Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-6096
Kohtuasi
S.F-i avaldus Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu vastu 18.04.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (kehtetuks tunnistamiseks) ja ehitise esialgsele olukorra taastamisele kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.05.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
S.F-i määruskaebus Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja S.F (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu (registrikood 80089899), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teet Lehiste
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu S.F-i määruskaebusele lisatud uued tõendid.
2.Tühistada Harju Maakohtu 25.05.2023 määrus osas, milles maakohus rahuldas S.F-i avalduse ja tunnistas kehtetuks Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu korteriomanike 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused (maakohtu resolutsioon p 1), samuti osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja määras need rahaliselt kindlaks (maakohtu resolutsiooni p-d 3 ja 4). Ülejäänud osas jätta maakohtu resolutsioon muutmata, kuid muuta lahendi põhjendusi.
3.Teha tühistatud osas uus määrus vastavalt tervikresolutsiooni sõnastusele.
4.2.Tunnistada kehtetuks Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused nr 2.2 ja 2.3.
4.3.Jätta rahuldamata S.F-i avaldus esialgse olukorra taastamiseks.
4.4.Rahuldada Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu määruskaebus osaliselt.
4.5.Jätta S.F-i määruskaebus rahuldamata.
4.6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
2-22-6096 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.S.F (avaldaja) esitas 26.04.2022 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu 18.04.2022 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, ning ehitise esialgse olukorra taastamiseks.
2.Üldkoosolek ei olnud volitatud otsuseid vastu võtma. Avaldaja on tuvastanud ainult ühe hääleõigusliku korteriomandi (nr 4) esindaja esindatuse koosolekul, seega puudus piisav osalejate arv ja üldkoosolek oli otsustusvõimetu. Kui üks ühine omanik üldkoosolekul isiklikult ei osale, on tal võimalik teist korteriomanikku või muud isikut volitada enda eest hääletama (korteriühistu põhikirja punkt 4.4.1). Ainult üks ühisomanik hääletada ei saa. Koosoleku hääletamisprotokolli on kandmata otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed ja rikutud on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 lõike 4 punkti 3. Samuti rikuti KrtS § 22 lõiget 5, sest esindajate volikirju või nende ärakirju ei ole üldkoosoleku protokollile lisatud.
3.Koosolekul otsustati ka küsimuse üle (korteri nr 2 võlgnevus), mida kokkukutsumise teates ei olnud märgitud.
4.Uue tänavakivi paigaldamise otsustamine ei ole häälteenamusega otsustatav küsimus. Tegemist ei ole kaasomandi eseme tavapärase korrashoiu ja remondiga.
5.Koosoleku otsus jagada tänavakivi paigaldamise tööde kulud korterite vahel võrdselt on vastuolus korteriühistu põhikirja punktiga 3.3.
6.Üldkoosolekul otsustati teha muudatus 2022. a majanduskavas ning kajastada remondifondi tulude ja kulude all uute tänavakivide paigaldamisega seotud tööd 12 241,80 eurot. Ka seda küsimust ei olnud koosoleku kokkukutsumise teates märgitud. Majanduskava ei saadetud eelnevalt ka tutvumiseks. Puudutatud isiku seisukoht
7.Puudutatud isik ei nõustu, et üldkoosolekul puudus kvoorum. Üldkoosolekul osalesid füüsiliselt korteriomanikud JK, V.F, PL ja MK, kellele on väljastatud üldkoosolekul teiste korteriomanike esindamiseks volikirjad. Üldkoosolekul osalesid nelja korteriomandi ühised esindajad (nr 1, 2, 3, 5) ning ühe korteriomandi ainuomanik (nr 4). Kokku oli üldkoosolekul põhikirja punkti 4.4.3 kohaselt seega esindatud viie korteriomandi hääled. Kuna esindatud oli üle poole häältest (kuuest neli), oli üldkoosolek otsustusvõimeline ja otsused tuleb lugeda viie poolthäälega vastuvõetuks.
2-22-6096
8.Puudutatud isik ei nõustu, et rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna majanduskava ei saadetud eelnevalt korteriomanike e-posti aadressidele. Vaidlust ei ole, et avaldaja teadis, et üldkoosolekul tuleb otsustamisele tänavakivide paigaldamiseks tööde tellimine. Samuti oli ta teadlik tööde maksumusest, kuna teatele olid lisatud hinnapakkumised. Kuna kehtiv majanduskava ei sisaldanud sellist tööd ega sellega seotud kulu, mille tegemise otsustamine oli päevakorras kajastatud, pidi avaldaja aru saama, et kui otsustatakse töö teha, tuleb lahendada ka küsimus kulude kandmisest. Konkreetse töö otsustamine oli määratud üldkoosolekule otsustamiseks just seetõttu, et lahendada ära kaasneva kulu küsimus. Kui selle tööga seotud kulud oleksid juba ette nähtud kehtivas majanduskavas, ei oleks olnud põhjust panna küsimust üldkoosolekul otsustamisele.
9.Puudutatud isik ei nõustu, et tänavakivide vahetamine ei ole käsitatav kaasomandi tavapärase korrashoiu ega remondina. Üldkoosoleku otsuse kehtivuse seisukohast ei oma tähtsust, kas vahetuse näol on tegemist ehitamisega ehitusseadustiku (EhS) mõttes. Oluline on, kas tänavakivide vahetamise otsustamine on üldkoosoleku pädevuses. Kuna tegemist on tavapärase korrashoiu küsimusega, võisid korteriomanikud vahetamise otsustada häälteenamusega ning sellist otsust tehes ei ületatud üldkoosoleku pädevust. Tänavakivide väljavahetamisega ei kaasne suuremaid ümberkorraldusi, mis vajaksid KrtS § 38 lõike 1 kohast korteriomanike kokkulepet. Avaldaja ei ole põhjendanud, kuidas vanade tänavakivide vahetamine uute vastu tema õigusi rikub. Ükski seadus ei anna avaldajale siinsel juhul õigust nõuda endise olukorra taastamist. Avaldaja väited selle kohta, et nõukogudeaegse tänavakivi hooldamine on lihtsam, ei ole usutav. Kaasajastatud tänavakivi suurendab avaldaja kinnisvara väärtust. Endise olukorra taastamine ei ole isegi võimalik, kuna selliste kivide tootmine on lõppenud ja nende hankimine võimatu.
10.Üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine toimus korteriomanike füüsilise kohalolekuga, hääletades, mistõttu KrtS § 21 lõike 4 punkt 3 ei kohaldu. Arvestades üldkoosoleku protokolli ja häälte jaotumist otsuste vastuvõtmisel, tuleb hääletanud korteriomanike nimede tuvastamisel lähtuda protokolli lisast 1. Korteriomanike nimed, kes hääletasid, on kantud osalejate nimekirja. Samuti nähtub protokollist, et otsused on vastu võetud kõigi üldkoosolekul osalenud viie korteriomandi esindaja poolt ühehäälselt. Seega on tuvastatavad nii hääletanud korteriomandi esindaja nimi kui ka tema antud hääl.
11.Otsuse nr 1 sisu ei riku avaldaja õigusi, sest sellega otsustati, et eelmise korteriomaniku võlgnevust korteriühistule ei arvata kuludesse. Selle tulemusel ei vastuta ükski korteriomanik täiendavalt talle langeva osa ulatuses võlgnevuse katmise eest. Üldkoosolekul otsustati korteriühistule võlgnetav 299 eurot nõuda selle tasumise eest vastutavalt eelmiselt korteriomanikult. Seega on otsustus igal juhul ka avaldajale kui korteriomanikule kasulik, kuivõrd sellest ei tõusetu korteriomanikule täiendavaid kohustusi. Võlgnevuse küsimus seondub 2021. a majandusaasta aruandega ja selline küsimus oli päevakorras. Maakohtu määrus ja põhjendused
12.Harju Maakohus rahuldas 25.05.2023 määrusega avalduse ja tunnistas korteriühistu korteriomanike 18.04.2022 üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse osas, mis puudutas avaldaja nõuet ehitise esialgse olukorra taastamiseks. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis avaldaja kasuks välja 50 eurot.
13.Maakohus kontrollis avaldaja väiteid üldkoosoleku kvoorumi puudumise kohta ja leidis, et avaldaja väited on põhjendatud. Maakohus tuvastas, et Tallinnas Nõmme tee 63a asuv kinnisasi on jagatud kuueks korteriomandiks. Omanikeks on: korter nr 1 – ühisomanikud JK ja MK; korter nr 2 – V.F 1/2 kaasomandist, EA 1/2 kaasomandist; korter nr 3 – ühisomanikud
2-22-6096 KL ja PL; korter nr 4 – MK; korter nr 5 – ühisomanikud A. N.O ja N.O; korter nr 6 – ühisomanikud N. S.F ja S.F.
14.Kui korteriomanike üldkoosolekul osaleb ühistest omanikest vaid üks ning teine ei olnud andnud esimesele esindusõigust (ja volikirja) üldkoosolekul osalemiseks ning seal hääletamiseks (ning hääle andmist ei kiideta teise ühise omaniku poolt ka heaks), ei saa eelduslikult võtta ühe ühise omaniku osalemist arvesse üldkoosoleku otsusevõime hindamisel ning tema antud häält arvesse hääletustulemuste selgitamisel. Kui esindusõiguse puudumine või selle piirangud tõid kaasa selle, et üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või ei antud otsuse poolt piisaval arvul hääli, on otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav.
15.Puudutatud isik selgitas, et üldkoosolekul osalesid korteriomanikud JK, V.F , PL ja MK. Korteri nr 5 ühisomanik N.O oli andnud volituse PLle. Teiste korteriomanike esindamiseks olid väljastatud volikirjad järgmiselt: MK oli andnud volituse JKle, EA oli andnud volituse ALle, KL oli andnud volituse PLle, A. N.O oli andnud volituse N.O-le . Korteri nr 6 ühisomanikud koosolekul ei osalenud.
16.Üldkoosoleku protokolli sissejuhatuse kohaselt osales koosolekul viis korteriomanikku, millest üks oli esindatud volituse alusel. Maakohus leidis, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lõikest 31 (koostoimes KrtS § 20 lõikega 1) tuleneb nõue, et üldkoosoleku protokolli peavad olema eraldi kantud ka need liikmed, kes osalevad koosolekul esindaja kaudu. Ainult sellisel juhul on kohtul võimalik vaidluse korral kontrollida, kas liige, keda koosolekul väidetavalt esindati, oli selleks andnud kirjaliku volikirja. Vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda osalejate nimekirjast, mis on koostatud ja allkirjastatud.
17.Protokollist nähtub, et üldkoosolekul osales korterite nr 1, 3 ja 5 üks ühisomanikest, üks korteri nr 2 kaasomanikest ning korteri nr 4 ainuomanik. Korteri nr 5 ühisomanik MK on volitanud PLi, kuid asjas ei ole tuvastamist leidnud, et korteri 5 teine ühisomanik A L. K. oleks andnud volituse PLile. Maakohtule esitati A. N.O volikiri N.O-le , mitte PLile. Seega korterite nr 1, 3 ja 5 puhul ei osalenud üldkoosolekul teine ühisomanik ja korteri nr 2 puhul üks kaasomanikest, seega ei saa neid kortereid kvoorumi nõuete täitmisel ja häälte andmisel arvestada – selleks puudus vajalik esindatus KrtS § 15 lõike 1 järgi. Korterist nr 6 ei osalenud üldkoosolekul keegi. Vaid korteri nr 4 puhul oli esindatud selle ainuomanik isiklikult.
18.Eelnev tähendab, et üldkoosolekul osales kuuest korterist üks (korter nr 4 omanik), kuna ülejäänud viie korteri esindamiseks ei olnud isikud osalejatena protokolli märgitud. Kuna üldkoosolekul osalenud isikute nimekirja ei ole võimalik tagantjärgi täiendada, jätab kohus hindamata puudutatud isiku poolt korterite nr 1–3 ja 5 omanike esindamise kohta esitatud volikirjad. Seega ei olnud üldkoosolek otsustusvõimeline. Seetõttu tuleb avaldaja taotlus rahuldada ja 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused kehtetuks tunnistada.
19.Puudutatud isik leiab, et üldkoosolekul mitteosalenud korterite ühis- ja kaasomanikud on 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused heaks kiitnud. Puudutatud isik on esitanud korteriomandite ühis- ja kaasomanike heakskiidud üldkoosolekul osalemise ja selle ühis- ja kaasomaniku nimel vastava otsustuse osas antud hääle kohta. Maakohus leidis, et vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele (TsÜS) §-le 129 saab hääle andmise hiljem heaks kiita, kuid kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul vastavasisulise ettepaneku saamisest, loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Sellisel juhul loetakse tehing lõplikult tühiseks ning hilisem heakskiit ei too enam kaasa tehingu kehtivaks muutumist.
20.Praegusel juhul ei ole tõendatud, et 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsustele oleks heakskiitu avaldatud seaduses sätestatud kahe nädala jooksul. Heakskiidud on esitatud 2023. a märtsis. Hiljem avaldatud heakskiidud ei too kaasa otsuste kehtivaks muutumist.
2-22-6096
21.Avaldaja on soovinud, et maakohus kohustaks puudutatud isikut taastama esialgse olukorra, s.o paigaldama sarnased kõnniteeplaadid. Maakohus märkis, et tänavakivide väljavahetamine on korteriomanike poolt häälteenamuse alusel otsustatav küsimus. Kui üldkoosoleku otsusega ei muudeta ega lõpetata kaasomandis oleva eseme kasutusotstarvet või kasutusviisi ega muudeta asja või selle osa, on tegemist KrtS § 35 lõike 1 tähenduses korteriomanike häälteenamuse alusel tehtava tavapärase valitsemise otsustusega. Tänavakivide väljavahetamisega ei kaasne suuremaid ümberkorraldusi, mis vajaksid KrtS § 38 lõike 1 kohast korteriomanike kokkulepet, vaid piisab nende häälteenamusega otsusest. Maakohus tuvastas, et asjaomane otsus puudub. Vaatamata sellele leidis maakohus, et avaldaja kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik, kuna seda ei oleks võimalik täita. Puudutatud isik on selgitanud, et selliste kivide tootmine on lõppenud ja nende hankimine võimatu. Seega ei oleks endise olukorra taastamine võimalik ja avaldus tuleb selles osas jätta rahuldamata.
22.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõike 1 järgi puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja hüvitise 50 eurot. Puudutatud isiku määruskaebus
23.Puudutatud isik esitas 05.06.2023 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1, 3 ja 4 ning teha uus määrus, millega jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.
24.Puudutatud isik ei nõustu, et üldkoosoleku kvooruminõue oli täitmata. Vajadus teiste ühisvõi kaasomaniku osalejate nimekirja kandmiseks puudus, sest esindusõigust teostati korteriomandi ühise esindaja kaudu. Korterid nr 1, 2, 3 ja 5 olid eelnevalt määranud iga korteriomandi ühise esindaja terveks 2022. aastaks ja sellest korteriühistut teavitanud. Maakohus kohaldas ebaõigesti MTÜS § 21 lõiget 31, kuivõrd esindusõigust ega kvooruminõude täidetust ei välista teise ühis- või kaasomaniku nime osalejate nimekirjast puudumine, kui muude kirjalike dokumentide alusel on võimalik tuvastada, et üldkoosolek oli otsustusvõimeline ning esindajal oli volitus esindamiseks. Osalejate nimekiri ei ole volituse kehtivuse aluseks või sisuks ega loo esindusele õiguslikke tagajärgi.
25.Maakohus leidis ebaõigesti, et ainult osalejate nimekirja alusel on võimalik kontrollida, kas korteriühistu liige, keda üldkoosolekul väidetavalt esindati, oli välja andnud selleks kirjaliku volikirja. Esindusõigust saab kontrollida volikirja alusel, mitte üldkoosolekul osalejate nimekirja alusel. Kui volikiri on olemas ja osalejate nimekirjas on volikirjas nimetatud esindaja märgitud, oli esindajal esindusõigus olemas ja üldkoosoleku kvooruminõue on täidetud. Kuigi maakohtul oli võimalik esindusõiguse olemasolus ja selle teostamises veenduda esitatud volikirjade alusel, jättis maakohus puudutatud isiku esitatud volikirjade sisu hindamata.
26.Korteriomanik võib hääle heaks kiita ka omal algatusel ja üldjuhul ei ole tehingu heakskiitmine ajaliselt piiratud. Seega pidanuks maakohus asja lahendamisel arvestama puudutatud isiku esitatud avaldustega kiita heaks 18.04.2022 üldkoosolekul antud hääled, ja leidma, et sellise heakskiitmisega on ühtlasi kiidetud heaks ka hääletamisel osalemine.
27.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et PLil puudus korteri nr 5 ühisomaniku A. N.O esindamiseks õigus. Puudutatud isiku 24.03.2023 seisukoha lisast 9 nähtub, et A L. K. on kinnitanud PLile volituse andmist korteri nr 5 esindamiseks 18.04.2022 üldkoosolekul.
2-22-6096 Avaldaja määruskaebus
28.Avaldaja esitas 12.06.2023 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 ja jätta menetluskulud puudutatud isiku anda.
29.Avaldaja eesmärk on kõrvaldada õigustühisest otsusest tekkinud negatiivsed tagajärjed. Avaldaja taotleb lammutatud kõnniteeplaatide arhitektuurilise lahenduse taastamist. Üldkoosoleku otsuse tühisuse ja kehtetuse tuvastamise järel on mõistlik õigustühiste tehingute ja toimingute heastamine ja olukorra taastamine õigusrikkumise eelsele olukorrale. Maakohus lähtus ainult puudutatud isiku tõendamata väitest, et kivide tootmine on lõppenud ja nende hankimine on võimatu. Avaldaja leiab, et endise olukorra taastamine on võimalik ligilähedaste materjalidega. Tuleb kasutada paralleelselt olemasolevatele materjalidele sarnaste omadustega materjale, mida kooskõlastatakse projekteerimise etapis ja mis annavad vähemalt samade omadustega ning endisele lahendusele sarnase 90-ndate arhitektuurilise stiili tulemuse ega riku üldist värvikompositsiooni.
30.Likvideeritud kõnnitee plaadid on tänaseni kasutusel maja teisel poolel rõdude, verandade ja trepiastmete kattematerjalina, mis moodustas kuni 09.04.2022 majaesisega stiilselt siduva, tervikliku ja tasakaalustatud arhitektuurilise lahenduse 1990-ndatest aastatest. Nüüd on maja ümbrus ebasobiva punase värvi üleküllusega rikutud ega lisa kinnisasjale väärtust.
31.Puudutatud isik on teinud arhitektuurilise muudatuse ja kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikest muudatusest suurema ümberkorralduse, mis eeldab korteriomanike kokkulepet. Uued ja vanad tänavaplaadid paigaldati tehnoloogiliselt erinevate ja võrreldamatute ehitusmeetoditega, ning tegemist on erinevate ja võrreldamatute ehituslike ja arhitektuuriliste lahendustega. Menetlusosaliste seisukohad
32.Puudutatud isik vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või läbivaatamise korral rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.
33.Avaldaja puudutatud isiku määruskaebusele seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
34.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
35.Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku määruskaebus tuleb TsMS § 657 lõike 1 punkti 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas avaldaja avalduse ja tunnistas korteriühistu korteriomanike 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud kõik otsused kehtetuks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse osaliselt ning tunnistab kehtetuks 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused 2.2 ja 2.3. Tulenevalt maakohtu määruse osalisest tühistamisest ning avalduse rahuldamise ulatusest tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ja tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus määras kindlaks avaldaja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kulude hüvitise. Muus osas jääb maakohtu resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lõike 1 punkti 21 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb muuta maakohtu määruse
2-22-6096 põhjendusi. Avaldaja määruskaebus jääb TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata.
36.Ringkonnakohus võtab vastu avaldaja määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid (fotod uutest tänavakividest) TsMS § 662 lõike 3 ja § 238 lõike 1 alusel. Tõendid on asjakohased.
37.Ringkonnakohus lahendab esmalt puudutatud isiku määruskaebuse (I) ja seejärel avaldaja määruskaebuse (II). Viimasena jaotab ringkonnakohus menetluskulud (III). I
38.Puudutatud isik vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas avaldaja avalduse ja tunnistas kehtetuks korteriühistu korteriomanike 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused, jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult välja menetluskulude hüvitise (resolutsiooni punktid 1, 3 ja 4). Puudutatud isik leiab, et üldkoosoleku kvooruminõue oli täidetud.
39.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et vajaliku kvoorumi puudumise tõttu 18.04.2022 üldkoosolekul olid seal vastu võetud otsused TsÜS § 38 lõike 1 alusel kehtetuks tunnistatavad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused kvooruminõude rikkumise kohta vastuolulised. Ühest küljest on maakohus nentinud, et korteriomandi ühised omanikud saavad volikirjas kindlaks määrata nende ühise esindaja ning et vaidluse korral peab kohus tuvastama, kas asjaomased volikirjad on olemas. Teisalt on maakohus jätnud volikirjade sisu kontrollimata, tehes järeldusi vaid 18.04.2022 üldkoosoleku osalejate nimekirja alusel.
40.Kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad need tuleneda juriidilise isiku põhikirjast (RKTKo 27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 10). KrtS § 20 lõike 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Korteriühistu põhikirja punktist 4.4.2 ei tulene siinsel juhul teisiti.
41.Maakohus tuvastas, et Tallinnas Nõmme tee 63a asuv kinnisasi (maakohtu määruses ekslikult märgitud Nõmme tee 63a-6 – ringkonnakohtu märkus) on jagatud kuueks korteriomandiks, mille omanikeks on: korter nr 1 – ühisomanikud JK ja MK, korter nr 2 – V.F 1/2 kaasomandist, EA 1/2 kaasomandist; korter nr 3 – ühisomanikud KL ja PL, korter nr 4 – MK, korter nr 5 – ühisomanikud A. N.O ja N.O , korter nr 6 – ühisomanikud N. S.F ja S.F (avaldaja). Seega tuli maakohtul kontrollida, kas üldkoosolekul osalenud korteriomanikele kuulus vähemalt neli häält. KrtS § 15 kohaselt, kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. Esindusõigust üldkoosolekul reguleerib KrtS § 22 lõige 5, mille kohaselt võib üldkoosolekul osaleda korteriomanik ise või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. Korteriomandi ühised omanikud saavad KrtS § 15 lõike 3 ja § 22 lõike 5 mõttest tulenevalt määrata volikirjas kindlaks nende ühise esindaja ka etteulatuvalt (RKTKm 21.12.2022, 2-20-11256, p 14 kolmas lõik).
42.Vastavalt 18.04.2022 üldkoosoleku protokolli lisale 1 osalesid üldkoosolekul: JK (korter nr 1), V.F (korter nr 2), PL (korterid nr 3 ja 5) ja MK (korter nr 4). MK andis volikirja JKile (korter nr 1, dtl 148), mis esitati korteriühistule paberkandjal. Volikiri oli antud tähtajaga 31.12.2022. EA andis volikirja ALle (korter nr 2, dtl 151). Volikiri saadeti korteriühistule epostiga 31.01.2022 ja see oli tähtajaga 31.12.2022 (dtl 149). KL andis volikirja PLile (korter
2-22-6096 nr 3, dtl 154). Volikiri saadeti korteriühistule e-postiga 22.03.2022 ja see oli tähtajaga 31.12.2022 (dtl 152). Eelnevast tuleneb, et korteriühistule olid ühiste omanike kokkulepped teada juba enne 18.04.2022 üldkoosolekut. Arvestades, et korteri nr 4 ainuomanik osales üldkoosolekul isiklikult, kuulus eeltoodu põhjal 18.04.2022 üldkoosolekul osalenud korteriomanikele vähemalt neli häält.
43.Üldkoosoleku protokolli lisast 1 nähtub, et PL esindas ka korteri nr 5 omanikku. Ekslik on maakohtu seisukoht, et korterit nr 5 ei saanud võtta arvesse üldkoosoleku otsustusvõime hindamisel, sest puudus korteri nr 5 teise ühisomaniku volitus. Korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemise ja seal antud hääle saab hiljem heaks kiita. Vastavalt TsÜS § 129 lõikele 1 on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, v.a juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Korteriühistu üldkoosolekul otsuse poolt antud esindaja hääle saab seega heaks kiita (vt RKTKo 25.04.2006, 3-2-1-38-06, p 10). Heakskiit peab järgima sama vorminõuet nagu algne volitus (TsÜS § 129 lõige 6). KrtS § 22 lõike 5 esimese lause järgi tuleb esindusõiguse olemasolu tõendada kirjaliku dokumendiga, st sellele tingimusele peab vastama ka heakskiit. A L. K. on esitanud selgesõnalise heakskiidu, millega kiidab heaks nii PLi osalemise kui ka hääletamise asjaomasel üldkoosolekul (dtl 170, aga ka dtl 157). Kiites heaks PLi osalemise, saab ka korteri nr 5 lugeda üldkoosolekul esindatuks.
44.Eeltoodust tulenevalt asus maakohus ekslikult seisukohale, et 18.04.2022 korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsused olid kvooruminõude täitmata jätmise tõttu kehtetud. Maakohtu järeldust arvestades puudus maakohtul vajadus analüüsida teisi avaldaja avalduses toodud põhjendusi, mis võinuks olla aluseks 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsuste kehtetusele. Küll aga tuleb seda teha ringkonnakohtul. Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu 18.04.2022 üldkoosolekul oli kvooruminõue täidetud ja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
45.Avalduse kohaselt toimus 18.04.2022 korteriühistu üldkoosolek, mille päevakorras olid järgmised küsimused: 1) 2021. a majandusaasta aruande kinnitamine, ja 2) uute tänavakivide paigaldamise otsustamine. Avaldaja vaidlustas üldkoosoleku otsuse punktid 1.1, 2.2 ja 2.3.
46.Punktis 1.1 otsustas üldkoosolek, et korteri nr 2 eelmise omaniku võlgnevust 299 eurot kuludesse ei kanta ning et juhatusel tuleb nõuda selle tasumist, mille tulemusena väheneb 2021. a kahjum 355 euroni. Punktis 2.2 otsustati, et uute tänavakivide paigaldamise tööde kulud 12 241,80 eurot jagatakse korterite vahel võrdselt, mis teeb 2040,30 eurot korteri kohta. Samuti otsustati, et viidatud summat on võimalik tasuda ka osade kaupa ning et see tuleb kokku leppida juhatusega. Punktis 2.3 otsustati teha muudatus 2022. a majanduskavas ning kajastada remondifondi tulude ja kulude all uute tänavakivide paigaldamisega seotud tööd 12 241,80 eurot.
47.Ringkonnakohus käsitleb esmalt avaldaja väiteid, mis seonduvad päevakorrapunkti nr 1 (2021. a majandusaasta aruande kinnitamine) all vastuvõetud otsuse punktiga 1.1. Avaldaja leiab, et rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda sellega, et asjaomane teade ei olnud piisavalt selge; seal otsustati korteri nr 2 eelmise omaniku tasumata võlgnevuse üle, mida üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud.
47.1.KrtS § 29 lõike 1 järgi, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Muid korteriomanike otsuse tühisuse aluseid KrtS ette ei näe. Lisaks võib ka korteriomanike üldkoosoleku otsus olla tühine TsÜS § 38 lõike 2 järgi, kui see on vastuolus heade kommetega või rikub võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle
2-22-6096 vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Korteriomanike üldkoosoleku otsus võib olla kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühine ka siis, kui otsustati küsimust, mis ei olnud märgitud varem teatatud päevakorras. Siinjuures tuleb päevakorda ja otsuseid võrrelda lähtudes sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (RKTKo 13.02.2013, 3-21-181-12, p 14).
47.2.Vaidlusaluse üldkoosoleku kutsest nähtub, et päevakorda oli pandud 2021. a majandusaasta aruande kinnitamine. Ringkonnakohus leiab, et kui korteriühistu juhatus lisab korteriomanike üldkoosoleku päevakorda punkti majandusaasta aruande kohta, on sellega piisavalt selgelt avaldatud, et arutamisele ja otsustamisele tulevad ühistu majandamisega seonduvad küsimused. Nii pidi mõistlik korteriomanik aru saama, et selle päevakorrapunktiga on hõlmatud mh korteriühistu kulud ja tulud, mistõttu leiab ringkonnakohus, et üldkoosoleku otsus nr 1.1 ei väljunud päevakorrast. Seega saab järeldada, et otsustus korteri nr 2 eelmise omaniku tasumata võlgnevuse kohta on kehtiv.
48.Järgnevalt hindab ringkonnakohus avaldaja väiteid, mis puudutavad üldkoosoleku päevakorra nr 2 (uue tänavakivi paigaldamise otsustamine) all tehtud otsuseid nr 2.2 ja 2.3.
48.1.Esmalt on avaldaja leidnud, et uute tänavakivide paigaldamise üle otsustamine ei ole häälteenamusega otsustatav küsimus, vaid selleks peab olema kõigi korteriomanike nõusolek. Ringkonnakohus märgib, et kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, on selline otsus TsÜS § 38 lõike 2 esimese lause kohaselt tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549, p 14; RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450, p 15).
48.2.KrtS § 35 lõike 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tulenevalt KrtS § 35 lõike 2 punktist 1 käsitatakse tavapärase valitsemisena mh kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. KrtS § 38 lõike 1 järgi on nõutav korteriomanike kokkulepe juhul, kui otsustatakse ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist. Leidmaks, kas tänavakivide väljavahetamise näol võib olla tegemist küsimusega, mida tuleb otsustada korteriomanike kokkuleppel, tuleb seega hinnata, kas muudetakse mõne hoone osa funktsiooni või hoone välist kuju. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse seletuskirja kohaselt on ehituslikuks ümberkorralduseks hoonele ühe korruse lisamine või ka pööningu väljaehitamine, st selle senise funktsiooni muutmine. Samuti on põhimõtteliselt ehituslikuks ümberkorralduseks mõne senise tehnosüsteemi asendamine täiesti teistsugusega (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse 462 SE eelnõu seletuskiri, lk 67). Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et tänavakivide väljavahetamisega kaasneksid sellised olulised ümberkorraldused, milleks oleks vaja korteriomanike kokkulepet. Varasem tänavakivi vahetati üksnes välja uue vastu. Seega said korteriomanikud siinsel juhul otsustada tänavakivide vahetamise üle häälteenamusega (KrtS § 35 lõige 1).
49.Avaldaja leiab ka, et üldkoosoleku otsus, millega otsustati jagada tänavakivide paigaldamise kulud korterite vahel võrdselt, on vastuolus põhikirja punktiga 3.3, mille kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Ringkonnakohus nõustub selles osas avaldajaga.
49.1.Vastuolu seaduse või põhikirjaga on juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise alus (TsÜS § 38 lõige 1). Tulenevalt KrtS § 40 lõike 2 esimesest lausest saab korteriomanike vahel teistsugust majandamiskulu jaotust kui omandiosa suuruse järgi ette näha ainult põhikirjaga. Praegusel juhul näevad korteriühistu põhikirja punktid 3.3 ja 3.4 ette
2-22-6096 omandiosa suuruse põhise majandamiskulude jaotuse, v.a tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude puhul.
49.2.Vaidlustatud üldkoosoleku otsus sisaldab otsustust jagada uute tänavakivide paigaldamise tööd korteriomanike vahel võrdselt. Samas ei ole aga korteriühistu põhikirja muudetud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vaidlusalune otsus on vastuolus KrtS § 40 lõike 2 esimese lausega ja puudutatud isiku põhikirja punktidega 3.3 ja 3.4 ning on seetõttu kehtetu. Kuivõrd vaidlustatud otsusega põhikirja ei muudetud, ei saanud korteriomanikud otsustada KrtS § 40 lõikest 1 ja põhikirja punktides 3.3 ja 3.4 sätestatust erinevat kulude jaotust. Korteriühistul tuleb kulude jaotamise küsimus uuesti otsustada.
50.Lisaks leiab avaldaja, et üldkoosolekul otsustati küsimuse üle (s.o teha muudatus 2022. a majanduskavas ning kajastada remondifondi tulude ja kulude all uue tänavakivide paigaldamisega seotud tööd 12 241,80 eurot), mida üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud. Majanduskava ei saadetud ka eelnevalt tutvumiseks.
50.1.Ringkonnakohus leiab, et eelmises punktis märgitud otsustust tehes on korteriühistu rikkunud KrtS § 41 lõiget 4, mis sätestab, et kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Üldkoosoleku protokollist ja 2022. a majanduskavast nähtub, et tänavakivide vahetus on toonud korteriühistule täiendava vajaduse tasuda 12 241,80 eurot. Kuivõrd korteriühistu rahaline seis ei võimalda kogutud remondifondist märgitud summat maksta, tuleb raha juurde koguda.
50.2.KrtS § 40 lõike 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, sh nähakse KrtS § 41 lõike 1 punkti 4 järgi majanduskavas ette remondifondi tehtavate maksete suurus. Seega tehakse kaasomandiga seotud kulutused majanduskava alusel kogutud maksetest. Vaidlusaluse üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul otsustati kulude üle, mida 2022. a majanduskava ei kata. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud KrtS § 41 lõikest 4 tulenevalt kõnealust otsustust teha ilma uut majanduskava kehtestamata. Seega on otsustus vastuolus seadusega ja see tuleb TsÜS § 38 lõike 1 alusel kehtetuks tunnistada.
51.Eelneva kokkuvõtteks tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas avaldaja avalduse ja tunnistas korteriühistu korteriomanike 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud kõik otsused kehtetuks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab avaldaja avalduse osaliselt ning tunnistab kehtetuks 18.04.2022 üldkoosolekul vastu võetud otsused 2.2 ja 2.3. Puudutatud isiku määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
52.Järgnevalt lahendab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse. (II)
53.Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema avalduse ehitise esialgse olukorra taastamiseks (resolutsiooni punkt 2). Avaldaja eesmärk on kohustada puudutatud isikut paigaldama eemaldatud tänavakividega (kõnniteeplaatidega) olemuselt sarnased plaadid.
54.Ringkonnakohtu hinnangul on õige maakohtu lõppjäreldus jätta rahuldamata avaldaja nõue endise olukorra taastamiseks. Maakohtu määruse põhjendusi tuleb selles osas aga täiendada. Määrusest nähtub nagu oleks maakohus jätnud avaldaja nõude rahuldamata eelkõige põhjusel, et korteriühistu sõnul on eemaldatud tänavakividega sarnaste tänavakivide
2-22-6096 hankimine võimatu. Kolleegiumi hinnangul on praegusel juhul aga oluline hinnata, kas tänavakivide väljavahetamisega kaasnes asja oluline muutmine, milleks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lõike 1 järgi vajalik kaasomanike kokkulepe. Kolleegiumi hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt.
54.1.Vastavalt KrtS § 34 lõikele 1 valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lõike 1 järgi otsustavad korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. AÕS § 72 lõikest 1 tulenevalt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas.
54.2.Seadusandja on aga piiritlenud küsimused, mida saab lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel, mitte enamuse otsusega. Nii võib AÕS § 74 lõike 1 alusel kaasomandis oleva asja võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega saavad teised kaasomanikud nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, endise olukorra taastamist (vt RKTKo 27.03.2015, 3-2-1-155-14, p 12). Endise olukorra taastamise nõude lahendamiseks tuleb AÕS § 74 lõike 1 järgi teha kindlaks, kas puudutatud isik on kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud (RKTKo 30.01.2019, 2-17-11887, p 14). Kui tegu ei ole kaasomandis oleva asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisega, siis AÕS § 74 lõige 1 ei kohaldu ja asjaomast küsimust võib otsustada AÕS § 72 lõike 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega. Seega tuleb AÕS § 74 lõike 1 kohaldamisel hinnata nii seda, kas asja oluliselt muudetakse kui ka seda, kas asja majanduslikku otstarvet oluliselt muudetakse (RKTKo 03.04.2019, 2-17-16823, p 11).
54.3.Avaldaja leiab, et majaesiste tänavakivide väljavahetamine on oluline muutus, mille osas pidanuks korteriomanikud jõudma kokkuleppele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul teha järeldust, et korterelamu juurde kuuluvat maatükki oleks tänavakivide väljavahetamisega oluliselt muudetud. Samuti ei ole oluliselt muudetud maa majanduslikku otstarvet. Tänavakivid olid maja ees ka enne vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse tegemist. Kolleegiumi hinnangul ei õigusta korterelamu juurde kuuluva maatüki olulise muutmisena käsitlemist ka avaldaja väljatoodud asjaolud, et uute tänavakivide paigaldamisel kasutati erinevaid ehitusmeetodeid ning et tegemist on teistsuguse arhitektuurilise lahendusega.
54.4.Olukorras, kus tegevus on käsitatav tavakasutusena KrtS § 35 tähenduses ja ühise asja kasutamiseks piisab kaasomanike enamuse otsusest, ei tohi ühise asja kasutamine rikkuda teiste, sh vähemuses olevate kaasomanike õigusi (RKTKm 30.01.2019, 2-17-11887, p 15). Praegusel juhul ei ole avaldaja esile toonud, kuidas tema õigusi rikub otsustus tänavakivid välja vahetada. Pigem näib, et avaldaja on erimeelt osas, mis puudutab tänavakivide välisilmet, mis tema hinnangul majaga kokku ei sobi. Seda, et korteriomanike huvid otsuste vastuvõtmisel alati kattuksid, ei ole võimalik eeldada ega tagada, kuid arvestades, et tegemist on küsimusega, mille saab otsustada üldkoosolekul häälteenamusega, määrab enamus kindlaks ka selle, millise välimusega on uued tänavakivid.
55.Lähtudes eeltoodust jätab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse rahuldamata. III
56.Kuna maakohtu määrus osaliselt tühistatakse, muudab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 173 lõigetega 1 ja 3 ka maakohtu menetluskulude jaotust ja määrab kindlaks
2-22-6096 määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Menetluskulude jaotuse muutmise tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ka osas, millega maakohus määras kindlaks avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
57.TsMS § 172 lõike 1 esimese lause järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama sätte teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel, et hagita menetluses osaleb mitu isikut. Menetluskulude jaotamisel on lähtekohaks õigluse põhimõte (RKTKo 11.03.2015, 3-2-1-8714, p 29). Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 02. 06.2008, 3-2-1-42-08, p 18).
58.Kuna ringkonnakohtu määruse tulemusena rahuldatakse avaldaja avaldus osaliselt, on kolleegiumi hinnangul õiglane nii maa- kui ringkonnakohtu kulud jätta poolte endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
59.Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.