Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

02.06.2023, korrigeeritult 05.06.2023, esitatud hagis soovis hageja kostjalt välja mõista elatise summas 250 eurot kuus, suulise menetluse käigus oli hageja nõus nõude vähendamisega 200 euroni. Hagi kohaselt on hageja täisealine ja sügava puudega ning täies ulatuses töövõimetu isik. Viru Maakohtu tsiviilasjas xxxx 20.10.2022 tehtud määruse alusel on pikendatud tema eestkostet kuni xxxx. Hagejal ei jätku enda ülalpidamiseks vahendeid tema enda igakuisest sissetulekust, milleks on töövõimetuspension ja puudega isiku sotsiaaltoetus. Hageja ei ole suuteline ise endale ülalpidamist teenima. Kostja poolt antud ülalpidamine ei ole olnud piisav ja regulaarne. Hageja kalkulatsiooni kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 709,35 eurot, ehk kummagi vanema osa oleks 354,68 eurot. Hageja leiab, et kostjalt PKS § 97 p 3 alusel elatisena 200 euro väljamõistmine on õiglane ja kostjale jõukohane.

MENETLUSE KÄIK

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtumäärus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 20.06.2023. Kostja kohtule tähtaegselt kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja on 20.09.2023 kohtukutse isiklikult kätte saanud 31.08.2023 ja ei ole istungile ilmunud ega mitteilmumise mõjuvast põhjusest teatanud. Hageja esitas taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kui kosta ei ilmunud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. TsMS § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ka ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 3 alusel on ülalpidamist õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise üleval pidama. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis loetakse hagis esitatud asjaolud tema poolt omaksvõetuks. Seega ei ole hageja ja kostja vahel vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale maksta elatist või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hageja poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud. Kohus leiab, et kostja poolt hagis nõutud ulatuses elatise tasumine ei sea ohtu kostja enda toimetulekut. Kohus mõistab elatise välja perioodi katteks alates hagi esitamisest kuni kohtulahendi tegemise eelse päevani väljaarvestatud suuruses ehk 4 kuu katteks kokku 800 eurot ning edasi alates lahendi tegemisest nn jooksva elatisena igakuiselt 200 eurot kuni täna teadaolevalt hagejale määratud eestkoste pikendatud tähtajani xxxx. Tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes TsMS § 129 lg 2 on elatise nõude hagihind (200 eurot x 9 kuud) 1800 eurot. Kostjale selgituseks- tegemist ei ole summaga, mida kostjal tuleks hagejale lisaks maksta. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejal puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad kulud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 410; § 415; § 416; § 442 tagaseljaotsusega. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.