Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest. Eelnevalt saadud summa korrutatud laste vanusevahe tõttu perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 7 alusel 0,85ga). Elatissummat muuta PKS § 101 lg-te 3–5 ja 7 alusel baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust. Alates xx.xx.xxxx ei kohaldu L. J. K.B.elatise suuruse arvutamisele PKS 101 lg 7.

K.-B.

pangakontole (konto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s LHV Pank, selgitusega „elatis L. K.-B.le ja L. J. K.-B.le“).

HAGEJATE NÕUE NING VASTUVÄITED KOSTJALE

lastele. Kostja ei osale mistahes viisil laste ülalpidamises ega ela koos lastega. Hagejad on korduvalt kohtuväliselt palunud tasuda elatist, kuid kostja ei ole seda teinud. Hagejad nõuavad kostjalt edasiulatuva elatise väljamõistmist ehk elatist alates hagiavalduse esitamist kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad kohtul kooskõlas PKS § 101 lõikega 1 välja mõista alaealise lapse kasuks edasiulatuvalt igakuine elatis miinimumsummas ning kohustada kostjat täitma ülalpidamiskohustust kuni laste täisealiseks saamiseni.

Hageja palus välja mõista kostjalt elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, arvestades seejuurdes elatise arvutamisel lapsetoetust (PKS § 101 lg 5) ning laste vanusevahet, vähendades

teisele lapsele väljamõistetava elatise suurust 15 % (PKS § 101 lg 7). Hagejad taotlesid kanda elatis hagejate esindaja kontole iga kuu 10. kuupäevaks.

et hagejad vaidlevad täies ulatuses kostja väidetele vastu. Hagejad nõuavad elatist üksnes seadusega sätestatud miinimummääras. Kuna kostja väidab, et tal ei ole võimalik kohtusse tulla, siis on hagejad nõus kirjaliku menetlusega.

KOSTJA VASTUVÄITED

kohtuistungile Eestisse tulle. Samuti ei nõustu ta hagejate nõudega, kuna neil oli hagejate esindajaga omavahel kokkulepe, et hagejate esindaja ei küsi kostjalt raha ja kostja ei palu, et lapsed tema juurde elama tuleksid.

menetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest.

(hetkel x-aastane) on P. K.-B.ja kostja M. M. K.-B.alaealised lapsed ning laste vanusevahe on vähem, kui x aastat (dtl 9). Hagejate vanemate kooselu on lõppenud ja pärast vanemate kooselu lõppemist on hagejate peamiseks elukohaks ema elukoht. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust, et kostja ei ole lastele ülalpidamist andnud.

lapsele ülalpidamist. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt RKTKo 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 13). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses.

ülalpidamist ning olukorras, kus laste peamine elukoht on ema juures, saab kostja eraldi elava vanemana täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel. Seega on hagejad õigustatud kostjalt elatist nõudma.

alusel kostja ei pea maksma lastele elatist. Kohus on seisukohal, et vanemate vahel sõlmitud ülalpidamiskohustust välistav kokkulepe ei ole kostja poolt tõendatud. Teiseks selgitab kohus, et isegi kui selline kokkulepe oleks olemas, tõusetuks küsimus PKS § 109 kohaldamisest. Nimetatud paragrahvis sätestatakse, et kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Kuigi vanemad võivad ülalpidamiskohustuse täitmist reguleerida omavahelise suhtes PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes, on sellise kokkuleppe poolteks vanemad, kui lapse ülalpidamiskohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes, mitte aga lapsed. Käesolevalt nõuavad kostjalt hagejatena elatist kaks alaealist last. Elatiskokkuleppe olemasolu ei välista ega piira hagejatel kostja vastu elatisenõude esitamist (vt ka RKTKo 1.11.2017, 2-17-2426, p 17).

kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohtule esitatud hagist nähtub, et hagejate vanusevahe on vähem kui x aastat, mistõttu on hagejad palunud arvestada elatise määramisel PKS § 101 lg-t 7. Samuti on hagejad palunud PKS § 101 lg 5 kohaselt arvestada elatise väljamõistmisel kummalegi hagejale makstava lapsetoetusega. Kostja ei ole elatise suuruse osas vastuväiteid esitanud.

väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, milleks on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus on selgitanud hagejatele materiaalõiguse muutumist alates 2022 ja nõude täpsustamise vajadust (dtl 71-72).

sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo22.03.2017, 3-2-1-17416, p 13).

põhjendatud, arvestades PKS § 101 lg-t 5 ja PKS § 101 lg-t 7, mille alusel tuleb elatise suuruse määramisel arvestada hagejatele makstavaid lapsetoetusi ning hageja II osas elatist vähendada 15 %, kuna laste vanusevahe ei ole suurem kui x aastat. Kohus tugineb väljamõistetava jooksva ja sissenõutavaks muutunud elatise arvutustes Justiitsministeeriumi väljatöötatud ja veebis kättesaadavale elatiskalkulaatorile.

mõista elatis muutuva suurusena, st hetkel igakuine elatis 260,33 eurot kuus (valem: elatise baassumma 249,78 eurot, millele on liidetud 50,55 eurot, s.o 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millisest summast on maha arvestatud 40 eurot, s.o 50 % lapsetoetusest). Elatissummat tuleb muuta PKS § 101 lg-te 3–5 alusel baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutustest lähtuvalt iga aasta 1. aprillil ning lapsetoetuse muutustest lähtuvalt alates muutumisele järgnevast kuust.

summana perioodi 19.07.2022–31.01.2023 eest 1579,48 eurot (7 x 225,64), perioodi 1.02.2023– 31.03.2023 eest 431,28 eurot (2 x 215,64) ja perioodi eest 01.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 1301,65 eurot (5 x 260,33). Kokku tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista ühekordse elatisena 3312,41 eurot.

summana perioodi 19.07.2022–31.01.2023 eest 1342,53 eurot (7 x 191,79), perioodi 1.02.2023– 31.03.2023 eest 366,58 eurot (2 x 183,29) ja perioodi eest 01.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 1106,40 eurot (5 x 221,28). Kokku tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista ühekordse elatisena 2815,51 eurot.

tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel ühekordsest hüvitisest need summad maha arvestada.

kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.