teel, kus lepitakse kokku järgmise suhtlemise aeg. Puudutatud isik I leidis, et kohtumised võiksid tema ja isa omavahel kokku leppida, need ei peaks olema nädalast nädalasse sama graafikuga. Kohtumised võiksid olla selliselt, et isa tuleks talle trennidesse järele, vaataks treeninguid ja võistlusi. Kokkusaamiste kord võiks olla nii, et laps saadab isale sms-i ja isa vastab sellele. Puudutatud isik I tõi esile seda, et kohtumisi algatab tema, mitte isa. Laps märkis, et neil ei ole ühiseid teemasid, mida isaga arutada. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 10.04.2023. a määrusega X avalduse Y-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks rahuldamata; ei määranud lapse Y ja isa X vahelist suhtluskorda kindlaks ning jättis riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et X avaldus Y-ga suhtluskorra kindlaksmääramiseks ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus leidis, et suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (PKS § 123 lg 1). PKS § 143 lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes lapsega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
10.Ärakuulamistest ja esitatud seisukohtadest on selgunud, et Y vanemad on X ja C. Laps elab emaga alates 2017. aastast. Kohtumenetluse eel osalesid vanemad riiklikul perelepitusteenusel, mis lõppes edutult (tl 6). Lapse ja isa vaheline suhtlus on harv. Vanemate ärakuulamisel selgus, et isa ajend suhtluskorra avalduse esitamiseks on temalt lapse kasuks välja mõistetud elatis (tsiviilasjas nr 2-20-113215) ning sel põhjusel soovib isa lapse elus vähemalt võrdses ajamahus emaga osaleda (nõude esimene alternatiiv). Teise alternatiivina taotleb isa ema ja lapse
2-23-1356 suhtluskorra määramist nii, et laps suurema osa ajast elaks isaga. Laps on 14,5 aastane ning lapse suhtlus isaga on harv. Puudutatud isik I tõi ärakuulamisel esile, et suhtlemist isaga algatab tema, kui saadab isale sms-i, teistes kanalites isa ja lapse vahel suhtlust ei toimu. Saadetavas sõnumis kutsub laps isa jalgpalli treeningutelt koju viima. Vahel isa tuleb lapsele järele, vahel mitte. Laps sooviks, et isa sagedamini tuleks tema treeninguid ja võistlusi vaatama. Laps ei soovi isa juures ööbida, kuna isa korter on ühetoaline ning seal on vähe privaatsust. Puudutatud isik I ei toeta iganädalase ja kellaaegadega paika pandud suhtluskorra määramist, vaid soovib alustuseks, et isa elaks talle kaasa jalgpallitreeningutel ja -võistlustel.
11.Arvestades asjaolu, et isa ja laps on aastaid eraldi elanud ja isa ei ole lapse elus osalenud ning asjaolu, et nüüdseks on laps neljateistkümneaastane oma huvide ja sõpruskonnaga noormees, kelle sõnul ei ole tal isaga millestki rääkida, oleks lapse huvide vastane konkreetse suhtluskorra kindlaksmääramine, seda eriti veel mahus, mida isa avalduse alternatiivides taotleb. Näib, et isa on esitanud avalduse just sel ajendil, mida ta ärakuulamisel esile tõi: vastukaaluks elatise nõudele. Ema, laps ega ükski lapse huve kaitsev isik ei toeta suhtluskorra kindlaksmääramist. Kohus jättis X avalduse rahuldamata ega määranud kindlaks lapse Y ja isa X vahelist suhtluskorda.
12.TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jättis kohus alaealiste esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebus
13.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis tema avalduse rahuldamata ning suhtluskorra lapsega kindlaks määramata ja tema selle asemel uus määrus, millega määrata kindlaks isa ja lapse suhtluskord maakohtule esitatud avalduses toodud esimese ettepaneku kohaselt, muus osas jätta määrus muutmata; alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning jätta määrus muus osas muutmata; menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
14.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab määruskaebuse esitaja maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2. Avaldaja hinnangul ei ole vaidlustatud määrus piisavalt põhjendatud ning faktiliste väidete ja tõendite hindamisel on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on jätnud kohtulahendi langetamisel arvestamata mitmeid olulisi ja tuvastatud asjaolusid, andes sellega mõista, et lapsel on ainult õigused, kuid puuduvad kohustused.
15.Avaldaja hinnangul on vaieldamatu vanema õigus suhelda oma lapsega ja lapse õigus suhelda oma vanemaga, üks kesksemaid õigusi vanema ja lapse suhtes. Omavaheline suhtlemine ja koos olemine on vajalikud selleks, et lapse ja vanema vahel tekiksid ning säiliksid isiklikud ja emotsionaalsed suhted. Ilma suhtlemiseta vanema ja lapse suhe faktiliselt kaob. Lapsel ei teki ega säili lähedussuhet ja isiklikke suhteid vanemaga, kellega ta ei saa koos aega veeta ja ühiseid tegevusi ette võtta. Vanemate lahuselu korral peaksid vanemad lahuselava vanema ja lapse suhtlemise tingimustes omavahel kokku leppima. Seejuures peavad vanemad lähtuma eelkõige lapse heaolust ja huvidest. Lapse jaoks on parim, kui vanemad suudavad lapse ja lahuselava vanema suhtlemise tingimustes üksmeelele jõuda ning teevad lapsesse puutuvates küsimustes omavahel koostööd. Kahjuks ei lase vanemate praegune liigne emotsionaalsus lapse ja isa vahelise suhtlemise vajalikkuses kokkuleppele jõuda, sest ema emotsionaalne vastuseis isale mõjutab oluliselt lapse suhtumist ja usaldust isa vastu.
2-23-1356
16.Avaldaja ei nõustu kohtu järelduste ja seisukohtadega isa suhtes. Avaldaja eesmärk on veeta rohkem aega oma lapsega, sest laps kasvas poisist noormeheks. Meheteele asuv noormees vajab enda kõrvale pilti tugevast, julgest ja kogenud mehest, kes suudab ja tahab kõike seda kogemust oma pojale edasi anda. Avaldaja on ja tahab olla oma lapse jaoks selline mees. Isa elas alates lapse sünnist kuni vanemate lahkuminekuni koos lapsega. Lapse isal on elementaarsed suhtlemisoskused oma lapsega. Avaldaja oli lapsega kontaktis ja tegeles temaga.
17.Kohtu lähenemine ei ole lapse huvides ja on last kahjustav. Vaieldamatu on, et igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt. LasteKS § 5 punktid 3 ja 4 sätestavad, et kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb esikohale seada lapse huvid, igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ja õigus väljendada oma vaateid. Sama seaduse § 21 lõike 3 järgi juhul, kui lapse huvid erinevad tema arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega, tuleb talle selgitada tema arvamusega arvestamata jätmise põhjusi. Loomulikult, et ei tohi sundida last suhtlema vanemaga, keda ta kardab või kellega suhtlemine ei ole muul põhjusel lapse huvides. Käesoleval juhul laps ei karda oma isa. Vastupidi, laps soovib, et isa elaks talle kaasa jalgpallitreeningutel ja -võistlustel.
18.Kohus asus seisukohale, et laps on piisavalt suur, kuid ei selgitanud oma lahendis, kuidas kohus sellekohase järelduseni jõudis. Ärakuulamisel möönis laps, et tema ei soovi isa juures ööbida, kuna isa korter on ühetoaline ning seal on vähe privaatsust ega ei toeta iganädalase ja kellaaegadega paika pandud suhtluskorra määramist. Sel juhul ei ole lapse huvidega kooskõlas, et lapse arvamus selles osas on vastuvõetav ja aktsepteeritav, sest lapsel ei ole ainult õigused, lapsel on ka kohustused (abistada oma vanemat). Nt vanema õigus abile tähendab, et lapsel on kohustus abistada vanemaid perekonna ühistes tegevustes ja igapäevatöödes. Oluline on, et laps teaks oma õiguste kõrval ka oma kohustusi. Ilma selleta, et laps kohtub ja suhtleb oma isaga, ei saa last kasvatada võrdväärse pereliikmena, kes austab ja aitab oma vanemaid (antud juhul oma isa). Menetlusosaliste seisukohad
19.Puudutatud isikule I määratud esindaja leidis, et maakohtu lahend on lapse huvidega kooskõlas ja määruskaebuse tuleb jätta rahuldamata. Eestkosteasutus I leidis, et lapse viibimine isaga määruskaebuses sätestatud kujul ei ole kooskõlas lapse heaolu ja huvidega ning avaldus tuleks jätta rahuldamata. Eestkosteasutus II pidas määruskaebust põhjendamatuks, kuna selles ei ole välja toodud ühtki asjaolu, mis annaks aluse kaaluda, et maakohtu lahend ei ole kooskõlas lapse parima huviga. Puudutatud isik II määruskaebusele ei vastanud. Menetluse edasine käik
20.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada selles esitatud alternatiivse nõude osas. Vaidlustatud kohtumäärus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata
2-23-1356 suhtluskorra avalduse uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna rikkumisi ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada ning ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
22.Arvestades määruskaebuse ulatust, kontrollib ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse seaduslikkust ainult osas, milles see on vaidlustatud ehk määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas. Muus osas on vaidlustatud maakohtu määrus TsMS § 466 lg-st 3 tulenevalt edasikaebamata jõustunud.
23.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette nii menetlusõiguse normide rikkumist kui materiaalõiguse väära kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub sellega.
24.Lapse ja vanema suhtlusõigust reguleerib PKS § 143 lg 1, mis sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
25.Praegusel juhul on suhtluskorra kindlaks määramise nõudega kohtusse pöördunud lapse isa, kes elab lapsest lahus ja tugineb väitele, et ema takistab suhtlust lapsega. Tsiviilasja materjalidest ega vaidlustatud määrusest ei nähtu, et eestkosteasutused, lapsele määratud esindaja, ema või kohus oleks lapse õigust oma isaga suhelda eitanud st pidanud seda lapsele kahjulikuks või teda mingil viisil ohustavaks. Kui kohus jaatab vanema õigust lapsega suhelda ja vanemad ei suuda lapsega suhtlemise korras kokku leppida, ei saa kohus jätta suhtlemiskorda kindlaks määramata (vt RKTKm, 11.01.2017. a, 3-2-1-138-16, p 17). Seega seisneb maakohtu eksimus materiaalõiguse kohaldamisel selles, et praegusel juhul ei võinud kohus teha vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 2 märgitud otsustust mitte määrata kindlaks lapse ja isa suhtluskorda.
26.Järgmine maakohtu eksimus seisneb selles, et kohus ei ole kaalunud asjas esitatud suhtluskorra kõiki võimalikke alternatiive. Nii nähtub asja materjalidest, et ka laps ise on esitanud ettepaneku isaga suhtlemise korra võimalike tingimuste kohta, avaldades määratud esindajale, et kui kindel suhtluskorda ka määrata, siis on ta nõus isaga kohtuma iga teine nädalavahetus, kuid ööbimiseta (tlk 37), kohtule aga seda, et võiks ööbimist kaaluda juhul, kui isal oleksid paremad elamistingimused ning kohtumised võiksid olla selliselt, et isa tuleb trenni järele talle lapse poolt eelnevalt isale saadetud sms-i alusel, vaatab treeninguid ja võistlusi (tlk 57). Selle asjaolu on tähelepanuta jätnud ka eestkosteasutused.
27.Suhtluskorra vaidluses peab kohus kaaluma kõiki võimalikke suhtluskorra alternatiive ning põhjendama, miks mh ei nõustuta nt eestkosteasutuste ja laste esindaja seisukohtadega ja miks on suhtluskorra kohta oma arvamust avaldanud laste seisukoht nende huvide vastane, mitte võrrelda üksnes vanemate soovitud suhtluskordi. Suhtluskorra kindlaksmääramisel tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta tema arvamus arvesse ühe asjaoluna lapse huvide väljaselgitamisel. (vt RKTKm, 15.02.2023. a, 2-21-5895, p-d 14 ja 16).
28.Maakohus on põhjendamiskohustust rikkudes jätnud ka avaldamata, miks ei tule praegusel juhul arvestada suhtluskorra määramisel lapse enda arvamuse, soovi ja huviga isaga suhelda talle ettenähtava elukorralduse järgi. LasteKS § 5 p 3 kohaselt tuleb kõigis last puudutavates ettevõtmistes esikohale seada lapse huvid. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama
2-23-1356 seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt RKTKm 09.11.2011. a, 3-2-183-11, p 21).
29.Väär on maakohtu tuginemine suhtluskorra määramata jätmisel asjaoludele, et isa ja laps on aastaid eraldi elanud, isa ei ole lapse elus osalenud ja lapse sõnul ei ole tal isaga millestki rääkida. Ringkonnakohus osundab, et kohtupraktika kohaselt ongi suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine eelkõige siis, kui vanemal ei ole lapse suhtes hooldusõigust, aga ka siis, kui vanematel on küll ühine hooldusõigus, kuid üks vanem ei ela lapsega koos. (vt RKTKm 09.11.2011. a, 3-2-1-83-11, p 21). Samal põhjusel tuleb lubamatuks pidada ka lapse vanusele tuginedes suhtluskorra määramata jätmist. Kuigi lapsel on PKS § 143 lg 1 kohaselt õigus, mitte kohustus, vanemaga suhelda, ei tähenda eelnev, et suhtluse korraldamise ja vastutuse selle eest võib jätta lapsele.
30.Kuivõrd maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, rikkunud nii määruse põhjendamiskohustust kui ka hagita menetluses sätestatud uurimisprintsiipi ning asjas esineb vajadus oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ja esmakordseks tuvastamiseks, tuleb maakohtu määrus selle vaidlustatud osas tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu eksimusi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul läbi viia seaduse nõuetele vastav eelmenetlus ning välja selgitada kõik avaldaja nõude lahendamiseks vajalikud asjaolud, sh kaaluda asjas esitatud suhtluskorra võimalikke alternatiive selgitades välja lapse huvid. Ringkonnakohus osundab, et kohtupraktika kohaselt saab kohus lapse kohanemisvajadust arvestades määrata astmelise suhtluskorra ning kohtul tuleb lapsega suhtlemist reguleerides mh arvestada ka vanema kohustust lapsega suhelda. (vt RKTKm 05.11.2014. a, 3-2-1-113-14, p 27 ja 28).
31.Kuna maakohtu määrus tühistatakse eelpool kirjeldatud eksimuste tõttu ja asi saadetakse tagasi maakohtule uueks läbi vaatamiseks, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks vastata muudele määruskaebuse väidetele. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
32.Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu määruse tühistab ja asja maakohtule uueks arutamiseks tagasi saadab, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
33.Tulenevalt TsMS § 696 lg 3 ja § 617 lg 2 koosmõjust ei ole käesolev määrus edasikaevatav, kuna ringkonnakohus ei tee menetlust lõpetavat lahendit (vt ka RKTKm, 28.05.2014. a, 3-2-146-14, p 11).